Obsah (9)

§ 230§ 293§ 436§ 656§ 277§ 403§ 392§ 435§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 4. aprill 2013. a Tartu Tsiviilasja number 2-11-

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tõendite esitamise kohustus lasub pooltel ning kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (

§ 230lg 2).

Hageja väidab, et kostja on ostu-müügilepingute alusel materjalid kätte saanud, arved on talle esitatud, kuid kostja on jätnud arved 07/06 ja 02/06 tasumata. Hageja tõendab omapoolseid väiteid

1. juunil
2. a sõlmitud ostu-müügilepinguga nr 02/2-AJK (tl 25) ja nr 03/3-AJK (tl 27 pöördel), üleandmise-vastuvõtmise aktidega
3. juunist
4. a ja
5. juunist
6. a (tl 25 pöördel ja 26) ja arvetega nr 07/06
7. juunist
8. a ja nr 02/06
9. juunist
10. a. Kostja väidab, et poolte vahel oli sõlmitud üksnes suuline leping 45 komplekti osas hinnaga 23,68 eurot ja kostja on nende eest tasunud (ette) 1 278,72 eurot. Kostja tõendab omapoolseid väiteid hageja
11. aprilli
12. a e-posti teel esitatud pakkumusega ja sellele järgneva kirjavahetusega (tl 45 jj), hageja esitatud arvega nr 01/06
13. juunist
14. a (tl 41) ja konto väljavõttega, mille kohaselt on kostja
15. juulil
16. a arve nr 01/06 alusel tasunud hagejale 1 278,72 eurot (tl 42). Nii hageja kui kostja väidavad, et vastaspoole esitatud tõendid on võltsitud ning kohtul tuleks neid tõendina mitte arvestada. Kostja ei ole hageja esitatud tõendite võltsitust põhistanud. Väited vastaspoole esitatud tõendite võltsituse kohta on paljasõnalised ja tõendamata, mistõttu ei saanud kohus lugeda väiteid usutavaks. Kui kostja tugines asjaolule, et lepingud ja aktid ning nendel esitatud kostja esindaja allkirjad on võltsitud, pidanuks kostja seda asjaolu ka

§ 230lg-st 1 tulenevalt tõendama.

Samuti ei ole kostja esitanud taotlust ekspertiisi määramiseks. Tulenevalt

§ 293lg-st 1 on kohtul õigus küsida eksperdi arvamust menetlusosalise taotlusel.

Kohus märkis, et kostja esindaja esitatud pangakonto väljavõte, mille kohaselt on kostja

1. juulil
2. a tasunud OÜ-le Vääriskivi arve nr 01/06 alusel 1 278,72 eurot (tl 42) ja arve nr 01/06 (tl 41) ei tõenda hageja esitatud dokumentide võltsitust. Kostja esitatud dokumentidest ei tulene, milliste õppevahendite eest 1 278,72 eurot tasuti, samuti erineb ühiku hind ja kogus hageja esitatud arvetel märgitud õppevahendite kogusest ja hinnast. Kohus juhtis tähelepanu asjaolule, et hageja nõuab arvete nr 02/06 ja 07/06, mitte arve nr 01/06 tasumist. Kostja kinnitas oma kirjalikus vastuses, et õppematerjalid on tellijale/kostjale tarnitud kolmes osas (tl 37). Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, kui palju kokku materjale tarniti. Poolte esitatud tõenditest tulenevalt tarniti kostjale materjale 45 tk hinnaga 23,68 tk (vastavalt arvele 01/06 tl 41), 15 tk hinnaga 88,80 eurot tk (leping nr 02/2-AJK, arve 02/06) ja 15 tk hinnaga 88,80 eurot (leping nr 03/3-AJK, arve 07/06 tl 26). Kostja märkis, et tasus 1 278,72 eurot ette ning osa materjalidest oli sel hetkel veel tarnimata. Kohus juhtis tähelepanu asjaolule, et kostja ülekanne 1 278,72 euro tasumise kohta on tehtud
3. juulil
4. a. Vastavalt hageja esitatud üleandmise-vastuvõtmise aktidele anti lepingute nr 02/2-AJK ja nr 03/3-AJK alusel juhtmeköidised üle vastavalt
5. juunil
6. a ja
7. juunil
8. a, arvete nr 02/06 ja 07/06 3 tasumise tähtajad olid vastavalt
9. juuni
10. a ja
11. juuli
12. a. Seega ei saanud kostja tasuda materjalide eest ette. Hageja esitatud
13. juuni
14. a üleandmise-vastuvõtmise aktil on märge, et kostja töötaja Andrei Shtukaturov on
15. juulil
16. a komplekti materjale kätte saanud, millistest materjalidest ja kogusest on jutt, jääb kohtule selgusetuks. Hageja esindaja märgib, et hageja ei ole kunagi korraldanud kirjavahetust e-postilt vaariskivi@hot.ee ning kostja esitatud dokumendid annavad alust eeldada, et tõendid ei ole usaldusväärsed ning on võltsitud. Hageja väited e-posti osas ei vasta tegelikkusele. Interneti avalikus andmebaasis on märgitud ettevõtja Vääriskivi OÜ (RK 10549371), e-posti aadress vaariskivi@hot.ee (vt http://www.leia.ee). Ka hageja ei ole omapoolseid väiteid kostja esitatud tõendite võimaliku võltsituse kohta millegagi põhistanud, mistõttu puudub kohtul alus kahelda nende usaldusväärsuses. Olenemata sellest, et kohtul ei ole alust kahelda kostja esitatud tõendite usaldusväärsuses ning puudub alus nende tähelepanuta jätmiseks, ei tõenda kostja vastuväitele lisatud dokumendid (arve ja kirjavahetus) hageja esitatud tõendite ebausaldusväärsust ja võltsitust. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
17. Gelmett Consult OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) ei ole haginõue täies ulatuses põhjendatud ega tõendatud; 2) jääb kostja oma seisukoha juurde, et ta ei ole hagejaga kirjalikku ostu-müügilepingut sõlminud ning kostja seadusliku esindaja allkirjad lepingutel ja üleandmise-vastuvõtmise aktidel on võltsitud; 3) ei määranud kohus ekspertiisi dokumentide ehtsuse väljaselgitamiseks. Kostja ei taotlenud ekspertiisi põhjendusel, et ta ei teadnud sellisest võimalusest. Kostja palub saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule, et tõendada kas võrdlemise teel või ekspertiisi kaudu OÜ Vääriskivi poolt esitatud 1 juunil
18. a ja
19. juunil
20. a sõlmitud ostumüügilepingute nr 02/2-AJK ja nr 03/3-AJK allkirjade ehtsust ning nende kuuluvust juhatuse liikmele Maria Levitinale; 4) kuna kohus selgitas välja, et hageja väited e-posti osas ei vasta tegelikkusele, võib teha järelduse, et hageja poolt esitatud seisukohad ja tõendid ei ole usaldusväärsed, millega kohus aga otsuse tegemisel ei arvestanud.
21. OÜ Vääriskivi vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud

