Obsah (9)
§ 396§ 397§ 402§ 76§ 82§ 101§ 108§ 415§ 1132-12-23796 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2013. a Põlva Tsiviilasja number 2-12-23796 Tsiviilasi I. T.
) § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.
§ 396
lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
§ 397
lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. 3
(6)2-12-23796
§ 402
sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
§ 76
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
§ 82
lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
§ 101
lg 1 punkti 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
§ 108
lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
§ 101
lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustrust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
§ 415
lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
§ 113
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Arvestades lepingu sõlmimise ja võlanõude sissenõutavaks muutumise ajal seaduses tulenevat intressimäära (8% aastas ehk 0,02% päevas) ning asjaolu, et lepinguga ei olnud ette nähtud kõrgemat intressimäära kui seadusjärgne viivisemäär, siis leiab kohus, et hageja viivisenõude tõlgendamisel ja rahuldamisel tuleb lähtuda
§ 113lg 1 teises lauses sätestatust.
Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega (tl 28 - 41) ja õiguslikult põhjendatud
§-de 164 lg 2, 396 lg 1, 397 lg 1, 402, 76 lg 1, 108 lg 1 ning 415 lg 1 ja 113 lg 1 järgi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue (laen) – 343,05 eurot ja intress – 30 eurot
§-de 164 lg 2; 396 lg 1, 397 lg 1, 402, 76 lg 1 ja 108 lg 1 alusel ning viivis 22,78 eurot – seisuga 23.10.2012 –
§-de 164 lg 2; 76 lg 1; 101 lg 1 p 6; 415 lg 1 ja 113 lg 1 teise lause alusel. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna hageja on taotleb kostjalt ka täiendava viivise väljamõistmist põhinõudelt alates hagi esitamisest 24.10.2012 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) põhinõudelt (343,05 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni TsMS § 367 alusel. 4
(6)2-12-23796 Antud tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 kohaselt on 420,87 (395,83 + ühe aasta eest arvestatud lisanduv viivis - 25,04) eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja juba hagiavalduses (tl 23), milles on taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: hagi esitamisel täiendavalt tasutud riigilõiv – 52,07 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv – 47,93 eurot ning õigusabikulu – 173 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud 47,93 eurot riigilõivu (tl 26). Peale selle on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud täiendavalt riigilõivu 52,07 eurot (tl 27). TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Seega on hageja tasunud antud tsiviilasjas kokku 100 eurot riigilõivu riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 ja lisa 1 järgi tuleb aga antud hagi hinnalt 420,87 eurot hagi esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu maksta riigilõivu 75 eurot. Seega on hageja hagi esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu tasunud riigilõivu 25 euro võrra seaduses ettenähtust rohkem, mistõttu tal on õigus taotleda kohtult antud summa tagastamist riigilõivuseaduses ettenähtud korras. Enammakstud riigilõiv on ka hageja poolt 07.02.2013 hagimaterjalide kättetoimetamiseks teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 6,39 eurot. 01.07.2012 jõustusid RLS muudatused ning alates 01.07.2012 kehtivas redaktsioonis sätestab RLS § 44 lg 1, et riigilõivu ei võeta kohtuasja toiminguga seonduvalt seaduses nõutava teadaande avaldamise eest. Kuna hageja poolt 07.02.2013 teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 6,39 eurot on käsitletav enammakstud riigilõivuna, siis ei saa seda kostjalt hageja kasuks välja mõista. Ka antud riigilõivu tagastamist kohtult on hagejal õigus taotleda riigilõivuseaduses ettenähtud korras. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv vaid 75 euro ulatuses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta 5
(6)2-12-23796 esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagiavaldusele lisatud materjalidest nähtuvalt on hageja lepinguliseks esindajaks olnud M. L. P. G. O. esitatud arvest lähtuvalt peab hageja maksma P. G. O. -le 173 eurot tasu maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja juriidiliste dokumentidega tutvumise ning hagiavalduse koostamise eest tsiviilasjas nr 2-12-23796 A. M. . Kuna antud hagi hind on 420,87 eurot, siis on TsMS § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 (alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) § 1 lg 1 alusel võimalik antud asjas lepingulise esindaja kulude katteks teiselt menetlusosaliselt välja mõista maksimaalselt 320 eurot. Seega jäävad hageja nõutavad lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 4 kehtestatud piirmäära sisse. Samas pole maakohtu arvates kõik arvel näidatud õigusabikulud põhjendatud. Arvel on lepinguline esindaja nõudnud hagejalt tasu muuhulgas ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise eest. TsMS § 1741 lg 2 aga sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega ei kuulu TsMS § 1741 lg 2 järgi hüvitamisele maksekäsu kiirmenetluses kantud õigusabikulud. Samuti pole antud asjas võimalik välja mõista 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses kantud õigusabikulude katteks, sest TsMS § 1741 lg 2 muudatus, mille järgi mõistetakse välja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses kantud muude kulude katteks, jõustus 01.01.2013, kuid maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud 15.06.2012 ehk enne TsMS § 1741 lg 2 muudatuse jõustumist. Kuna hageja lepingulise esindaja ülesanded on piirdunud üksnes avalduste koostamise ja kohtule esitamisega ning käesolev tsiviilasi ei ole olnud keerukas ega töömahukas oma sisu poolest, seetõttu leiab kohus, et põhjendatuks ja vajalikuks hageja kohtuväliseks kuluks (lepingulise esindaja tasuks), on mõistlik pidada 100 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks kokku 175 (75 + 100) eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostjale tuleb tagaseljaotsus kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel, sest kostja ei ela registris märgitud aadressil (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) ja tema viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ning puudub ka võimalus menetlusdokumendi edastamiseks kostja esindajale või kostja volitatud isikule. (allkirjastatud digitaalselt) Lembit Käis Kohtunik 6
(6)