Obsah (5)

§ 91§ 100§ 97§ 73§ 28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 8. aprill 2013 Tartus Tsiviilasja number 2-11-52

§ 91lg 2 p 2 alusel (viimane tööpäev 17.

juuni 2010). 2.

1. Menetluskulud jätta 61.55 % ulatuses OÜ Gelena Grupp kanda ja 38.45 % ulatuses Svetlana Mihhejeva kanda.
2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 61.55 % ulatuses OÜ Gelena Grupp kanda ja 38.45 % ulatuses Svetlana Mihhejeva kanda. Jätta Svetlana Mihhejeva riigi õigusabi kulud ringkonnakohtus riigi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole 2 sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
3. Töövaidluskomisjoni
4. mai
5. a otsusega rahuldati asjas nr 9.1-2/1427-2010 Svetlana Mihhejeva avaldus osaliselt ja mõisteti välja OÜ-lt Gelena Grupp Svetlana Mihhejeva kasuks vähem saadud töötasu
6. a detsembri eest 3008 krooni,
7. a jaanuari eest 3008 krooni, saamata jäänud töötasu
8. a veebruari eest 4350 krooni,
9. a märtsi eest 4350 krooni, kokku summas 14 716 krooni. Muus osas jäeti avaldaja rahalised nõuded rahuldamata. Saamata jäänud töötasu brutosummas 8700 krooni kuulus viivitamatult täitmisele. Töövaidluskomisjon tunnistas tühiseks OÜ Gelena Grupp
10. märtsi
11. a käskkirja nr 1-03/10 Svetlana Mihhejeva distsiplinaarkaristuse kohta. OÜ Gelena Grupp taotles töövaidlusasja läbivaatamist kohtus. Viru Maakohtu
12. detsembri
13. a otsusega tsiviilasjas nr 2-10-24277 rahuldati S. Mihhejeva hagi osaliselt ning mõisteti OÜ-lt Gelena Grupp S. Mihhejeva kasuks välja 14 716 krooni saamata jäänud töötasuna perioodi eest veebruarist kuni märtsini
14. a; 10 657.50 krooni saamata jäänud töötasuna perioodi eest aprillist kuni juunini
15. a; 13 050 krooni ülesütlemise hüvitisena; tühistati OÜ Gelena Grupp
16. märtsi
17. a käskkiri nr 1-03/10 ning lõpetati OÜ Gelena Grupp ja S. Mihhejeva vahel
18. juunil
19. a sõlmitud tööleping

§ 91lg 2 p 2 alusel alates 17.

juunist

1. a. Tartu Ringkonnakohtu
2. mai
3. a otsusega tühistati Viru Maakohtu
4. detsembri
5. a otsuse resolutsiooni p-d 2.2, 2.3 ja 4 ning saadeti S. Mihhejeva nõuded OÜ Gelena Grupp vastu 10 657,50 krooni saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks perioodi eest aprill kuni juuni
6. a, 13 050 krooni väljamõistmiseks ülesütlemise hüvitisena ning töölepingu lõpetamiseks

§ 91lg 2 p 2 alusel Viru Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Viru Maakohtu

1. oktoobri
2. a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-24277 eraldati tsiviilasjast nr 2-10-24277 iseseisvasse menetlusse S. Mihhejeva hagi OÜ Gelena Grupp vastu saamata jäänud töötasu summas 10 657,50 krooni (aprill kuni juuni
3. a), ülesütlemishüvitise summas 13 050 krooni nõudes ja töölepingu lõpetamise vaidluses. Nimetatud nõuded esitas hageja maakohtule esmakordselt suuliselt kohtuistungil
4. augustil 2010 ja need nõuded on kantud kohtuistungi protokolli (lk 11). Maakohus võttis nõuded menetlusse
5. novembri 2011 määrusega. Svetlana Mihhejeva esitas kohtule käesolevas asjas esmase kirjaliku hagiavalduse
6. detsembril 2011 (lk 47) ja täpsustatud hagiavalduse
7. jaanuaril 2012, milles palus: 1) lõpetada tööleping

§ 91lg 2 p 2 alusel alates 17.

juunist

1. a; 2) mõista välja kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu aprilli, mai, juuni
2. a eest summas 11 310 krooni, s.o 722,84 eurot; 3) mõista välja kostjalt hageja kasuks

§ 100lg 4 alusel hüvitis 13 050 krooni, s.o 834,05 eurot.

