lg 1 kohaselt varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel ning sama paragrahvi 3. lõike järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Poolte abielulised suhted lõppesid enne 01.07.2010, mistõttu tuleb poolte ühisvara jagamisel lähtuda kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse sätetest.
lg 2 (kuni 01.07.2010 kehtinud redaktsioon) järgi Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.
lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Pooltel puudub vaidlus selles, et ühisvaraks on kinnistu XXX. Kinnistu väärtuseks on 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ hindajate poolt määratud 89 000 eurot. Kostja leiab, et kinnistu väärtus on 40 000 eurot. Kostja tugineb väärtuse määramisel City24 kinnisvara portaalis avaldatud suvilate hindadele. Kohus peab põhjendatuks tugineda kinnistu väärtuse määramisel kinnisvara spetsialistide arvamusele. Ekspertarvamuses on antud hinnang poolte ühisvarasse kuuluvale konkreetsele kinnisasjale. Lähiümbruses pakutavate suvilate müügikuulutuste puhul ei ole teada nende kinnistul asuvate hoonete tegelik seisund ega ka muud müügitingimused. Kuna pooled ei saavutanud kokkulepet kinnisasja väärtuse osas ka kohtuistungil on poolte võrdsuse printsiibist lähtuvalt põhjendatud määrata kinnisasja jagamise viisiks avalik enampakkumine ning saadud raha jagamine pärast enampakkumise kulude mahaarvamist poolte vahel võrdsetes osades.
ja § 97 p 1 kohaselt on isa kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele.
Hageja soovib välja mõista elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis hagi esitamise ajal oli 145 eurot kuus ning sellises summas on kostja elatist ka maksnud, kui välja arvata mõned kuud, mil tekkis elatise võlg ning mis käesolevaks ajaks on kostja poolt tasutud. Seega puudub vaidlus igakuise elatise suuruse osas. Lähtuvalt
lg l ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2012 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 290 eurot ning sellest tulenev miinimum elatusraha 145 eurot ning 2013.a. 1.jaanuarist on kuupalga alammäär 320 eurot ning miinimum elatusraha 160 eurot. Lisaks igakuisele elatisele palub hageja hüvitada DT pool treeningu ja keeleõppe tasust. Kuna käesoleval ajal DT sporditreeningutega ei tegele, siis ei ole võimalik ka kohustada kostjat treeningutasu hüvitama. Kohus leiab, et hageja nõue eesti keele õppetasu hüvitamiseks pooles ulatuses on põhjendatud. Tutvudes internetis erinevate keeleõppega tegelevate äriühingute hinnakirjadega, saab järeldada, et eesti keele kursuste hinnad on väga erinevad ning hageja poolt eraõpetajale tasutav summa mahub nendesse piiridesse. Kusjuures lastele pakutavaid keelekursuseid on vähe. Kuna eesti keele heal tasemel omandamine on igati lapse huvides, siis on põhjendatud ka nende kulude kandmine mõlema vanema poolt. Menetluskulu TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus peab õiglaseks jätta abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes kummagi poole menetluskulud tema enda kanda ja elatise nõudes kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Koidula Laurisaar kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.