lõike 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, leiab kohus, et põhjendatud kuludeks JCJ ülalpidamisel tuleb pidada järgmisi kulusid: - eluasemekulu 200.- eurot. Hageja on esitanud nimetatud kuluartikli tõendamiseks FM KÜ detsembrikuu kommunaalarve (t/l 37) ja eluruumi üürilepingu (t/l 34), mis on sõlmitud 27.09.2012.a. MM ja AO`u (hageja seadusliku esindaja elukaaslane) vahel ning mille kohasel andis MM AO`ule üürile 2-toalise korteri XXX, Tallinnas ja üüri suuruseks leppisid pooled kokku 550,00 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed. Korteriühistu poolt esitatud arve MM tõendab, et korteriühistu poolt esitatud arve suuruseks oli 2012.a. detsembris 212,36 eurot, millest kütte osa moodustab 104,08 eurot. Tulenevalt asjaolust, et aastast 6 kuud on kütteperiood ja 6 kuud ei ole, on iga korteris elava inimese keskmiseks kommunaalkuluks kuus 53,44 eurot {(212,36 x 6) + (108,28 x 6) : 12 : 3) ja keskmiseks üürikuluks 183,22 eurot (550 : 3) ehk kokku 236.77 eurot. Kuna hageja hagiavalduses märgitud eluasemekulu suuruseks on 200.eurot kuus, tuleb pidada nimetatut põhjendatud ja tõendatud hageja eluasemekulu suuruseks kuus; - toiduraha 150.- eurot. Hageja seadusliku esindaja sõnade kohaselt on hageja minimaalseks toidukuluks kuus 200.- eurot. Kostja leiab, et rahaliste vahendite nappuse korral ei peaks lõunatama restoranides, vaid soetama toitu toidupoodidest. Hageja on esitanud nimetatud kulu tõendamiseks toidupoe ja söögikohtade tšekke (t/l 38-49). Arvestades toidukorvi maksumust Tallinna linnas, asjaolu, et JCJ elab 3-liikmelises peres, samuti seda, et laps on aktiivses kasvueas, kus üldteadaolevalt vajab laps lisaks igapäevastele toiduainetele ka puuvilju, juurvilju, mahlu, maiustusi jne, on kohus seisukohal, et 150.- eurot toiduraha kuus on piisav summa 3aastasele lapsele söögi ostmiseks. Asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud asjaolu,
Kohus on seisukohal, et paaril korras kuus väljaspool kodu söömist ei saa pidada liigseks luksuseks, mida elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada ei tohiks; - transpordikulu 30.- eurot. Hageja on esitanud transpordikulu tõendamiseks AS Neste Oil ja Alexela tšekid (t/l 58-59) ja väidab, et JCJ transpordikulude suuruseks kuus on 50.- eurot. Kostja juhib oma 06.02.2013.a kirjalikus vastuses kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja poolt esitatud täiendavad bensiiniarved (18.12.2012.a. ja 12.01.2013.a.) erinevad teistest arvetest, kuna need on tasutud teise pangakaardiga, tangitud on kõrgema oktaanarvuga bensiini ja tangitud kogused ületavad kütusepaagi mahtu, mille tõendamiseks on kostja esitanud hageja omandis oleva auto Citroen C2 1.4i SensoDrive kütusepaagi mahu ametlikud andmed. Kostja leiab, et nimetatud arved on esitatud pahauskselt, soovides näidata kulusid suurematena. Kohus on 5 seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et JCJ ema võib kasutada hageja transportimiseks kas lasteaeda, arsti juurde või mujale ka lapse ema kasutuses olevat sõiduautot, on põhjendatud arvestada hageja transpordikuluks kuus 30.- eurot; - kulutustest tervishoiule ja hügieenitarvetele kokku 15.- eurot Hageja on esitanud nimetatud kuluartikli tõendamiseks 2 ostutšekki apteegist (t/l 53). Kohus on seisukohal, et arvestades asjaoluga, et JCJ elab kliimas kus esineb sageli viirus- ja külmetushaigusi, tuleb pidada üldtuntud asjaoluks seda, et aegajalt on vaja lapsele osta ravimeid ja vitamiine. Samuti tuleb pidada üldtuntud asjaoluks seda, et iga inimene kasutab igapäevaselt hügieenitarbeid enda hügieeni eest hoolitsemiseks. Nimetatud asjaolusid TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Kohus leiab, et 15.- eurot kuus on põhjendatud summa nimetatud kuluartiklite eest tasumiseks. - kulutustest seoses lasteaiamaksu tasumisega 75.- eurot. Kuigi hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et JCJ käib lasteaias, ei ole kostja nimetatud asjaolu vaidlustanud. Arvestades asjaoluga, et Tallinna linna lasteaedades moodustab laste kohatasu + söögiraha keskmiselt 75.eurot kuus, peab kohus nimetatud kulutust lapsele põhjendatuks. - riiete ja jalanõude ostmise kulust 50.- eurot. Hageja on esitanud nimetatud kuluartikli tõendamiseks riiete poodide ostutšekid (t/l 50-52). Kohus asub seisukohal, et asjaolu, et laps vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid, et laps on kasvueas, kus sage garderoobi uuendamine on hädavajalik, samuti, et JCJ elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid, tuleb pidada üldtuntud asjaoluks,
Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et põhjendatud kulu lapsele riiete ja jalanõude ostmiseks kuus on 50,00 eurot. Kohus on seisukohal, et 3-aastasel lapsel ei ole veel mobiiltelefoni või muud elektroonilist sidevahendit, millega saaksid kaasneda sidekulud, mistõttu nimetatud kuluartiklit kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvesse ei võta. Lisaks hagiavalduses toodud kuludele, märkis hageja seaduslik esindaja oma 23.01.2013.a. seisukohas hageja kuludeks ka hageja seadusliku esindaja poolt tehtud kulud hageja mänguasjadele ja muudele vajalikele tarvetele, hageja vaba aja veetmisele ning hageja lemmikloomale. Vaatamata täiendavatele kuluartiklitele võrreldes esialgse hagiga hageja oma nõuet kostja vastu ei suurendanud. Kohus nõustub hagejaga, et ka nimetatud kulud on lapse ülalpidamisel põhjendatud kulud, kuid kuna hageja nende arvelt elatist ei suurendanud, ei analüüsi kohus kohtuotsuses eraldi nimetatud kuluartikleid. Kohus on seisukohal, et kõige eeltoodu alusel on JCJ põhjendatud ülalpidamiskulu kuus 520.eurot. Kuna, aga hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise 200.- eurot kuus, mis on vähem kui ½ JCJ põhjendatud ülalpidamiskulust kuus, kuulub hagi kostja vastu rahuldamisele. Kohus leiab, et kostja ei ole esile toonud ühtegi mõjuvat põhjust ega kaalukat asjaolu põhjendamaks, et ta ei saa osa võtta oma alaealise lapse ülalpidamiskulude kandmisest 200.euro ulatuses kuus, mis on vähem kui ½ lapse põhjendatud ülalpidamiskulust. Asjaolu, et kostjal on mitmete liiklusrikkumiste tõttu suured võlgnevused, mistõttu on kohtutäitur kostja pangakonto arestinud, ei saa olla aluseks hagetava elatise suuruse vähendamisele. Samuti ei saa olla selleks ka asjaolu, et kostja on töötu. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-118-12 p-s 14 asunud seisukohale, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvad esemed ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. 6 Kohus on aga seisukohal, et elatise väljamõistmisel kostjalt tuleb kohtul arvestada asjaoluga, et kostja on pärast hagi esitamist 15.12.2012.a. kandnud hageja ema pangakontole ühel korral 100.eurot ja tasunud ühel korral 40.- eurot Spordiklubile JCJ treeningute tasu (t/l 17-18). 06.11.2012.a. üle kantud 100.- euroga kohus arvestada ei saa, sest nimetatu on tasutud enne elatise hagi kohtusse esitamist. Tulenevalt eeltoodust kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele perioodi 26.11.2012.a. kuni 01.03.2013.a. eest summas 493,33 eurot (633,33-140) ja alates 01.03.2013.a. 200.- eurot kuus. Tõendid mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta. 13. Kohus jätab otsuse tegemisel arvestamata TsMS § 238 lg 5 alusel kostja poolt esitatud lennukipiletid ja SI AS arve kostjale. Kohus on seisukohal, et kui kostja koos oma lapsega reisib, peabki ta kandma muuhulgas ka oma lapse reisikulud, mida ei saa aga arvestada elatise tasumisena. Menetluskulude jaotamine. 14. . Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hageja nõude jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tsiviilasja hinna määramine 15. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lõikes 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse nõude välja mõista kostjalt elatis summas 200.- eurot, on käesolevas tsiviilasjas hagi hinnaks 1.800.- eurot (9 x 200). /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.