Obsah (7)

§ 7§ 9§ 8§ 10§ 13§ 14§ 31

2-12-45356 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 03. mai 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-45356 Tsiviilasi E

) alusel taotluse vägivallakuriteo tagajärjel surnud abikaasa AK matuseks tehtud 2 2-12-45356 kulutuste hüvitamiseks ja 18.09.2006 esitas täiendava taotluse temale, kui ülalpeetavale abikaasa surmast tuleneva kahju hüvitamiseks. Sotsiaalkindlustusameti 18.09.2006 otsusega hüvitati HK ohvri matusega seotud kulutused suuruses 3100 krooni ja alates 26.06.2006 ohvri surmast tulenev kahju ülalpeetavale igakuiselt 1864,96 krooni. Ohvriabi seaduse alusel on HK’ule makstud hüvitist seoses AK’u hukkumisega vägivallakuriteo tagajärjel kokku 9590 eurot, s o perioodi 2006 juuni kuni 2011 juuli eest (tlk 9-11).

1. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 129 lg 1 näeb ette, et isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju.
2. Vastavalt Harju Maakohtu 16.12.2008 otsusele on kostjad süüdi tunnistatud KarS §-s 114 p 5, § 136 lg 1 ja § 215 lg 2 p 3 (praegu § 215 lg 2 p 2) ettenähtud kuriteo toimepanemises. R H , I V ja H L ei ole süüdi tunnistatud AK tapmises, mis-tõttu ei kuulu neilt ka väljamõistmisele kuriteoga kannatanule tekitatud kahju, seega on kostja I vastavasisulised väited asjakohatud. 12.

§ 7

lg 1 näeb ette, et nimetatud seaduse alusel makstakse hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toime pandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele ning seaduse § 9 lg 3 ja 4 nimetatud isikutele. 13.

§ 9

lg 4 kohaselt on ohvri ravi- ja matusekulude eest õigus saada hüvitist füüsilisel isikul, kes kannab ohvri ravikulud või matuse korraldamise kulud.

§ 8

lg 1 p 1 järgi on vägivallakuriteoks muuhulgas isiku elu või tervise vastu toime pandud kriminaalkorras karistatav tegu, mille tagajärjeks on kannatanu surm. Seega oli isikul, kes kandis kannatanu matusekulud, õigus taotleda hüvitist ohvriabiseaduse alusel. Matusekulude eest hüvitise määramisel võetakse

§ 10lg 5 kohaselt aluseks ohvri matusekulud.

Hüvitise väljamaksmise (18.09.2006) ajal kehtinud redaktsioonis nägi

§ 13

ette, et vägivallakuriteo ohvri matusteks tehtud kulutused hüvitatakse matuse korraldamise kulud kandnud isikule summas 5500 krooni, millest arvatakse maha saadud riiklik matusetoetus. Samas sätestas

§ 10

lg 2, et hüvitise suuruse määramisel arvestatakse kahjust maha kõik summad, mida hüvitise taotleja on seoses vägivallakuriteost põhjustatud kahjuga saanud või õigustatud saama muust allikast kui kuriteoga kahju eest vastutavalt isikult. Tallinna Pensioniameti 18.09.206 otsusest (tlk 9-10) nähtub, et hüvitist taotlenud HKmäärati riiklik matusetoetus 2400 krooni ehk 153,39 eurot. Seetõttu lahutati talle makstavast hüvitisest maha 2400 krooni ning väljamakstava hüvitise suuruseks oli 3100 krooni ehk 198,13 eurot. Hüvitis on HK välja makstud. Kriminaalmenetluses lahutati nimetatud hüvitis HK tsiviilhagist ja HK hüvitati matusekuludeks 3825 krooni (6925 - 3100) ehk 244,46 eurot. Seega on matusekulud põhjendatud. 14. Hüvitise väljamaksmisel ajal kehtinud

§ 14

p 1 alusel vägivallakuriteo tagajärjel hukkunud ohvri ülalpeetavale makstakse hüvitist käesoleva seaduse § 11 alusel arvutatud ohvri eelnevast tulust järgnevalt ühele ülalpeetavale 75 protsenti. Tallinna pensioniameti 18.09.2006 otsusest nähtub, et Anti Kaasiku sotsiaalmaksuga maksustatav tulu perioodil 01.12.200531.05.2006 oli 21 551 krooni ehk 1377,36 eurot. Nimetatud perioodi kalendripäevade arv oli 182. Ohvri ühe kalendripäeva keskmine tulu on seega 21 511/182=118,41 krooni ehk 7,57 eurot ning ühe kuu keskmine tulu 118,41x30=3552,30 krooni ehk 227,03 eurot. Seega on hüvitise suuruseks kuus 1864,96 krooni ((0,75x3552,30)x0,70) ehk 119,19 eurot. HK on perioodil 26.06.2006 – 31.07.2011 makstud hüvitis 9397,87 eurot, milline on üle kantud igakuuliste maksetena (tlk 11).

§ 8

lg 1 p 1 alusel mõistetakse kannatanu surmaga lõppenud isiku vastu kriminaalkorras karistatavat tegu vägivallakuriteona, mis annab õiguse hüvitise taotlemiseks.

§ 9lg 3 alusel on ohvri surma korral õigus saada hüvitist tema ülalpeetavatel.

Ülalpeetav

tähenduses on 3 2-12-45356 Helju Kaasik, kes oli kuriteoohvri abikaasa. Seega on põhjendatud riiklikult makstud hüvitis summas 9397,87 eurot, millest tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada. 15.

§ 31

lg 1 kohaselt pärast käesoleva seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Tagasinõutav summa ei või olla suurem tsiviilhagiga rahuldatud summast. Regressinõudeasjades esindab riiki sotsiaalminister. Sotsiaalministril on edasivolitamisõigus (

§ 31lg 2).

Kuivõrd kannatanu matusekulud ja riiklik hüvitis on ohvriabiseaduse alusel välja makstud, on riigile üle läinud regressinõude esitamise õigus kuriteo toime pannud kostjate vastu. Eeltoodu alusel kuulub hageja nõue kostjate suhtes rahuldamisele. Kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista 9590 eurot.

1. Täiendavalt selgitab kohus kostjale I, et olukorras, kus kostja I ei nõustu tema vastu esitatud nõuetega, ei saa kohus pelgalt kostja I vastavasisulise taotluse alusel keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest ja menetlust lõpetada. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused on ammendavalt sätestatud TsMS §-s 371 ning käesolevas tsiviilasjas puudusid alused hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Samuti selgitab kohus, et asjaolu, et kostjatel puuduvad rahalised vahendid summa tasumiseks, ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Seadusest ei tule kohustust teavitada kostjaid, et kannatanu taotleb riiklikku hüvitist, kostjad pannes toime kuriteo, peavad vastutama sellest tulenevate tagajärgede eest. Menetluskulud
2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 järgi, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 145 alusel oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest. Riigilõiv summas 450 eurot kuulub TsMS § 190 lg 3 alusel kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele riigituludesse. Tsiviilasja hind juhindudes TsMS § 124 lg 1 on 9590 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom kohtunik 4