§ 436lg 1 kohaselt; 2) ei ole kostja hageja esitatud tõendite võltsitust põhistanud.

Samuti ei ole kostja esitanud taotlust ekspertiisi määramiseks. Apellandi väide, et tema ei teadnud ekspertiisi taotlemise võimalusest, ei saa olla aluseks kohtuotsuse tühistamiseks. 4 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 10. detsembri 2012 otsuse

§ 656lg 2 ja § 657 lg 1 p 3 alusel menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu.

Asi tuleb saata tagasi maakohule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist. 7. Kostja on tsiviilasja menetluses algusest peale väitnud, et pooled ei ole kirjalikku ostumüügilepingut sõlminud ning hageja poolt kohtule esitatud kirjalikel lepingutel olevad kostja esindaja nimelt antud allkirjad on võltsitud. Maakohus on hagi rahuldamisel mh tuginenud ka nimetatud vaidlusalustele lepingutele, leides, et kostja ei ole väidet lepingute võltsituse osas kooskõlas

§ 277lg-ga 1 põhistanud ega tõendanud.

8. Maakohus on lahendanud tsiviilasja kirjalikus menetluses

§ 403lg 1 alusel.

Nimetatud sätte kohaselt poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse teatavaks tegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Ringkonnakohus märgib, et ka kirjalikus menetluses peab kohus järgima

§ 392

lg 1 p-ide 2 ja 4 sätteid ning selgitama eelmenetluses välja menetlusosaliste taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Ringkonnakohus rõhutab, et kui kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, siis peab kohus täitma selgituskohustust samas ulatuses, kui siis, kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil. Kohtul on eelmenetluses kohustus tagada, et olulised asjaolud ei jääks kohtumenetluses välja selgitamata üksnes selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud taotleda vastavaid menetlustoiminguid asjaolude väljaselgitamiseks ja oma väidete tõendamiseks. Maakohtu seisukoht, et

§ 293

lg 1 kohaselt on kohtul õigus küsida eksperdi arvamust menetlusosalise taotlusel, on iseenesest õige. Käesoleval juhul kostja maakohtu menetluses ekspertiisi taotlust ei esitanud. Maakohus oleks pidanud selgitamiskohustuse raames sellisele võimalusele oma väidete tõendamiseks osundama. Samuti oleks maakohus pidanud pooltele selgitama

§ 230lg 1 sätestatud kohustust oma väiteid tõendada.

Maakohus ei ole koostanud kirjalikku määrust asja menetlemiseks kirjalikus menetluses.

§ 403

lg 1 sätestatud ja üldise selgitamiskohustuse täitmiseks on maakohtu menetluses saadetud ainult 31. oktoobril 2012 üks e –kiri kohtuistungi sekretäri poolt (lk 64). Kirjas on teatatud üksnes avalduste esitamise ja otsuse teatavaks tegemise kuupäev. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud e-kirjast ei piisanud käesolevas asjas kohtu selgitamiskohustuse täitmiseks.

§ 435

lg 1 järgi teeb kohus otsuse üksnes siis, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Maakohus ei ole asja otsustamisel nimetatud sätet järginud ja tegi asja lõpplahendi ennatlikult, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtuotsuse. 9. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et maakohus on otsuse avalikult teatavakstegemise aja teavitamisel rikkunud

§ 403

lg 1 lauses 3 sätestatut, mille kohaselt tuleb määrusesse märkida ka asja lahendav kohtunik. Menetlusosalisel on õigus enne otsuse avalikult teatavaks tegemist teada asja arutava kohtu koosseisu. Kuna maakohus on jätnud eelmenetluse ülesanded täielikult täitmata, ei saa ringkonnakohus asja ise lahendada ja asi tuleb saata tagasi maakohtule uueks läbi vaatamiseks eelmenetluse 5 staadiumist. Apellant on apellatsioonkaebuses esitanud taotluse ekspertiisi määramiseks. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus mh võtma seisukoha selle taotluse osas. 10. Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ 6 Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/