3-13-223/22

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-223 Haldusasi OÜ Baltic Midline kaebus Maa-ameti toimingute sooritamiseks (katastri kitsenduste kaardi kannete kustutamiseks) kohustamise nõudes. Asja läbivaatamise viis Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja: OÜ Baltic Midline Esindaja: Vasyl Striletskyi Vastustaja: Maa-amet RESOLUTSIOON
2. Jätta OÜ Baltic Midline kaebus rahuldamata.
3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt
4. juunil 2013 (HkMS § 180, § 181 lg 1). ASJAOLUD
5. OÜ Baltic Midline omandas
6. augustil 2008 Eesti Vabariigilt Kohtla-Järvel Ahtme linnaosas Ahtme mnt 27a asuva 29563 m2 suuruse kinnistu nimetusega Iidla Jaama (kinnistusregistriosa nr 858307, katastriüksuse nr 32201:002:0007). Maa-amet katastripidajana on katastri kitsenduste kaardile kandnud järgmised eelnimetatud katastriüksuse kasutamisega seotud kitsendusi põhjustavad objektid: maardla Eesti, Tammiku kaeveväli; elektrimaakaabelliin 1 Ahtme Nr 36PRO, survetorustikud KONSU_PAREM350 ja KONSU_KOLMAS. Maardla kohta on kanne tehtud keskkonnaregistri maardlate nimistu alusel, elektrikaabelliini kohta selle omaniku OÜ Elektrilevi poolt esitatud andmete alusel ning survetorustike kohta nende omaniku OÜ VKG Energia poolt esitatud andmete alusel.
7. OÜ Baltic Midline taotles Maa-ametilt eelnimetatud kitsenduste kohta tehtud kannete katastrikaardilt kustutamist. Maa-amet keeldus sellest
8. oktoobri 2012 kirjas nr 12.15/13042 (tl 14) ning
9. jaanuari 2013 kirjas nr 12.1-5/13042 (tl 17). KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
10. OÜ Baltic Midline esitas
11. veebruaril 2013 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maa-ameti kohustamist katastriüksuse nr 32201:002:0007 kitsenduste kardilt objektide Eesti, Tammiku kaeveväli, Ahtme Nr 36PRO, KONSU_PAREM350 ja KONSU_KOLMAS kustutamiseks. Tartu Halduskohtu
12. veebruari 2013 määrusega anti kaebus kohtualluvuse järgi läbivaatamiseks üle Tallinna Halduskohtule.
13. mail 2013 esitas kaebaja kaebuse täienduse.
14. Kaebaja on seisukohal, et vaidlusalused kitsendused piiravad oluliselt tema omandiõigust ning kitsenduste kaardile vaidlusaluste kitsenduste kandmiseks ei olnud alust. Kaebaja heidab ette, et teda kui kinnistu omanikku ei ole tema kinnistuga seotud maakorraldustoimingutest teavitatud ning seeläbi on rikutud maakorraldusseaduse (MaaKS) § 7 lõigetes 1 ja 11 ning § 4 lg 3 punktis 2 sätestatut. Kaebaja märgib, et talle ei selgitatud ka MaakS § 8 lg 1 punktidest 5 ja 6 tulenevaid õigusi.
15. Kaebaja viitab
16. novembril 2000 jõustunud maakatastriseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse §-le 24 ning leiab, et kuivõrd käesolevas asjas vaidlusaluste objektide omanikud seal sätestatud 5-aastase tähtaja jooksul katastrimõõdistamist ei tellinud, siis ei saa need objektid kaebaja kinnisasjale seadusest tulenevaid kitsendusi põhjustada. Kaebaja hinnangul ei ole lubatav kitsendusi põhjustavaid objekte katastrikaardile kanda ilma katastrimõõdistamise läbiviimiseta, nagu seda käesoleval juhul aga tehtud on.
