lg 1 järgi on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus.
lg 1 ja 2 kohaselt tuleb kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.
lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Võlatunnistuses märgitud võla tasumise tähtajaks on märgitud 2011. aasta lõpp. Seega oli võla tasumise tähtpäev 31.12.2011.a ning hageja nõue on muutunud sissenõutavaks.
lg 3 kohaselt leotakse kohustus nõuete kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Pooled on võlatunnistuses kokku leppinud, et tasumine pidi toimuma igakuiselt kindlates summades hageja Swedbanki kontole. Hageja Swedbanki konto nr XXXXXXXXX väljavõttega ajavahemikul 01.01.2012 – 29.08.2012 on tõendatud, et kostja võla tagasimakseid võlatunnistuses märgitud hageja pangakontole teinud ei ole. Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole hageja andnud tütrele ega ühelegi kolmandale isikule volitust kostjalt võlatunnistuses märgitud rahasumma vastuvõtmiseks. Kostja ei ole tõendanud, et hageja aktsepteeriks võlatunnistuses märgitud võla tagasimaksmist tütrele. Järelikult on kostja vastuväited selle kohta, et ta on võlatunnistuses märgitud võla maksnud tagasi hageja tütrele
lg 3 mõttes asjakohatud, ei oma asja lahendamise seisukohalt tähendust ega vaja ka tõendamist.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja
lg 1 tulenevalt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist sh raha maksmise kohustuse täitmist. Seega kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 3260 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täielikult, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus andis hagejale 21.12.2012 kohtumäärusega menetlusabi ja kohustas teda tasuma hagilt riigilõivu 300 eurot igakuiste 50 euroste osamaksetena. Hageja on tasunud 200 eurot. Vastavalt TsMS § 179 lg 1 ja § 190 lg 3) tuleb ES välja mõista Eesti Vabariigi kasuks menetluskulu riigilõiv 100 (ükssada ). ES tuleb Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud riigilõiv tasuda otsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2900078444. Maksekorralduse selgituse reale märkida: kohtu nimetus, tsiviilasja number ja menetlusosalise nimi. Menetluskulude tasumisega viivitamisel tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teise lause järgi (võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas) alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni Eesti Vabariigi kasuks. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Piret Rõuk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.