TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-13-949 Määruse kuupäev
- mai 2013 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi TÜ E&V Õigusbüroo kaebus Viru Vangla toimingute peale. Menetlustoiming Kaebuse käiguta jätmine ja puuduste kõrvaldamise tähtaja määramine RESOLUTSIOON
- Jätta TÜ E&V Õigusbüroo kaebus käiguta.
- Anda kaebajale puuduste kõrvaldamiseks viisteist päeva arvates kohtumääruse ärakirja kättesaamisest.
- Selgitada kaebajale, et puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral tagastatakse tema kaebus läbivaatamatult.
- Saata määruse ärakiri kaebajale täitmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määrust ei saa vaidlustada. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
- 03.05.2013 edastas TÜ E&V Õigusbüroo Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse, milles ta palub, et rakendataks abinõud, mis võimaldavad tsiviilasjades isikute esindajatel töötada Viru Vanglas karistust kandvate isikutega ning teatada Viru Maakohtu tsiviilasja nr 2-13-16793 kostja kinnipeetav A. Š. töötamise ja kohtumise takistuste kõrvaldamisest. Kaebaja märkis, et Viru Maakohtu tsiviilasja nr 2-13-16793 kostja Viru Vanglas karistust kandev A. Š. on valinud tema juristid enda esindajaks, kuid Viru Vangla arvestusosakonna ametnik Jaana Leepklan-Karpelin keeldus 29.04.2013 kinnipeetavaga töötamist võimaldamast ning saatis nad osakonnast välja teatades, et tsiviilasi on vangi eraasi, mis aetakse läbi kokkusaamise osakonna, kus vestlus toimub läbi klaasi ja telefoni kaudu. Kokkusaamise osakond lubas helistamise peale võimaluse korral tagasi helistada ja määrata kokkusaamise Seda tehti kinnipeetava poolt valitud teisele esindajale alles 03.05.2013 ning seejuures teatati, et kohtuasjades korraldab kokkusaamisi arvestusosakond, kuna dokumentidega töötamine ja allkirjastamine ei ole läbi klaasi ja telefoni kaudu võimalik. Kaebaja leidis, et Viru Vangla arvestusosakonna ametiisikud ei tunne või ei soovi täita oma teenistuskohustusi, millega otseselt rikuvad isikute õigusi ning pidurdavad kohtu ja juristide tööd vaidlusasjade lahendamisel. KOHTU PÕHJENDUSED
- Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p 8 ja lg 3 kohaselt peab kohus kaebuse saamisel kontrollima, kas see vastab nõuetele ja sisaldab selle eesmärgi saavutamiseks sobivaid ja vajalikke nõudeid ja taotlusi, tegema kõrvaldatavate puuduste ilmnemisel määruse kaebuse käiguta jätmiseks ning andma tähtaja nende kõrvaldamiseks.
- Halduskohtumeneluse seadustiku § 38 lg 1 p 5 kohustab kaebusesse märkima kaebuse nõude vastavalt sama seadustiku §
- Nimetatud paragrahvi teise lõike kohaselt võib kaebusega nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist, haldusakti andmist või toimingu tegemist, haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamist, avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist, haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist ning haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist. Sama seadustiku § 44 lg-d 1 ja 2 kehtestatu võimaldab halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks ning näeb ette, et muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. TÜ E&V Õigusbüroo vaidlustab Viru Vangla ametnike tegevust seoses kinnipeetava tsiviilasjas esindamisega. Seejuures pole ta aga selgitanud, kuidas täpselt puutub vaidlustatud tegevus tema enda isiklikesse subjektiivsetesse õigustess. Kaebuse nõue on sõnastatud ebamääraselt, viitab niisugusena kaebaja õiguste kaitsmise asemel pigem üldisele tulevikku suunatud avalikule huvile ega lähtu eelnevalt juba osundatud halduskohtumenetluse seadustiku § 37 lg-s 2 loetletud nõuetest, mida üldse on võimalik halduskohtule esitada. Eeldatavasti on kaebaja silmas pidanud seda, kohus teeks vanglale ettekirjutuse, mis võimaldaks tal oma väidetava esindatavaga kohtuda ning dokumente saada, üle anda ja allkirjastada. Seejuures nähtub aga, et lisaks muule pole ta ilmselgelt tähelepanu pööranud ka vangistusseaduse § 26 lg-tes 1 ja 2 sätestatule, mis võimaldab kinnipeetaval piiramatult ja segamatult kohtuda üksnes advokaadist esindajaga. Kõigi teiste isikutega saavad kohtumised toimuda sama seaduse § 24 lg-tes 1 ja 2 tulenevalt vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras ja on allutatud järelevalvele.
- Riigilõivuseaduse § 57’ lg 1 kohaselt tuleb kaebuse halduskohtule esitamisel tasuda üldreeglina 15 euro suurune riigilõiv. Halduskohtumenetluse seadustiku § 39 lg 1 p 4 kohustab kaebusele lisama andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotluse. TÜ E&V Õigusbüroole pole lisatud riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ega esitatud taotlust, põhjendusi ja tõendeid sellest vabastamiseks.
- Halduskohtumenetluse seadustiku 38 lg 1 p 10 kohaselt tuleb kaebusesse märkida, kas kaebaja soovib asja arutamist istungil, kirjalikus menetluses või lihtmenetluses. TÜ E&V Õigusbüroo kaebuses vastav märge puudub.
- Eeltoodud põhjustel ei vasta TÜ E&V Õigusbüroo kaebus seaduses kehtestatud nõuetele ja jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 3 alusel käiguta. Selleks, et kohus saaks otsustada kaebuse menetlusse võtmise, peab kaebaja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul otsustama, mida täpselt, kuidas ja millisel eesmärgil on tal vajalik ja üldse võimalik vaidlustada ning sõnastama oma õigustest ja halduskohtumenetluse seadustiku võimalustest lähtuva nõude. Samuti tuleb kaebajal tasuda riigilõivuseaduse § 57’ lg-st 1 tulenev 15 euro suurune riigilõiv Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas, nr 221023778606 Swedbankis või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis (Tartu Halduskohtu viitenumber kõigis neis pankades 2900072770) ja esitada kohtule seda tõendav dokument või taotlus, põhjendused ja dokumendid riigilõivust vabastamiseks. Veel peab kaebaj teatama, kas ta nõustub kirjaliku menetlusega või nõuab asja arutamist kohtuistungil ja millistel põhjustel ning arvestada seejuures, et halduskohtumenetluse seadustiku § 131 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus olenemata taotlustest asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.