3 Hagis esitatud asjaolude kohaselt töötas hageja kostja juures määramata ajaks sõlmitud töölepingu nr 4 alusel alates

1. juunist
2. a müüjana. Alates
3. aprillist
4. a ei lubanud tööandja hagejat tööle, kuna hageja palus kostjal välja maksta saamata jäänud töötasu 2009-
5. a eest. Kuna tööandja rikkus oluliselt töölepingus kokkulepitut, ei lubanud hagejat alates
6. aprillist
7. a tööle, viivitas töötasu väljamaksmisega, maksis töötasu töölepinguga ettenähtud määrast väiksemas summas, siis hageja esitas
8. juunil
9. a tööandjale avalduse, milles ütles töölepingu üles

§ 91lg 2 p 2 alusel.

Kostja sai hageja avalduse töölepingu ülesütlemise kohta kätte

1. juunil
2. a (tl 9).
3. Kostja leidis, et menetlus hageja nõuete nr 1 ja 2 osas tuleb lõpetada. Hageja nõuded saamata jäänud töötasu osas aprillist kuni juunini
4. a ja töölepingu ülesütlemise eest hüvitise saamiseks tuleb jätta rahuldamata seoses nõuete aegumisega. Töölepingu lõpetamise nõuet ei saa rahuldada, sest töösuhe on juba lõppenud. Kostja on hagejaga sõlmitud töölepingu üles öelnud ja hageja sai sellest teada hiljemalt
5. augusti 2010 kohtuistungil. Hageja ei ole kostja poolset töölepingu ülesütlemist vaidlustanud. MAAKOHTU LAHEND
6. Viru Maakohus rahuldas
7. juuni
8. a otsusega hagi ja mõistis välja OÜ-lt Gelena Grupp Svetlana Mihhejeva kasuks 722,84 eurot saamata jäänud töötasuna perioodi eest aprill kuni juuni
9. a; 834,05 eurot ülesütlemise hüvitisena ning luges OÜ Gelena Grupp ja Svetlana Mihhejeva vahel
10. juunil
11. a sõlmitud töölepingu nr 4 lõppenuks

§ 91lg 2 p 2 alusel alates 17.

juunist

1. a. Kohus jättis menetluskulud OÜ Gelena Grupp kanda. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidlust ei ole selles, et: 1) poolte vahel sõlmiti tööleping
2. juunil 2008; 2) kostja töötasu (brutopalk) on 4350 krooni kuus; 3) hageja esitas saamata jäänud töötasu (perioodi eest aprillist juunini
3. a) ja ülesütlemise hüvitise (

§ 100lg 4 alusel) nõude kohtusse esmakordselt 10.

augustil

1. a toimunud kohtuistungil. Tulenevalt Tartu Ringkonnakohtu
2. mai
3. a otsusest, Viru Maakohtu
4. novembri
5. a asja menetlusse võtmise määrusest ja hageja
6. jaanuari
7. a hagiavaldusest on antud tsiviilasja esemeks järgmised nõuded: 1) lõpetada tööleping

§ 91lg 2 p 2 alusel alates 17.

juunist

1. a; 2) välja mõista kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu aprilli, mai, juuni
2. a eest summas 722,84 eurot; 3) välja mõista kostjalt hageja kasuks

§ 100lg 4 alusel hüvitis 834,05 eurot.

