← Eesti

2-12-12377/14

Obsah (6)§ 173§ 405§ 138§ 144§ 442§ 637

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Lihtmenetluses Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2013 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Tsiviilasja numbe

§ 173

lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt

§-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi täielikult rahuldab, jäävad kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

§ 405

lg 1 p 3 kohaselt võib hagi menetlemisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on kohtu poolt antud tähtajaks esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja menetluskuludeks on riigilõiv ja kaotatud töötasu. Hageja on esitanud ka menetluskulude suurust tõendavad dokumendid. Nii on juba hagile lisatud maksekorraldus (tl 4), millest nähtuvalt hageja on hagi esitamisel riigilõivu tasunud 63,91 eurot. Menetluskulude nimekirjale on hageja lisanud oma palgatõendi. Kostja pole omapoolset menetluskulude nõuet ega nimekirja kohtu poolt antud tähtajaks so 10.04.2013 esitanud.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv.

Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna riigilõivu katteks välja mõista kogu käesolevas menetluses tasutud riigilõiv so 63,91 eurot.

§ 144

p 3 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosalise saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Hageja on taotlenud ka oma menetluskuluna kohtus käidud päeva eest kaotatud töötasu hüvitamist summas 55 eurot. Hageja viibis 26.03.2013 kohtuistungil Võru kohtumajas. Kuna hageja 26.03.2013 tööd ei teinud, on eluliselt usutav, et ta selle päeva eest ka töötasu ei 5

(6)saanud. Hageja esitatud palgatõendist nähtub tema viimase kuue kuu töötasu suurus. Kui suur on hageja päevapalk, seda palgatõendist otsesest ei nähtu. Samas võimaldab palgatõendis märgitud teha siiski järeldusi ka võimaliku päevapalga kohta. Hageja enda näidatud päevapalga suurus 55 eurot on kõige lähedasem keskmisele päevapalgale, mis on saadud aluseks võttes palgatõendis näidatud netopalka, jagades selle kuude arvuga ja omakorda keskmise tööpäevade arvuga kuus (6761,89 : 6 so 1126,98 : 20 so 56,35). Kuna hageja nõutav ei ilmselgelt ületa tema võimalikku keskmist päevapalka, peab kohus põhjendatuks kostjalt menetluskuluna välja mõista hageja saamata jäänud töötasu ühe päeva eest so 55 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 63,91+55 so 118,91 eurot. Kohus juhib poolte tähelepanu, et käesoleva otsuse resolutsioonis vastavalt

§-le 442 lg 6 märgitud edasikaebe tähtaeg ja kord ei ole kohtu luba edasikaebamiseks

§ 442lg 10 mõttes.

Seega apellatsioonkaebuse esitamisel võetakse see menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on selgelt ebaõigesti kohaldatud materaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõigusenormi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (

§ 637lg 2-1) /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.