KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 15.05.2013; Tallinn Haldusasja number 3-11-2962 Haldusasi OÜ OK Oil kaebus Maksu- ja

§ 31

lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvati sisendkäibemaks maha sama seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel.

1. Haldusasja materjalist nähtub, et kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud käibedeklaratsiooni parandus ja tagastusnõue baseerusid Reinoil Kaubandus OÜ poolt 30.07.2010 osaühingule OK Oil esitatud ProForm arvel nr 100167, mille kohaselt oli vaja tasuda sõiduki eest 720 000 krooni, millest 120 000 krooni moodustas käibemaksu (tl 20) ning samal kuupäeval samade osapoolte vahel vormistatud sõiduauto Hummer H2 üleandmise-vastuvõtmise aktil (tl 21). Kaebaja selgitas, et sõiduki valduse üleandmisel tekkis ühtlasi ka käive käibemaksuseaduse § 11 lg 1 p 1 tähenduses ning seetõttu tuli kajastada tehingut
2. aasta juulikuu käibedeklaratsioonis. Tehingu varasemat kajastamist
3. aasta augustikuu käibedeklaratsioonis pidas avaldaja ekslikuks ning põhjendas sellega ka käibedeklaratsiooni paranduse esitamise tarvidust (kohtuistungi protokoll, tl 207). Vastustaja on pidanud võimalikuks käibedeklaratsiooni paranduse esitamist ja sellega seonduvat tagastusnõuet aktsepteerida, viinud läbi vastavasisulise kontrollimise ning koostanud maksuotsuse. Samas peab maksuhaldur sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akti ning nõndanimetatud proforma arvet ebausaldusväärseteks tõenditeks ning seda peamiselt seetõttu, et tegelikult on antud samale tehingule sisuline hinnang 10.11.2010 maksuotsuses nr 12.2-3/7034-
4. PMTK asus
5. aasta novembris seisukohale, et kaebuse esitaja ei saanud osaühingult Reinoil Kaubandus sõidukit Hummer H2 taoliselt soetada nagu seda 03.08.2010 arvel nr 100167 näidati, sest Reinoil Kaubandus OÜ ja A-Ehituse OÜ vahelise ning sama sõidukit puudutava eelneva ostu-müügi puhul oli tegemist näiliku tehinguga. Lähtuvalt MKS § 83 lg 4 ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. Nimetatud maksuotsus nr 12.2-3/7034-3 on haldusasja materjalide juurde esitatud ja seda ei ole kaebaja poolt vaidlustatud (tl 187-190). Seega kohus eelnimetatud maksuotsuses fikseeritud põhiseisukohti hinnata ei saa.
6. Vastustaja on põhjendanud maksu määramist ja tagastusnõude rahuldamata jätmist põhiliselt maksuotsuse viiendal ja kuuendal leheküljel ning tuginenud seejuures suures osas 10.11.2010 maksuotsusele nr 12.2-3/7034-3, millega tuvastati, et kaebuse esitajal ei olnud õigust seonduvalt sama sõiduki väidetava soetamisega
7. aasta augustikuu käibedeklaratsioonil deklareeritud sisendkäibemaksu maha arvata. Maksuhaldur ei nõustunud ka sellega, et sisendkäibemaksu mahaarvamine võiks olla lubatav seejärel kui aktsepteerida tehingu toimumist
8. aasta augustikuu asemel sama aasta juulikuus. Vaidlustatud maksuotsuses toodud erinevate põhjenduste taustal pidas vastustaja oluliseks vajakajäämiseks veel ka käibemaksuseaduse paragrahvis 37 sätestatud nõuetele vastava ja usaldusväärse arve puudumist, sest ligikaudu aasta hiljem esitatud nõndanimetatud proforma arve nendele tingimustele ei vasta (kohtuistungi protokoll, tl 208). 6
9. Arvestades asjaolu, et maksuhaldur on olenemata 10.11.2010 maksuotsuses nr 12.2-3/7034-3 välja toodud sisulistest seisukohtadest kaebuse esitaja käibedeklaratsiooni parandust ja tagastusnõuet kui selliseid käesolevas haldusasjas vaidlustatud maksuotsuse andmisega aktsepteerinud, tuleb kohtul sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsuse kontrollimisel lähtuda avaldaja poolt esitatud 30.07.2010 ProForm arvest nr 100167 ja sõiduauto üleandmise-vastuvõtmise aktist.

§ 31

lõikes 1 on sätestatud, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha sama seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Antud juhul ei saa arve formaalse nõuetekohasuse hindamisel jätta kõrvale ka varasema maksuotsusega kindlakstehtut, sest hiljem esitatud arvet ei saa pidada nõuetekohaseks kui see on selges vastuolus mõne kehtiva haldusakti raames tuvastatud asjaoludega.

