lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja esindaja esitas 13.03.2013 Harju Maakohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr 2-12-37264. Avaldus on esitatud tähtaegselt. Avaldusest nähtuvalt hageja menetluskulu on tsiviilasjas tasutud riigilõiv kokku summas 529,59 eurot (riigilõiv hagiavalduse esitamise eest ja riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest) . Hageja palub määrata kindlaks menetluskulude rahaline jaotus ja määrata kostja poolt hüvitamisele kuuluvate Swedbank AS-i menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 529.59 eurot. Hageja palub mõista kostjalt Swedbank AS-i kasuks välja viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. 3.
lg-st 1 tulenevalt menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on kostjale kättetoimetatud 29.04.2013.a. Vastuväite esitamise tähtajaks oli 9.05.2013.a. Vastuväidet või vastust ei esitatud. Kuivõrd kostja ei ole vastuväidet ega vastust kohtule esitanud, teeb kohtunikuabi käesolevas tsiviilasjas määruse hageja Swedbank AS menetluskulude kohta. 4. Vastavalt
lg 4 kohus lahendab menetluskulude kindlaksmääramise kirjeldava ja põhjendava osata määrusega, kui talle ei esitata
lõikes 1 või 2 nimetatud tähtaja jooksul vastuväidet ja kohus rahuldab avalduse täielikult 5. Hageja taotleb riigilõivu hüvitamist kostjalt summas 529,59 eurot, millest summas 154,59 eurot on riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest ja summas 375 eurot on riigilõiv hagiavalduse esitamise eest. Tsiviilasjas nr 2-12-37264 8.03.2013 tehtud ja 15.03.2013 jõustunud kohtuotsusest nähtuvalt Swedbank AS on tasunud hagiavalduse esitamisel 18.09.2012 Harju Maakohtu viitenumbrile 2900072123 riigilõivu 375 eurot.
lg 2 p 3 kohaselt pool menetluses tasutud 2 2-12-37264 riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kuivõrd pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, kuulub hagejale tagastamisele pool tasutud riigilõivust summas 187,50 eurot. Märgitud kohtuotsusega kohus määras Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada Swedbank AS-i poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 187,50 eurot Swedbank AS-i arvelduskontole nr 227000000016 Swedbank AS-is. E- riigikassast nähtuvalt Kohtute Raamatupidamiskeskus on tagastanud riigilõivu summas 187,50 eurot 14.03.2013. Seetõttu tuleb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 375 eurost maha arvata 187,50 eurot. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (
Kohtukulud on muu hulgas riigilõiv (
Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma (
lg 1).
punkt 7 kohaselt on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud.
lg 9 kolmandast lausest tulenevalt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Riigilõivu tasumine on tõendatud toimikus asuvate maksedokumentidega (tlk 33, 34). Kuivõrd hageja poolt tasutud riigilõiv on menetluskulu, kuulub väljamõistmisele hageja poolt tasutud riigilõiv kokku summas 342,09 eurot (154,59 + (350 – 187,50) = 342,09). Ülaltoodust lähtuvalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud kokku summas 342,09 eurot (s.o riigilõiv). 6. Hageja palub mõista kostjalt Swedbank AS kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (
lg 2).
lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti, millele lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2013 oli 0,75% (Ametlikud Teadaanded 31.12.2012, Intressimäära avaldamise teated). 7.
lg 2 alusel menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
lg 3 järgi määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. 3 2-12-37264 /allkirjastatud digitaalselt) Elle Lumiste Kohtunikuabi 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.