Tsiviilasja materjalide kohaselt esitas hageja

1. juunil
2. a (saadetud
3. juunil
4. a) kostjale töölepingu ülesütlemisavalduse, kus hageja palus tööleping

§ 91lg 2 alusel lõpetada alates 14.

juunist 2010 ning motiveeris töölepingu ülesütlemist sellega, et kostja ei lubanud hagejat

1. aprillist 2010 tööle. Kohus leidis, et töötaja on töölepingu üles öelnud alates ülesütlemisavalduse kättesaamisest kostja poolt, s.o alates
2. juunist
3. a. Tööleping on lõpetatud ülesütlemisavalduse esitamisega alates
4. juunist
5. a, sest tsiviilasjas esitatud asjaolusid arvestades ei saanud eeldada töölepingu jätkumist etteteatamistähtaja lõppemiseni (

§ 97lg 3).

Kostja ei 4 vaidlustanud töötasu maksmisega viivitamist ja aprillist juunini 2010. a töötasu mittemaksmist ning sellest tulenevalt oli hagejal õigus

§ 91lg 2 p 2 alusel tööleping erakorraliselt üles öelda.

Samas ei sätesta töölepinguseadus enam töölepingu lõpetamise vormistamise kohustust nagu kuni 1. juulini 2009. a kehtinud

§ 73

. Kohus oli seisukohal, et hageja taotleb hagis töölepingu lõppemise aja ja aluse fakti tuvastamist. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole hagejale perioodi eest aprill kuni

1. juuni
2. a töötasu maksnud. Kostja ei vaidlustanud ka töötasu arvestust nimetatud perioodi eest. Tulenevalt sellest, et tööleping lõppes
3. juunil
4. a, on hagejal

§ 28

lg 2 p 2, 35 ja töölepingu 3.1 alusel õigus töötasule eelpool nimetatud perioodi eest summas 722,84 eurot.

§ 100

lg 4 kohaselt, kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Vaidlust ei ole selles, et kostja maksis perioodil detsember

1. a kuni märts
2. a hagejale töötasu töölepingus kokkulepitust vähem ja alates aprillist
3. a kuni töölepingu lõppemiseni töötasu ei maksnud. Hageja tõi oma ülesütlemise avalduses ühe töölepingu olulise rikkumisena välja asjaolu, et kostja ei maksa hagejale töötasu. Kohus leidis, et töölepingus kokkulepitud töötasu töötajale mittemaksmise puhul on tegemist töölepingu olulise rikkumisega, mis annab aluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks

§ 100lg 4 alusel.

Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hageja ülesütlemise hüvitise väljamõistmise nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ülesütlemise hüvitisena hageja kolme kuu keskmine töötasu summas 834,05 eurot. Hageja nõudis saamata jäänud töötasu perioodi eest aprill kuni juuni

1. ITLS § 6 lg 3 sätestab, et töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat. Eeltoodust tulenevalt aeguks hageja saamata jäänud töötasu nõue 2010 aprillikuu eest alles mais
2. Töölepingu ülesütlemise hüvitise nõudele kohaldatakse ITVS § 6 lg-s 1 sätestatud neljakuulist aegumistähtaega. Kohus tuvastas käesolevas otsuses poolte vahelise töölepingu lõppemise alates
3. juunist
4. Tsiviilasja materjalide kohaselt esitas nimetatud nõude hageja alles tsiviilasjas nr 2-10-24277
5. augustil 2010 toimunud kohtuistungil (kostja võtab selle omaks oma
6. jaanuari 2012 seisukohas hageja täpsustatud hagile (tl 65-68). Hagi ülesütlemise hüvitise nõudes aeguks alles
7. november
8. Asjaolu, et kohus võttis nimetatud nõude menetlusse alles Viru Maakohtu
9. novembri 2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-52370, ei saa piirata hageja õigusi, sest ITVS § 6 lg 1 sätestab nõude esitamise tähtaja töövaidlusorganisse ning ei seo aegumist nõude menetlusse võtmisega töövaidlusorgani poolt. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus oli seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
10. OÜ Gelena Grupp esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) kajastab kohus faktilisi asjaolusid valikuliselt. Kohus on jätnud täielikult tähelepanuta asjaolu, et
11. novembri
12. a määrusega tsiviilasjas nr 2-11-52370 (tl 34) võeti menetlusse 5 vastustaja hagi, mida vastustaja selleks ajaks veel esitanud ei olnud. Apellant juhtis juba
13. novembri
14. a seisukohas (tl 39-41) kohtu tähelepanu faktile, et kohtul puudus alus hagi menetlusse võtmiseks ning esitas vastuväite hagi menetlusse võtmise osas; 2) leiab apellant, et menetlusõiguse normide olulise rikkumise ja tõendite ebaõige hindamise tõttu on kohus teinud ebaõige otsuse. Kohus on jätnud täielikult tähelepanuta ja otsuses kajastamata apellandi
15. novembri
16. a seisukohtades (tl 39-41) esitatud vastuväited hagi menetlusse võtmise osas. Kohus on jätnud käsitlemata asjaolu, et poolte vaheline töösuhe lõppes juba
17. aprillil
18. a ning vastustaja sai sellest teada hiljemalt
19. augustil
20. a; 3) kinnitas apellant
21. jaanuari
22. a seisukohtade (tl 65-68) punktis 2.2., et hageja sai hiljemalt
23. augustil
24. a teada, et
25. juunil
26. a sõlmitud tööleping nr 4 on kostja poolt üles öeldud. Seega oli hagejal alates
27. augustist
28. a aega 30 päeva, et vaidlustada töölepingu ülesütlemine kostja poolt. Hageja töölepingu ülesütlemist käesoleva ajani vaidlustanud ei ole; 4) on kohus jätnud täielikult tähelepanuta ja käsitlemata apellandi poolt
29. jaanuaril 2012 seisukohtades esitatud taotluse kohaldada aegumist nõude (lõpetada
30. juunil 2008 sõlmitud tööleping nr 4

