Obsah (9)

§ 3§ 76§ 100§ 101§ 108§ 164§ 170§ 316§ 113

2-12-41264 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 22. aprill 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-12-4126

§ 3p 1, § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 100, § 113 lg 5, § 164 lg 1, § 271.

Kostja vastuväited

1. Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused
2. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
3. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes TsMS § 444 lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Seega jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda ning piirdub põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused.
4. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
5. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada 2 2-12-41264 ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
6. Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (

) § 271, mis sätestab et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

§ 76

lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 164

lg 1 järgi võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.

§ 164

lg 2 alusel nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

§ 170

kohaselt, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.

1. OÜ AT ja kostja sõlmisid 30.08.2009 tähtajatu üürilepingu nr 7, mille alusel OÜ AT andis kostjale üürile ruumid aadressil Tallinn, XXX üüriga 3000 eurot kuus + kommunaalkulud (tl 3740). OÜ AT esitas kostjale igakuiselt arved üüri ja kommunaalkulude eest (tl 41-45), millised kostja tasus osaliselt või jättis üldse tasumata. OÜ AT ütles 30.12.2009 teatega üürilepingu nr 7 üles alates 31.01.2010 (tl 46) ning loovutas nõude kostja vastu 28.02.2012 sõlmitud lepinguga hagejale (tl 4750).
2. Kostja märgib, et kasutas eluruumi kuni oktoobri lõpuni
3. Lepingu pooltel oli kokkulepe, et kostja teeb korteris remondi, mis arvestatakse üürist maha. Ruumides puudus pesemisvõimalus, mille üürileandja lubas organiseerida, kuid ei teinud seda, mistõttu otsis kostja uue elamispinna XXX ja elas seal kuni jaanuar 2010, misjärel kolis munitsipaalkorterisse aadressil XXX, Tallinn, kus elab käesoleva ajani. Kostja leiab, et ei ole kohustatud üüri maksma kuni jaanuar 2010 kuna kasutas üüripinda üksnes kaks kuud. Lisaks leiab kostja, et hagi on tõendamata, ei ole aru saada, mille alusel võlgnevust nõutakse, millal muutus kohustus sissenõutavaks ja, kuidas on viivis arvestatud.
4. Kohus leiab, et kostja üürides vaidlusalused ruumid pidi teadma ruumide seisukorrast. Kostja on ka ise märkinud, et ta pidi tegema ruumides remondi, seega on kostja väited ruumide seisukorra osas asjakohatud ja ei saa olla aluseks kohustuste mittetäitmiseks. Kostja enda valik millal ja kui kaua ta üüritud ruume kasutas. Kostjal oli õigus lepingust taganeda, mida kostja aga ei teinud, samuti kostja ei öelnud üürilepingut üles. Riigikohus on oma lahendi 3-2-1-37-09 punktis 14 märkinud, et „Asjaolu, et üürnik on üüritud ruumidest lahkunud, ei vabasta teda üüri maksmise kohustusest.“ Seega on kostja kohustatud tasuma ka üüri aja eest, mil ta oli üüritud ruumidest lahkunud ja üürileping oli kehtiv. Üürileandja on käesoleval juhul õigustatult üürilepingu üles öelnud alates 31.01.2010 tulenevalt

§ 316

ja üürilepingu punktist 5.4 ja 5.4.3, millest on kostjat teavitanud 30.12.2009 teatega, kuna kostja on olnud viivituses üüri ja kommunaalkulude tasumisega. Asjakohatud on kostja väited, et hageja ei ole tõendanud, et teated ja arved on kostjale kätte toimetatud. Tulenevalt üürilepingu punktist 7.2 kõik lepingu täitmisega, lõpetamisega või lepingust tulenevate vaidlustega seotud teated ja informatsioon loetakse kooskõlas lepinguga 3 2-12-41264 esitatuks, kui need teated on poolele edastatud kirja teel või antud teisele poolele üle allkirja vastu lepingus toodud aadressil. Punkti 7.4 alusel kõik muudatused lepingus nimetatud andmetes peavad olema teisele poolele teatatud ette vähemalt kolme tööpäeva jooksul nende muudatuste tegemisest arvates. Ühe poole poolt käesoleva sätte rikkumisel käsitletakse teise poole saadetud teadet lepingus fikseeritud aadressile ja/või elektronpostiaadressile kohasel viisil saadetud teatena. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et kostja teavitas üürileandjat oma aadressi muutusest. Seega on üürileandja edastanud kostjale teated vastavalt lepingule ning teated tuleb lugeda kostjale kätte toimetatuks. Üürileandja on edastanud kostjale arved üüri ja kommunaalkulude osas igakuiselt 08.10.2009, 12.10.2009, 04.11.2009, 03.12.2009 ja 31.01.2010 (tl 41-45), millised kostja kohustus vastavalt lepingu punktile 4.1.1 tasuma üürileandja arveldusarvele igakuiselt 13. kuupäevaks järgneva kuu eest üür vastavalt lepingu punktile 3.1. Arvetel on märgitud tasumise tähtaeg ning arvetest nähtub, et kostja poolt teostatud remont summas 3000 krooni on tasaarvestatud üüriga 12.10.2009 ja 04.11.2009 arvel (tl 42-43), millest on kostjat teavitatud ka 12.10.2009 e-kirjaga (tl 51). Kostja väited, et ei nähtu, kus võlgnevust tuleneb ja, millal muutus võlgnevus sissenõutavaks, on alusetu. Käesoleva aja seisuga on kostjal tasumata üür ja kommunaalkulud summas 1220,48 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et on üüri ja kommunaalkulud hagejale tasunud, mistõttu leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 1220,48 eurot. 14.

§ 101

lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse viivist.

§ 113

lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üürilepingu punkt 6.1.1 kohaselt üüritasu, kommunaalmaksete ja teiste arvete õigeaegse tasumata jätmise korral on üürileandjal õigus nõuda üürnikult viivist 0,5% võlgnetavalt summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist määraga 0,5% kuni 01.10.2012 iga arve tasumise päevast kokku summas 1219 eurot (tl 52). Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud. Kostja jättes arved tasumata pidi teadma, et kostjal on kohustus tasuda viivist. Hageja on kohtule esitanud viivisearvestuse, mistõttu on põhjendamata kostja väited, et ei nähtu, kuidas on viivist arvestatud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis 1219 eurot hageja kasuks. 15. Eeltoodust tulenevalt on nõue tõendatud ja põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 1220,48 eurot ja viivis 1219 eurot. Menetluskulud 16. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik 4