17. Kaebaja toob ka välja, et trassid KONSU_PAREM350, KONSU_KOLMAS ja Ahtme nr. 36 PRO ei ole kantud ehitisregistrisse ning neile ei ole antud kasutamislubasid. Samuti vaidleb kaebaja vastu vastustaja seisukohale, et trasside KONSU_PAREM350 ja KONSU_KOLMAS on tegemist keskküttesüsteemi osaga ning selgitab, et need järvevee trassid on
18. aastast alates põlevkivikeemia tootmise veetrassiks ning järvevett kasutatakse tollest ajast kuni tänase päevani põlevkivikeemia tootmise tehnoloogilistel eesmärkidel. Kaebaja selgitab veel, et nende trasside kaudu võetakse ka vett, mida müüakse Ida-Virumaa tööstusettevõtetele, ent tegemist ei ole võrguga, läbi mille tarbijaid varustatakse soojusega. 2 VASTUSTAJA SEISUKOHT
19. Maa-amet vaidleb OÜ Baltic Midline kaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja selgitab, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 141 lg 1 kohaselt ei vaja kinnisomandi seadusjärgne kitsendus kehtivuseks kinnistusraamatusse kandmist ning Maaameti peetavalt kitsenduste kaardilt nähtuvad just selliseid kitsendusi põhjustavad objektid. Vastustaja rõhutab, et kitsenduste kandmine katastrikaardile ei ole õigustloova tähendusega, vaid üksnes informatiivne, see ei halvenda kaebajale kuuluva kinnisasja kasutamise tingimusi ega riku kaebaja asjaõigusi, kuna vaidlusalused objektid paiknesid kinnisasjal juba enne nende maakatastris registreerimist ning kaebaja pidi ja peab ka edaspidi oma tegevuses antud objektidega arvestama.
20. Vaidlusaluste kannete tegemise õigusliku aluse osas viitab vastustaja maakatastriseaduse (KatS) § 3 lõikele 11 ja lõikele 2, § 12 lõigetele 1 ja 2, § 191 lõikele 1 ning leiab, et sealt tulenevalt on Maa-amet kohustatud kitsendusi põhjustava objekti omaniku poolt esitatud andmete alusel kandma kitsenduste kaardile kehtiva seadusjärgse kitsendust põhjustava objekti asukoha andmed.
21. Vastustaja leiab, et vaidlusaluste objektide kandmisega kitsenduste kaardile ei ole läbi viidud maakorraldust maakorraldusseaduse § 14 tähenduses, vaid tegemist on katastriüksuse kitsenduste selgitamisega vastavalt KatS §
22. Vastustaja märgib, et KatS-i alusel teostatava kitsenduste selgitamise korral maakorralduse osalisi vastavalt MaaKS § 4 lõike 3 punktile 2 välja selgitada ei tule, kuna tegemist ei ole maakorraldustoiminguga, samuti ei näe seadus ette kinnisasja omaniku kaasamist kitsendusi põhjustava objekti asukoha andmete registreerimiseks kitsenduste kaardile.
23. Vastustaja selgitab, et katastripidaja ei tooda maakatastrisse kantavaid andmeid ise ja ei teosta maakatastrisse kandeid tehes ka välikontrolli temale esitatud andmete õigsuse tuvastamiseks ning dokumentides esitatu õigsuse eest vastutab nende koostaja. Kohtule
24. aprillil 2013 esitatud täiendavas kirjalikus seletuse selgitab vastustaja, et kitsendusi põhjustava objekti selgitamiseks küsib objekti omanik Maa-ametilt lähteülesande, selle järgi tellib katastrimõõdistamise vastavalt Vabariigi Valitsuse
25. oktoobri 2003 määruse 264 Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord (edaspidi VVm 2003/264)
26. peatükis sätestatule, mispeale esitab Maa-ametile vastavad andmed elektroonilised ning nende andmete põhjal kantakse vastav teave kitsenduste kaardile.
27. Vastustaja selgitas, et pöördus trasside KONSU_PAREM350 ja KONSU_KOLMAS iseloomu kohta teabe saamiseks nende omaniku OÜ VKG Energia poole ning viimane selgitas, et nende trasside kaudu saab ettevõte Konsu järvest tehnilise vee, mida kasutatakse pärast vastavat töötlemist ja üleskütmist Kohtla-Järve Ahtme ja Järve linnaosade ning Jõhvi 3 piirkonna tarbijate kaugküttesüsteemi kaudu soojusenergiaga varustamiseks. Vastustaja leiab selle selgituse põhjal, et need trassid on ettevõtte kaugküttesüsteemi lahutamatu osaks. Vastustaja möönab, et kitsenduste kaardile on Konsu trassid sisse kantud vale nähtusklassina ja nende trasside kaitsevööndi määramisel lähtutud ekslikult valest alusest, kuna tegemist ei ole mitte maa-aluste vee ja kanalisatsiooni survetorustikega, vaid survetorustikega, milles liigub soojuse tootmiseks vajalik vesi. Vastustaja selgitab samuti, et vastav parandus katastriandmetes on juba teostamisel. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
28. Tutvunud kaebuses ja selle täienduses ning vastustaja kirjalikus seletuses ja selle täienduses esitatud seisukohtadega ning neile lisatud tõenditega, leian, et OÜ Baltic Midline kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta.