§ 91lg 2 p 2 alusel alates 17.

juunist 2010) osas ja jätta eeltoodud nõue rahuldamata; 5) ei andnud kohus apellandile võimalust esitada vastust vastustaja

1. jaanuari 2012 täpsustatud hagile (tl 79-82). Kohus rikkus sellega TsMS § 393 lg
3. Svetlana Mihhejeva vastust apellatsioonkaebusele ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus rahuldas hagi täielikult, mõistis töötasuna kostjalt hageja kasuks välja perioodil aprill –
5. juuni 2009 töötasuna 722.84 eurot ja jättis kõik menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus saab selles osas teha uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt; mõistab kostjalt hageja kasuks välja töötasu perioodil 1-
6. aprill 2010 summas 124.24 eurot ja jätab poolte menetluskuludest 38.45 % hageja kanda ja 61.55 % kostja kanda. Ringkonnakohus muudab ka maakohtu otsuse põhjendusi.
7. Asja materjalide kohaselt esitas hageja nõuded, mida käesolevas asjas menetletakse, esmakordselt suuliselt kohtuistungil
8. augustil
9. Kuigi hageja tegi ettepaneku vormistada nõuded kirjalikult, ei pööranud kohus sellele hageja avaldusele samal kohtuistungil tähelepanu ja ei andnud ka selles osas hagejale mingeid korraldusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et nõue, mis on esitatud suuliselt kohtuistungil, tuleb lugeda puudustega esitatud hagiavalduseks. Maakohus oleks pidanud koheselt andma hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja korrektse hagiavalduse esitamiseks. Maakohus seda aga ei teinud. Nimetatud maakohtu poolne minetus ei tee aga kohtule nõuete suulist esitamist olematuks, mistõttu tuleb käesolevas asjas esitatud nõuetes hagi kohtule esitamise päevaks lugeda
10. august
11. 6 ITLS § 6 lg 1 kohaselt töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi
12. ja
13. lõikes ettenähtud juhul. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg on 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest ja lg 3 kohaselt töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat. Maakohus on seega põhjendatult leidnud, et hageja nõuded ei ole aegunud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata kõiki maakohtu otsuse põhjendusi osas, et hagi ei ole aegunud, kuna ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega. Põhjendatud ei ole apellandi väited, et maakohus on jätnud tema taotluse aegumise kohaldamiseks täielikult tähelepanuta ja käsitlemata.
14. Mõlemad pooled väidavad, et nad on esitanud teisele poolele töölepingu ülesütlemise avalduse. Vaidlust ei ole, et hageja on kostja ülesütlemisavalduse kätte saanud
15. augustil 2010 ja kostja on hageja
16. juuni 2010 ülesütlemisavalduse (lk 10) kätte saanud
17. juunil 2010 (väljastusteade lk 9). TsÜS § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kostja on hageja tahteavalduse (ülesütlemisavalduse) kätte saanud ja ei ole seda vaidlustanud ITLS § 6 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul, milleks on 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. Seega on maakohus põhjendatult tuvastanud, et hageja on töölepingu kehtivalt üles öelnud alates
18. juunist
19. Juba üles öeldud töölepingu uuesti ülesütlemine kostja poolt
20. augustil 2010 ei olnud enam võimalik. Ka ei pidanud hageja seetõttu kostja poolset lepingu ülesütlemist vaidlustama. Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu põhjendusi. Maakohus on ekslikult märkinud kohtuotsuse motiveerivas osas töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks

