lg 1 sätetega ning lõpetada tsiviilasja menetlus kooskõlas
Hageja kinnitab, et ta on teadlik, et
alusel ei saa hageja menetluse lõppemise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise, selle kohtu poolt kinnitamise ning menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ja ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt kohtuistungi pidamist. Seega paluvad kompromissi pooled kohtul kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Kohtumääruse põhjendused
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et pooltevaheline kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu 2/3 2-12-39168 menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg-le 3 kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis jõudsid pooled kokkuleppele menetluskulude kandmise osas ja kohus ei pea menetluskulude jaotust ega selle kindlaksmääramist tegema. Lähtuvalt
lõike 2 punktist 1 taotleb hageja kohtult seoses kompromissi sõlmimisega poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust tagastamist, mis on 75 eurot. Hageja palub riigilõiv tagastada KÜ Puškini arvelduskontole nr XXX, selgitusega „riigilõivu tagastamine, tsiviilasi nr 2-12-39168”.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. KÜ Puškini tasus 28.12.2012 Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenumbriga 2900072136 täiendavat riigilõivu summas 105 eurot ja 45 eurot maksekäsu kiirmenetluses. Seoses kompromissi sõlmimisega ning hageja taotlusel tuleb KÜ-le Puškini 20 tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 75 eurot. Riigilõiv tuleb tagastada KÜ Puškini 20 arvelduskontole nr XXX, selgitusega „riigilõivu tagastamine, tsiviilasi nr 2-12-39168”. Edasikaebamine Vastavalt
lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kompromisslepingus kokku, et loobuvad edasikaebeõigusest. (allkirjastatud digitaalselt) Pille Aver kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.