29. Asjaolu, et maakatastri kitsenduste kaardile on kaebaja omandis olevale kinnistule kantud kinnisomandi kitsendusi põhjustavate objektidena maardla Eesti, Tammiku kaeveväli, elektrimaakaabelliin Ahtme Nr 36:PRO ning veetrassid KONSU_KOLMAS ja KONSU_PAREM350, ei riku ega piira kaebaja omandiõigust. Vastustaja on kaebajale nii enne käesolevat kohtumenetlust saadetud kirjades (tl 14, 17) kui ka kohtule esitatud kirjalikus seletuses õigesti selgitanud, et maakatastri kitsenduste kaardil on üksnes informatiivne tähendus. KatS § 12 lõikest 1 tulenevalt kantakse kitsenduste kaardile katastriüksuse kasutamise kitsendust põhjustava objekti asukoht ning vajadusel esitatakse ka kitsenduse ulatus. See tähendab, et katastripidaja kannab kitsenduste kaardile reaalselt olemas olevad objektid. Neist objektidest lähtuvad kinnisomandi kitsendused tulenevad nende objektide olemasolust ning vastavast õigusnormist, mitte aga sellest, et katastripidaja need maakatastri kitsenduste kaardile kannab. Kitsenduste kaardile kantavatest objektidest lähtuvad kinnisomandi kitsendused kehtiksid ka juhul kui neid objekte kitsenduste kaardile kantud ei oleks. Maakatastri kitsenduste kaart üksnes kajastab tegelikku olukorda ning sealt nähtuvad kinnisomandi kitsendused tulenevad vastava kitsendusi põhjustava objekti iseloomust ning kitsenduste iseloom ja ulatus tulenevad seejuures vastavatest eriseadustest. Eeltoodu tõttu on põhimõtteliselt väär kaebaja seisukoht, et kinnistu omandamise ajal sellel vastavaid kitsendusi ei olnud. Vastustaja poolt esitatud andmetest nähtuvalt eksisteerisid nii vaidlusalune maardla kui ka trassid enne seda, kui kaebaja Ahtme mnt 27a kinnistu omandas. Asjaolu, et neid kitsendusi põhjustavaid objekte tol ajal kitsenduste kaardile kantud ei olnud, ei tähenda, et neist objektidest lähtuvaid kinnisomandi seadusjärgseid kitsendusi eksisteerinud ei oleks. Asjaõigusseaduse § 141 lg 1 kohaselt ei sõltu seadusjärgsete kitsenduste kehtivus isegi sellest, kas need on kantud kinnistusraamatusse, mis seejuures on iseloomult õigusloov register.
30. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et katastripidaja oleks pidanud enne kitsendusi põhjustavate objektide kaardile kandmist küsima kaebaja arvamust või kaasama kaebaja muul moel menetlusse. Vastustaja on kaebajale saadetud kirjades ning kohtule esitatud kirjalikus seletuses õigesti leidnud, et olemasolevate kinnisomandi kitsendusi põhjustavate objektide kandmine maakatastri kitsenduste kaardile ei kujuta endast maakorraldust maakorraldusseaduse tähenduses ning seega ei saa kaebaja antud juhul tugineda 4 maakorraldusseaduse rikkumisele. Seevastu maakatastriseaduses ei ole ette nähtud, et kinnisomandi kitsendusi põhjustava objekti maakatastri kaardile kandmiseks oleks vajalik eelnevalt anda kinnistu omanikule võimalus arvamuse avaldamiseks. Selleks poleks ka mistahes vajadust, kuna, nagu juba eelpool märgitud, ei tekita, muuda ega lõpeta vastava objekti kandmine kitsenduste kaardile sellest objektist tulenevaid kinnisomandi kitsendusi. Kaardile kandmisega tehakse üksnes avalikkusele nähtavaks, et kinnistu kas asub tervikuna mingisuguseid seadusjärgseid kitsendusi põhjustava objekti mõjuväljas (nt. maardla alal) või et kinnistut läbib mingisugune konkreetne seadusjärgseid kitsendusi põhjustav objekt (nt. trass või muu tehnorajatis), viimase puhul ka see, kus see objekt täpselt asub, et oleks muuhulgas võimalik teada, kus on trassi seadusjärgse piiranguvööndi piirid. Selliste seadusjärgsete kitsenduste maakatastrisse kandmine toimub KatS § 191 sätestatud korras, mida nimetatakse katastriüksuse kasutamise kitsenduste selgitamiseks ning mis toimub kitsendusi põhjustava objekti (nt. trassi) omaniku poolt katastrimõõdistamise tellimise teel. Katastriüksuse kasutamise kitsenduste selgitamine ei muuda olemasolevat õiguslikku olukorda, vaid selle eesmärk on üksnes juba olemasolevad ning seadusest tulenevaid kinnisomandi kitsendusi kaasa toovad objektid katastrikaardil nähtavaks teha.