§ 100lg 4.

Nimetatud säte reguleerib töötaja poolt töölepingu erakorralisel ülesütlemisel tööandja poolse lepingu olulise rikkumise tõttu tööandja kohustust maksta töötajale hüvitist. Kohtuotsuse resolutsioonis tuleb täpsustada viimase tööpäeva kuupäeva

1. juuni 2010, kuna nimetatud päeval on kostja hageja töölepingu ülesütlemise avalduse kätte saanud ja see muutus kehtivaks. Maakohus on tuvastanud, et tsiviilasjas esitatud asjaolusid arvestades ei saanud eeldada töölepingu jätkumist etteteatamistähtaja lõpuni. Maakohtu otsusest ei nähtu, milliseid tsiviilasjas esitatud asjaolusid maakohus seejuures arvestas, samuti ei nähtu otsusest, millistele tõenditele tuginedes on maakohus sellisele järeldusele jõudnud. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole kohtumenetluses tõendanud oma väidet, et kostja takistas alates
2. aprillist 2010 temal töö tegemist. Maakohus ei ole hagejale ka selle asjaolu tõendamiseks ettepanekut teinud, millega on rikkunud TsMS § 392 lg 1 p 3 ja 4 sätestatud kõigi asja otsustamiseks vajalike asjaolude ja tõendite väljaselgitamise kohustust. Ringkonnakohus palus pooltel vastata kirjalikult kohtu täiendavatele küsimustele töölepingu lõpetamise asjaolude ja tõendite kohta. Hageja avaldas vastuseks ringkonnakohtu nõudele, et toimus konflikt kostja juhatuse liikme G. Kuzmenkoviga seoses sellega, et
3. aprillil 2010 G. Kuzmenkov teatas hagejale, et tema töötasust on kinni peetud 488.80 krooni kahju hüvitamiseks, mis oli tekitatud vargusega kaupluses
4. aastal. Kuna hageja ei nõustunud andma allkirja selle kohta, et ta sai töötasu 2009 detsembri ja 2010 jaanuari eest, siis G. Kuzmenkov ajas ta töölt ära.
5. aprillil 2010 hageja läks tööle ja tahtis asuda tööülesandeid täitma, kuid G. Kuzmenkov korraldas skandaali ja ajas ta kauplusest minema ja teatas, et ta rohkem töö juurde ei ilmuks.
6. aprillil 2010 esitas hageja avalduse töövaidluskomisjonile. Hageja pöördus kostja esindaja G. Kuzmenkovi poole veel
7. ja
8. mail 2010 tunnistajate juuresolekul, et lahendada küsimus seoses töölepingu lõpetamisega, 7 kuid järjekordselt oli skandaal. Seoses sellega ütleski hageja töölepingu üles alates
9. juunist
10. Kostja avaldas vastuseks ringkonnakohtu nõudele, et hageja puudus alates
11. aprillist 2010 töölt. Tööandjale oli maikuu lõpust selge, et töötaja enam oma töökohustusi täitma asuda ei kavatse. Pooled kohtusid töövaidluste menetlemise raames. Ringkonnakohus märgib, et vaatamata ringkonnakohtu selgitustele, et kumbki pool peab tõendama oma väiteid ja vastuväiteid, ei ole hageja ikkagi tõendanud oma väidet, et kostja ajas ta
12. aprillil 2010 töökohalt ära ja takistas teda alates
13. aprillist 2010 töökohustuste täitmisel. Kostja on selle hageja väite menetluses vaidlustanud. Kuna hageja ei ole suutnud tõendada, et ta puudus alates
14. aprillist 2010 töölt (selles pooled ei vaidle) kostjast tingitud põhjusel, siis on jäänud tema vastavasisulised väited paljasõnalisteks ja hagejal puudub kostja vastu ka nõue töötasu saamiseks perioodil
15. aprill 2010 –
16. juuni
18. Hageja töölepingu ülesütlemisavalduse kohaselt ütles hageja töölepingu üles mh ka seetõttu, et kostja ei maksnud hagejale töötasu. Ringkonnakohus leiab, et kui tööandja ei maksa töötajale pikema aja jooksul töötasu või maksab seda kokkulepitust vähem, siis on töötajal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda

