Menetluskulud
Menetlusosaline ei saa nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse. Kohtuotsuse avalik kätte toimetamine Toimetada kostjale A S käesolev kohtuotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, milleks avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded otsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord. Edastada kohtuotsus menetlusosalistele ning äriregistrile kande tegemiseks. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tuleb hagi isiklikult saanud kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi AS SEB Pank arvelduskontole nr 10220034796011 või Swedbank AS arvelduskontole nr 221023778606 või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal (viitenumber 3100057484) (
Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja Sergei Krotov esitas hagi A S ja Hooneühistu NARVA-KRÕM vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja asja ebaseaduslikust valdusest tagastamiseks. Hageja taotles kostjate 2/3 2-11-16086 tahteavalduse asendamist kohtuotsusega. Lisaks taotleb hageja menetluskulude väljamõistmist summas 366,39 eurot, millest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on 6,39 eurot ja õigusabikulud 360 eurot. Hageja vabastati Viru Maakohtu 27.04.2011 määrusega riigilõivu tasumise kohustusest summas 543,24 eurot.
lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Seega kuulub kostjalt A S hagi rahuldamise korral riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv summas 543,24 eurot. Menetluskulud ei kuulu väljamõistmisele kostjalt II kuna kohus saab asja välja nõuda ainult kostjalt I, kelle valduses see on ja asendada tema tahteavalduse kohtuotsusega. Õiguslik põhjendus Vastavalt
lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodu põhjal esitab kohus põhjendused lühidalt. Hooneühistuseaduse § 3 lg 1 kohaselt hooneühistu liikme ainukasutuses olev hooneosa on hoonejaotusplaanis temale kasutamiseks kindlaksmääratud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kinnisasja ning ühistu teise liikme õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Hooneühistu liikme ainukasutuses oleva hooneosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa. Asjaõigusseaduse § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 kohaselt omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Tsiviilseadustiku § 594 kohaselt kui kande tegemiseks on vajalik isiku avaldus või nõusolek, asendab seda ka jõustunud või viivitamatule täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud isiku kohustus kande tegemisele kaasa aidata, või õigussuhe, millest tulenevalt tuleb kanne teha. Äriseadustik § 46 kui kanne on tehtud kohtulahendi alusel, tehakse selle kohta kandesse märge. Kohtulahendi muutmise või tühistamise märge tehakse samasse märkesse. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.