Obsah (5)

§ 448§ 444§ 5§ 230§ 231

2-12-37941 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 17. aprill 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-12-3794

§ 448

lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (

§ 448lg 42).

Käesolev otsus on kirjeldava osata, mille täiendamist juhinduvalt

§ 444lg 1 ei saa nõuda.

Käesolev kohtuotsus on põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks 2-12-37941 peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik

1. KÜ XXX esitas 20.09.2012 kohtule avalduse SS ja J M vastu maksekäsu kiirmenetluses 1033,53 euro saamiseks. Kohus on avalduse rahuldanud ning teinud määrusega makseettepaneku, mille on edastanud koos vastuväite blanketiga võlgnikule. Võlgnikule SS on makseettepanek kätte toimetatud 15.10.2012 ja võlgnikule J M 23.10.
2. J M on esitanud makseettepanekule tähtaegselt vastuväite. Võlgnik SS osas koostas kohus 16.11.2012 maksekäsu. Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja on märkinud, et võlgniku vastuväite korral on hagimenetluses pädev Pärnu Maakohus. 16.11.2012 määrusega on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andnud asja võlgniku J M osas üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Pärnu Maakohtus. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja keeldus 21.11.2012 kohtumäärusega hagi menetlusse võtmisest ja edastas hagi koos lisadega kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule.
3. 11.12.2012 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.
4. 27.12.2012 esitas KÜ XXX Harju Maakohtule hagi J M vastu võla saamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist on 17.01.2013 hagi menetlusse võetud. Hageja nõue
5. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 761,58 eurot, viivise 389,21 eurot ning menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113, KÜS § 1 lg 2, § 12 lg 4, KOS §
6. Kostja vastuväited
7. Kostja tunnistab hagi, kuid märgib, et ei ole võimeline võlgnevust korraga tasuma. Kohtu põhjendused
8. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud. 7.

§ 444

lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes

§ 444

lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Seega jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa, mille täiendamist juhinduvalt

§ 444

lg 1 ei saa nõuda ning piirdub põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused. 2 2-12-37941 8. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 9.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kohus juhindub antud asja lahendamisel korteriühistuseadusest (KÜS), korteriomandiseadusest (KOS) ja võlaõigusseadusest (VÕS). KÜS § 5 lg 1 järgi korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. KÜS § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 alusel majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KOS § 13 lg 1 alusel korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Puudub vaidlus, et kostjale kuulub korteriomand asukohaga XXX, Tallinn. Elamus asukohaga XXX, Tallinn on moodustatud korteriühistu, mille liige kostja on. Elamut haldab hageja, kes vastavalt korteriühistu põhikirjale esitab üks kord kuus elanikele, sh kostjale, majandamise ja hooldamise kulude arveid. Kostja ei ole hageja poolt esitatud arveid tasunud, mistõttu on kostjal hageja ees võlgnevus seisuga 11.12.2012 summas 1979,43 eurot (tl 46-47), millest hageja palub kostjalt välja mõista 761,58 eurot (tl 40). Kostja ei ole võlgnevusele vastuväiteid esitanud. Asjaolu, et kostja ei käi tööl ja, et kostjal on lapsed, ei ole aluseks jätta arved tasumata. Kuna kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et kostja on võlgnevuse tasunud, on kohus seisukohal, et võlgnevus on põhjendatud ja nõue summas 761,58 eurot kuulub rahuldamisele.
2. Tulenevalt KÜS § 7 lg 4 majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on arvestanud viivist summas 389,21 eurot. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja jättes arved tasumata pidi arvestama, et kostjal tuleb tasuda võlgnevuselt viivist.
3. Eeltooduga on kohus seisukohal, et nõue on põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele võlgnevus 761,58 eurot ja viivis 389,21 eurot. 3 2-12-37941 Menetluskulud
4. Kooskõlas

§-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Juhindudes

§-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik 4