Obsah (5)

§ 113§ 76§ 101§ 108§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 26. november 2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiv

§ 113lg 1 sätestatud määras.

1.

1. Hageja on esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja kohtu määratud tähtaja jooksul ei ole vastanud hagiavaldusele (tl 4). 1.
2. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetlusega seoses kulusid 191,73 eurot, mis koosneb hagiavalduselt tasutud riigilõivust (tl 109-110).
3. Kohtuotsuse põhjendav osa Esmalt lahendab kohus tagaseljaotsuse tegemise lubatavuse küsimuse (punkt 2.1), seejärel selgitab kohus välja hageja esitatud faktilised väited, millised loetakse kostja poolt omaksvõetuks (punkt 2.2), seejärel otsustab kohus, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ning kas hagi kuulub rahuldamisele (punkt 2.3). Lõpuks määrab kohus asjas kindlaks menetluskulude jaotuse (punkt 2.4). 2.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab: „Kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei 3 ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.“ TsMS § 407 lg 5 sätestab: „Tagaseljaotsust ei või teha juhul, kui: 1) kostjale anti hagile vastamiseks ilmselt liiga lühike tähtaeg; 2) kostjale ei teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest; 21) kostja on vastuse esitamise tähtaja jooksul taotlenud riigi õigusabi andmist advokaadi vahendusel vastamiseks; 22) hagi on ebaõigesti menetlusse võetud, muu hulgas juhul, kui asi ei allu sellele kohtule; 3) kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks ja on seda põhistanud“. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Hageja taotles hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist. Eeltoodust tulenevalt on kohtul vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 õigus lahendada asi tagaseljaotsusega, kui ei esine tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Kostja sai hagiavalduse koos lisadega, menetlusse võtmise määrusega ja hagile vastamise tähtaja pikendamise määrusega kätte 13.09.2012 (tl 104). Kuivõrd hagi koos lisadega toimetati kostjale kätte välisriigis, oli hagile vastamise tähtaeg 28 päeva alates hagi koos lisadega kättesaamisest. Hagile vastamise tähtpäev oli seega 11.10.
5. Kostja hagile eelnimetatud tähtaja jooksul ega hiljem vastanud ei ole. Kõnealune tähtaeg ei ole hagile vastamiseks liiga lühike. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest, kostja ei ole taotlenud vastuse esitamise tähtaja jooksul riigi õigusabi ega teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kohus on hagi võtnud õigesti menetlusse. Eeltoodust tulenevalt ei esine TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Seega on kohtul õigus lahendada asi tagaseljaotsusega. 2.
6. TsMS § 407 lg 1 sätestab: „Kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.“ TsMS § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. TsMS § 407 lg-st 1 ja § 231 lg-st 2 tulenevalt vabaneb hageja tõendamiskoormisest hagi aluseks olevate asjaolude osas ja need loetakse kostja poolt omaksvõetuks. Kohus peab välja selgitama, millised faktiväited on hageja esitanud, et kohus saaks kindlaks teha, kas hagi on õiguslikult põhjendatud. Hageja on esitanud järgmised hagi aluseks olevad väited: - Kostja ja Aktsiaselts EE sõlmisid 24.07.2009 Ego järelmaksu müügilepingu nr XXX, mille kohaselt müüs Aktsiaseltsi EE kostjale kauba, kostja aga kohustus selle eest vastavalt maksegraafikule tasuma hagejale Swedbank Liising Aktsiaseltsile kui faktoorile. - Maksete tasumise tähtpäevad olid iga kuu
7. kuupäeval ja viimase makse tähtpäev 15.07.
8. Intressimäär oli 19,9% aastas. - Kostja ei ole tasunud kauba eest ning seisuga 27.01.2012 on tema võlgnevus hageja ees 766,15 eurot (sh põhivõlgnevus 664,29 eurot, intress 41,78 eurot, viivis 56,88 eurot, tähitud teatise tasu 3,20 eurot). 4 - - Hageja saatis 25.10.2010 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles teavitas kostjat võlgnevuse olemasolust ja andis tasumiseks täiendava tähtaja, hoiatas kostjat, et juhul, kui võlgnevusi ei tasuta nimetatud tähtpäevaks, loeb hageja lepingu ülesöelduks. Hageja luges lepingu üles öelduks alates 19.11.
9. Lepingu üldtingimuste punkti 6.
10. kohaselt lepingu ülesütlemisel hageja poolt muutuvad kõik lepingust tuleneva maksegraafiku alusel tasumisele kuuluvad summad koheselt hageja poolt sissenõutavaks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 ja § 231 lg-le 2 loeb kohus eelnimetatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks ja faktiväidetes välja toodud asjaolud kohtu poolt tuvastatuks. 2.
11. Kostja ja Aktsiaselts EE vahel sõlmitud lepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (

) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Vastavalt

§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 2.3.1.

§ 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole täitnud lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt. Seega on võlausaldajal vastavalt

§ 101

lg-le 1 ja

§ 108lg-le 1 õigus nõuda nimetatud kohustuse täitmist, s.t raha tasumist.

Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagiavaldus tuleb võla nõudes rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 664,29 eurot. 2.3.2. Lepingus on kokku lepitud intressi määraga 19,9% aastas tasumise kohustuses.

§ 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tuginedes eeltoodule rahuldab kohus hagiavalduse intressi 41,78 eurot tasumise nõudes ja mõistab kõnealuse summa kostjalt välja. 2.3.3.

§ 101

lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 järgi on viivise määraks

§ 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 94

lg 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja nõuab kostjalt hagiavalduse esitamise päevaga sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 56,88 eurot. Hagi kuulub viivisenõude osas rahuldamisele ning kohus mõistab viivise kostjalt hageja kasuks välja. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 5 Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist protsendina põhinõudelt 664,29 eurot kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhinõudelt 664,29 eurot kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamise päevast 27.01.
3. 2.3.
4. Lepingus on kokku lepitud, et kui kostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab hageja kostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on hagejal õigus nõuda iga rikkumise korral selle administreerimise, rikkumise kohta teate koostamise ja postitamise eest kulusid. Hageja palub kostjalt välja mõista teate saatmise tasu 3,20 eurot.

§ 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tuginedes eeltoodule rahuldab kohus hagiavalduse tähitud teatise eest 3,20 eurot tasumise nõudes ja mõistab kõnealuse summa kostjalt välja. 2.4. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse kõigi hageja esitatud nõuete osas. Eeltoodust tulenevalt tehti otsus kostja kahjuks. Kohus jätab seetõttu menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esitas hagiavalduse lisana menetluskulude nimekirja, seega määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks tagaseljaotsusega. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on menetluskulude suuruseks 191,73 eurot, milleks on hageja tasutud riigilõiv. Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 191,73 eurot ja mõistab hüvitatavad menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja. Kohtuotsus on allkirjastatud digitaalselt. Toomas Ventsli kohtunik 6