§ 91

lg 2 p 2 ja § 98 lg 2 alusel etteteatamistähtaega järgimata.

§ 100

lg 4 kohaselt kui töötaja ütleb lepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.

§ 28

lg 2 p 2 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Tartu Ringkonnakohtu

1. mai 2011 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-24277 (lk 30-33) on tuvastatud, et kostja maksis perioodil detsember 2009 – märts 2010 hagejale ettenähtust vähem töötasu. Maakohus on põhjendatult leidnud, et pikema aja jooksul töötasu mittemaksmine või töötasu maksmine kokkulepitust väiksemas summas pikema perioodi jooksul on selliseks asjaoluks, mis annab aluse ülesütlemise hüvitise väljamõistmiseks kostjalt hageja kasuks kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kuigi ringkonnakohus tuvastas erinevalt maakohtust, et hageja alates
2. aprillist 2010 kostja juures töölepingu kohaselt tööd ei teinud ja seetõttu puudub tal alus nõuda ka töötasu sellest ajast kuni töölepingu ülesütlemiseni, ei ole see aluseks hageja kasuks väljamõistetava ülesütlemise hüvitise vähendamiseks, sest töölepingu erakorralise ülesütlemise asjaolud esinesid ka juba enne
3. aprilli
5. Kostja on küll hagejale saamata jäänud töötasu perioodil 1-
6. aprill 2010 välja arvestanud, kuid pole esitanud tõendeid töötasu hagejale välja maksmise kohta. Hagiavalduse (lk 81) kohaselt on hageja töötasu 4350 krooni kuus, tööaja kestuseks 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Tunnitasuks on 27 krooni tund. Perioodil 1-
7. aprill 2009 oli 9 tööpäeva. Seega on hageja nõue põhjendatud nimetatud perioodi eest 9x8x27 = 1944 krooni ehk 124.24 euro (bruto) ulatuses ja hagi töötasu nõudes tuleb rahuldada osaliselt.
8. Vastuseks apellandi väitele, et talle ei antud võimalust vastata
9. jaanuari 2012 hagi täpsustusele, märgib ringkonnakohus, et nimetatud dokument on kostjale kätte toimetatud
10. jaanuaril 2012 (lk 90). Maakohus pidas asjas viimas kohtuistungi
11. mail
12. Seega oli apellandil piisavalt aega, et hagi täpsustusele kirjalikult vastata, samuti sai apellant seda teha kohtuistungil suuliselt. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on apellant seda võimalust ka kasutanud. 8
13. TsMS § 173 lg 3 kohaselt kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Kuna kohus jätab hagi osaliselt rahuldamata ja rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt, tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 kohaselt jätta 61.55 % protsenti menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda ja 38.45 % ulatuses hageja kanda. Hagejale ringkonnakohtus antud riigi õigusabi 115.20 eurot tuleb jätta TsMS § 190 lg 7 alusel riigi kanda. Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ 9 Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/