) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Kohus tuvastas, et täitemenetlus O Ž suhtes toimub täiteasjas nr 167/2009/3380 Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15. märtsi 2009 kohtulahendi tsiviilasjas nr 2-09-4775 alusel, sissenõudjaks on Julianus Inkasso OÜ ning nõudeks võlg. Avaldaja palub lõpetada täitemenetlus nõude aegumise tõttu. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 on sätestatud täitemenetluse lõpetamise alused ning vastavalt TMS § 50 lg 1 lõpetab kohtutäitur täitemenetluse otsusega. Vastavalt TMS § 202 kohtutäitur lõpetab täitemenetluse väärteo asjas tehtud kohtuotsuse alusel või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Vastavalt TMS § 207 kohtutäitur lõpetab täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. TMS § 217 lg 1 kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg 1 kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Täiteasjas nr 167/2009/3380 on täitmisel tsiviilnõue võlgniku vastu. Tsiviilnõuete täitmise aegumisele TMS § 202 ja 207 ei kohaldu. Seega ei ole antud juhul võimalik täitemenetluse lõpetamist taotleda kohtutäiturile esitatud avaldusega, kuna kohtutäituril puudub alus tsiviilnõudes täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu. Samuti ei ole avalduses taotletavat aegumise kohaldamist ja täitemenetluse lõpetamist saavutada ka kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisega kohtule vastavalt TMS § 218 lg 1.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus asub seisukohale, et esitatud avaldusega hagita menetluses ei ole avaldaja taotletud eesmärki võimalik saavutada, s.o täitemenetlus lõpetada täitmise aegumise tõttu, ning seega tuleb avalduse menetlusse võtmisest keelduda. 2
lg 4 hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.
lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. MENETLUSKULUD Vastavalt
lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Vastavalt
lg 1, hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.