lg.1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvesse võttes võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg.2 kohaselt võib kohus mõjuvalt põhjusel vähendada elatist alla seadusekohast 3 miinimumi, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral
lg.1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähemkindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja töötasuks on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalk ehk netotasu 272.93 eurot. Kostja on püüdnud leida tasuvamat tööd, kuid püsiva töökoha leidmine on käesoleval ajal võimatu ning töötuks jäämist ei saa kostja endale lubada. Samuti puuduvad kostjal võimalused ümberõppeks. Hageja emale L K laekub kohtutäituri kaudu igakuiselt 160 eurot. Kostjale on jäänud arusaamatuks, kas ja kuipalju ema hageja õpinguid toetab ning kas hageja vajab igakuist toetust või soovib ta kostjale jätkuvate võlgnevuste tekitamist. Kostja teeb ettepaneku kas sõlmida kompromiss või mõista välja elatis summas 60 eurot kuus ning ajal, kui hagejal on koolivaheaeg või praktika, 30 eurot kuus. Samuti teeb kostja ettepaneku ajatada täiteasi nr.179/2013/189 selliselt, et võlg kuuluks tasumisele peale hageja õpingute lõppemist ning siis juba hageja isiklikule pangakontole vähemalt 60 eurot kuus. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vaidlus puudub selles, et
p.2 tulenevalt on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama.
lg.1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, käesoleval ajal seega 160 eurot, millise summa väljamõistmist hageja ka taotleb. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kõnesoleval juhul puuduvad
lg.2 sätestatud mõjuvad põhjused, millised võimaldaksid kohtul väljamõistetavat elatist vähendada alla
Kostja viited
lg.2 viimasele lausele on asjakohatud, kuna kostja ei ole tõendanud, kas ja kui palju ta R R elatist maksab, samuti seda, et elatise väljamõistmise korral hagejale osutuks R R vähemkindlustatuks. Kohus nõustub hageja seisukohaga ka selles osas, et kostja keeruline majanduslik olukord, millise on põhjustanud tema enda varasem seadusvastane käitumine (elatise võlgnevus 3241.84 eurot), ei saa olla põhjenduseks seaduses ettenähtust väiksema elatise väljamõistmisel hagejale. Kostja viited hageja võimalikule pahatahtlikusele on asjakohatud. Hageja on tõendanud, et omandab kesk-ja kutseharidust päevaõppes elukohast eemal. Seega on ilmne, et hageja vajab ülalpidamist oluliselt suuremal määral kui 160 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis summas 160 eurot. 4 Vastavalt TsMS § 430 lg.1 võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui pooled esitavad eelnimetatud tähtaja jooksul kohtule allkirjastatud kompromissilepingu, kinnitab kohus selle määrusega ja lõpetab asja menetluse. Kohus juhib poolte tähelepanu asjaolule, et ka peale kohtulahendi jõustumist, samuti juba alustatud täitemenetluses on võlgniku ja võlausaldaja vahelised kokkulepped võimalikud, kui nad seda soovivad. Vastavalt TsMS § 163 lg.1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab kõnesoleva asja menetluskulud kostja. (Allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.