31. Kitsendusi põhjustavate objektide kitsenduste kaardile kandmise õigustatus ei sõltu sellest, kas nende objektide omanikud tellisid objektide maakatastris registreerimiseks katastrimõõdistamise maakatastriseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse §-s 24 sätestatud 5-aastase tähtaja jooksul või mitte. Eelviidatud normi näol ei ole tegemist neist objektidest lähtuvaid seadusjärgseid kitsendusi lõpetava normiga. Asjaolu, et vastavate objektide omanikud eelviidatud tähtaja jooksul kitsenduste selgitamiseks katastrimõõdistamist ei tellinud, ei tähenda, et seda ei võiks teostada hiljem ning kindlasti ei lakanud selle 5-aastase tähtaja möödumisel vastavad kitsendusi põhjustavad objektid või nendest lähtuvad kinnisomandi kitsendused olemast. KatS § 191 lõikest 1 ja VVm 2003/264 § 27 lõikest 4 tuleneb, et kitsenduste selgitamiseks väljastab katastripidaja lähteülesande, milles on näidatud kitsendusi põhjustava objekti asukoha kirjeldus, objekti tüüp ning muud katastripidaja valduses olevad objekti ja objekti omanikku või valdajat iseloomustavad andmed, kitsenduste selgitamise viis, andmete esitamise maht ja vorming, lähteülesande kehtivusaeg ja geodeetilise võrgu lähtepunktide andmed. Vaidlusaluseid tehnorajatisi (trasse) puudutavas osas on lähteülesanded väljastatud OÜ-le Elektrilevi
32. mail 2012 (tl 46) ning OÜ-le VKG Energia
33. septembril 2010 (tl 53). Nende lähteülesannete alusel on objektide omanikud tellinud katastrimõõdistamise või –kaardistamise vastavalt VVm 2003/264 §-dele 28-29 ning katastripidajale esitatud mõõdistamisandmete alusel on tehtud kanded vaidlusaluste objektide kohta ka maakatastri piirangute kaardile. Kaebaja väide, nagu poleks katastrimõõdistamist nõuetekohasel kujul läbi viidud, on põhjendamatu.
34. Nõustuda ei saa ka kaebaja väitega, et trassid KONSU_PAREM350 ja KONSU_KOLMAS ei ole käsitatavad keskküttesüsteemi osadena. Kõnealuste trasside kasutamist on nende omanik OÜ VKG Energia selgitanud Maa-ametile
35. märtsil 2013 saadetud kirjas (tl 34). Selgituse kohaselt juhitakse nende trasside kaudu Konsu järvest vett, mida kasutatakse Kohtla –Järve Ahtme ja Järve linnaosade kaugküttesüsteemides. Kaebaja ei ole esitanud mistahes tõendeid, mis annaksid alust OÜ VKG Energia selle selgituse õigsuses 5 kahelda. Trass, mida kasutatakse kaugküttesüsteemi funktsioneerimise tagamiseks, antud juhul selleks, et varustada küttesüsteemi veega, tuleb pidada kaugküttesüsteemi osaks. Kaebaja seisukoht, nagu piirduks kaugküttesüsteem üksnes nende seadmete ja rajatistega, mille kaudu edastatakse soojusenergiat tarbijani, ei ole põhjendatud. Kaugkütteseaduse § 2 p 2 kohaselt on kaugküttesüsteem soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehniline süsteem, mille moodustavad soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehnilised vahendid ja nendega seotud ehitised. Olukorras, kus soojusenergiat edastatakse tarbijale soojendatud vee kaudu, tuleb eeltoodud definitsiooni kohaselt kaugküttesüsteemi osaks lugeda ka sellised seadmed või rajatised, mille kaudu juhitakse küttesüsteemi kohale köetav vesi.