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 10.11.2010 maksuotsusega jäeti kaebuse esitaja poolt
2. aasta augustis deklareeritud sisendkäibemaks seonduvalt sõiduki Hummer H2 soetamisega OÜ-lt Reinoil Kaubandus aktsepteerimata ning vastavasisuline tagastusnõue summas 120 000 krooni rahuldamata. Selles menetlusosaliste vahel vaidlust ka ei ole. Maksuhalduri põhiväide või üks põhiväidetest taandub kokkuvõttes küsimusele kas sõiduki hilisem deklareerimine teise maksustamisperioodi võib olla aluseks jõustunud maksuotsusega kindlakstehtu ümberhindamiseks. Siinkohal tuleb asuda seisukohale, et käibemaksu määramine või määramata jätmine ning sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ei saa sõltuda pelgalt tehingu deklareerimise perioodist, vaid nende asjaolude kogumist, mille pinnalt on üldse võimalik järeldada, et arved on nõuetekohased ja et tehing on osapoolte vahel ka tegelikkuses aset leidnud. PMTK 10.11.2010 maksuotsusest järeldub, et kaebuse esitaja ning Reinoil Kaubandus OÜ vaheliselt
3. aasta augustikuu tehingult seonduvalt sõidukiga Hummer H2 ei saanud sisendkäibemaksu maha arvata kuna Reinoil Kaubandus OÜ soetas sõiduki eelnevalt A-Ehituse OÜ-lt ning selle ostu-müügi tehingu puhul oli vastustaja hinnangul tegemist näiliku tehinguga. Üksnes väidetav muutus sõiduki üleandmise kuupäevas ei saa vastava tehingu suhtes tehtud sisulist seisukohta ümber lükata. Maksuotsuse muutmist ja kehtetuks tunnistamist reguleerivad maksukorralduse seaduse paragrahvid 101-
4. Kaebuse esitaja ei ole sama sõiduki osas tehtud varasema maksuotsuse muutmist või kehtetuks tunnistamist taotlenud. Seega tuleb lähtuda PMTK 10.11.2010 maksuotsusest nr 12.2-3/7034-
5. Tulenevalt eelnimetatust nõustub kohus vastustajaga selles, et 30.07.2010 koostatud nõndanimetatud proforma arve nr 100167 ning samal kuupäeval kaebuse esitaja ja Reinoil Kaubandus OÜ vahel vormistatud sõiduki üleandmisvastuvõtmisakti puhul ei ole tegemist usaldusväärsete dokumentidega. Selles osas ei pea kohus lähtuvalt HKMS § 165 lg 2 vajalikuks vaidlustatud haldusaktis toodud põhjendusi ning seisukohti üle korrata. Vastustaja selgitas veel täiendavalt, et

§ 29

lg 7 ja § 37 lg 4 alusel võiks käibemaksu deklareerimise tähenduses varasemat arvet üksnes korrigeerida ja et proforma arve kreeditarvena tõlgendamisel oleks pidanud olema märgitud viide taolisele arvele, mida antud juhul ei ilmne (kohtuistungi protokoll, tl 208).

§ 37

lg-s 4 on sätestatud, et dokumenti, sealhulgas kreeditarvet, millega muudetakse algset arvet ja millel on viide sellele arvele, käsitatakse arvena. Vastustaja seisukohaga tuleb nõustuda, sest

§ 29

lg 7 kohaselt eeldab käibemaksusumma arvutamine kauba või teenuse kohta esitatud (varasema) arve tühistamist või kreeditarve esitamist pärast kauba või teenuse käibe tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist, kusjuures kreeditarvet võib esitada vaid selles viidatud konkreetse arve kohta. Haldusasja materjalist ning selle juurde esitatud maksuotsustest nähtub, et sõiduki Hummer H2 soetamisega seonduva maksustamisperioodi kohta esitati käibedeklaratsioon varem, seda hinnati PMTK 10.11.2010 maksuotsuse raames ning käesoleva haldusasjaga seonduva käibedeklaratsiooni paranduse puhul oli tegemist hiljem esitatud deklaratsiooniga. Hilisem deklaratsioon ja selle juurde lisatav arve aga eeldab algse arve tühistamist või kreeditarve esitamist. Algse arvena tuleb selles tähenduses vaadelda arvet, mis seostub käibe tekkimise kohta esitatud (varasema) käibedeklaratsiooniga. Kaebaja poolt osundatud 30.07.2010 arvel nr 100167 taolist viidet ei ole. Seega tuleb nõustuda vastustajaga ka selles osas, et 7 30.07.2010 ProForm arve nr 100167 ei ole taoline arve, mille puhul võiks rääkida sisendkäibemaksu mahaarvamiseks sobivast ning käibemaksuseaduse § 37 nõuetele vastavast arvest. Kokkuvõttes tähendab see seda, et vaidlustatud maksuotsus on lõppjäreldustes õige. Kaebaja väited maksuotsuse seisukohti ümber ei lükka ning lähtuvalt vaidluse sisust ei saa olla enam tähenduslik ka kohtuistungil esitatud väljatrükk liiklusregistri Tallinna büroo lahtiolekuaegade kohta ega väljatrükid A-Ehituse OÜ ja Reinoil Kaubandus OÜ maksuvõlgade puudumise kohta 01.04.2013 seisuga. Kaebus jääb rahuldamata. Seejuures tugineb kohus põhiliselt sellele, et PMTK 10.11.2010 maksuotsust nr 12.23/7034-3 ei ole muudetud ega kehtetuks tunnistatud ning eelnimetatu taustal ei saa 30.07.2010 arvet vaadelda sellise arvena, mille põhjal oleks olnud maksuhalduril võimalik oma varasemaid seisukohti ümber hinnata ning tehingu teise maksustamisperioodi ülekandmise tõttu lubada sisendkäibemaksu mahaarvamist. 31. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikele 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades asjaolu, et kaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Enno Loonurm Kohtunik 8