36. Mis puudutab kaebaja väidet, et vaidlusalused trassid ei ole ehitisregistris registreeritud, siis esmalt ei sõltu maatüki omaniku kohustust trasse taluda ega ka trasside olemasulust lähtuvad seadusjärgsed kinnisomandi kitsendused sellest, kas trass on ehitisregistris registreeritud või mitte. Ehitisregister on samuti informatiivne register ning ehitisregistri kande olemasolu või selle puudumine iseenesest mingisuguseid õigusi et tekita ega lõpeta. Samas on kaebaja väide ekslik vähemalt osas, mis puudutab trasse KONSU_PAREM350 ja KONSU_KOLMAS. Need trassid on ehitisregistris registreeritud vastavalt numbrite 220661068 ja 220661071 all.
37. Juhul kui kaebaja leiab, et mõne tehnorajatise osas tal seadusest tulenevat talumise kohustust ei ole, siis on tal võimalik asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 152 lg 3 kohaselt nõuda vastava tehnorajatise omanikult selle kõrvaldamist asjaõigusseaduse §-s 89 sätestatud korras või kokku leppida tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamises kinnisasjal tehnovõrgu või -rajatise omaniku kulul.
38. Objektide Ahtme Nr 36:PRO, KONSU_PAREM350 ja KONSU_KOLMAS näol on tegemist tehnorajatistega, millest lähtuvad kinnisomandi kasutamise kitsendused tulenevad vahetult vastavalt elektriohutuse seadusest ning surveseadme ohutuse seadusest. Kaebaja ei ole väitnud, et kõnealuseid tehnorajatisi tema kinnistul üldse ei asuks. Selles pole ka põhjust kahelda. Maakatastri kitsenduste kaardilt, kuhu need tehnorajatised peale kantud on, nähtub üheselt, et need kõik läbivad.
39. Objekti Eesti, Tammiku kaeveväli näol on tegemist põlevkivimaardlaga, mille piirid ja ulatus on nähtavad Maa-ameti kaardiserveri vastavalt maardlate kaardilt1, millele viidatakse ka Keskkonnaregistri avaliku teenuse veebilehel
40. Maapõueseaduse (MPS) § 2 p 5 kohaselt on maardla üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringuga piiritletud ja uuritud ning keskkonnaregistris arvele võetud maavara lasund või lasundi osa. Eelviidatud maardla kaardilt nähtub üheselt ja kahtluseta, et kaebaja omandis olev kinnistu jääb maardla-alale. Seega laienevad sellele maapõueseadusest tulenevad kinnisomandi kitsendused. Nende kitsenduste 1 http://xgis.maaamet.ee/xGIS/bronx/maardlad/showdata.aspx?registrikaart=6 2 http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPrklRn46o1wm2WOPYyqByYXcjlJ8JSP 6 kehtivusel ei ole mistahes seost sellega, kas neid põhjustava objekti kohta on maakatastri kitsenduste kaardile kanne tehtud või mitte.
41. Kokkuvõttes leiab kaebaja ekslikult, nagu tekitaks vaidlusaluste objektide kitsenduste kaardile kandmine talle mingisuguseid õigusi või piiraks kinnisasja kasutamise võimalust. Vastavad piirangud tulenevad otse seadusest, mitte sellest, kas nende kohta on maakatastrisse kanded tehtud. Kui kaebaja leiab, et tegemist on tehnorajatisega, mille talumise kohustus tal ei ole, on tal õigus nõuda selle omanikult tehnorajatise kõrvaldamist või ümberpaigutamist. Õige ei ole ka väide, et kitsenduste kaardile on kanded tehtud õigusliku aluseta. Vastavate kannete tegemise õiguslikuks aluseks olid kitsendusi põhjustavate objektide omanike poolt esitatud mõõdistamisandmed. Kaebaja seisukoht, nagu oleks katastripidaja kitsendusi põhjustavad objektid katastrikaardile kandnud omal algatusel, on vastustaja selgituse ning sellele lisatud tõendite (viide maardla piiridele, trasside selgitamise lähteülesannete väljastamine OÜ-le Elektrilevi ja OÜ-le VKG Energia) kohaselt põhjendamatu.
42. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on kohtuotsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole kulud poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik 7