lg 2 p 1 sätestab, et võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul.
lg 2 p 2 sätestab, et võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et võlausaldajate nõuded on muutunud sissenõutavaks. Rapla kohtutäitur Õnne Pajuri 19.12.2012 teatisega loeb kohus tuvastatuks, et võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. 14.12.2012 saadeti võlgniku juriidilisele aadressile pankrotihoiatus, mis tagastati 03.01.2013 hoiutähtaja möödumise tõttu. Võlgnik ei ole täitnud kohtuotsust H.Kuusemetsa, töövaidluskomisjoni otsust E.Kirsipuu ega TLS § 28 lg 2 p 1, 2 sätteid K.Siimu osas. Ajutise pankrotihalduri M.Klemmeri aruandest nähtub, et ettevõtte on asutatud ja äriregistrisse kantud 12.11.
lg 4 näidatud ja ajutise pankrotihalduri nõutud dokumendid, mistõttu ei saa käesolevas aruandes anda adekvaatset hinnangut võlgniku finantsseisundi ja raamatupidamise nõuetekohasuse kohta. Maksejõuetuse tekkimise põhjused. Pankrotiavalduse on esitanud võlgniku töötajad, kellest üheks on ettevõtte raamatupidaja, kes omas ülevaadet dokumentatsioonist ja aruandlusest. Töötajate seletusel Pere Ehitus OÜ ei olnud püsivalt makseraskustes. 2012.a. suvel tekkisid lahkhelid töötaja Edvin Kirsipuuga, kellega kirjalikku töölepingut ei olnud sõlmitud, kokkulepitud töötasu ei makstud. Samuti jäeti kokkulepitud töötasu välja maksmata töötaja Heino Kuusemetsale. Edvin Kirsipuule on hüvitis välja mõistetud Lääne Töövaidluskomisjoni otsusega 02.07.2012, Heino Kuusemets pöördus kohtusse ja tema nõue rahuldatud Pärnu Maakohtu otsusega 06.12.2012.a. Sellel perioodil on ettevõtte juhatus vara – tehnika ja sõidukid - ettevõttest välja viinud, tegevuse lõpetanud ja seejärel osaluse võõrandanud. Kuna võlgnik ei ole esitanud raamatupidamise algdokumente, pole võimalik käesolevas aruandes anda seisukoht vara tagasivõitmise ja tagasinõudmiste võimaluste kohta pankrotimenetluses. Arvamus kuriteo või raske juhtimisvea kohta.
lg 2 järgi, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. ÄS § 180 lg 5` sätestab juhatuse liikmele kohustuse esitada viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Ajutine pankrotihaldur annab seisukoha, et juhatuse liige, lõpetades majandustegevuse, on rikkunud seadusest tulenevat nõuet esitada seaduses näidatud ajal pankrotiavaldus. Pankrotiavalduse esitamatajätmisega on kasvanud intressivõlad. Ajutine pankrotihaldur annab seisukoha, et käesoleval juhul on võlgnik toime pannud alljärgnevad süüteod: 1. KarS § 381`lg 2 : raamatupidamise kohustuse rikkumine 2. KarS § 384: maksejõuetuse põhjustamine 3. KarS § 385`: pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmatajätmine.
lg 2 alusel, kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Käesoleval juhul tuleb esitada vastav teave politseile. Äriseadustiku § 187 näeb ette, et juhatuse liikmed, kes oma kohustuste rikkumisega on tekitanud kahju osaühingule, vastutavad kahju hüvitamise eest solidaarselt. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et osaühingule ja võlausaldajatele on kahju tekitanud endised juhatuse liikmed Kristo Kaaring ja Reilika Lillmann, viies vara ettevõttest välja, lõpetades seejärel tegevuse ning müües osaühingu arvatavalt varifirmale, misjärel võlausaldajatele välistati igasugune kontakt ettevõtte esindajatega. Ajutine haldur leiab, et selline tegevus on käsitletav juhatuse liikmete raske juhtimiseveana, mis viis ettevõtte pankrotiseisu. Antud juhul on võimalik kahjunõude esitamine juhatuse liikmete vastu. Järeldus: Võlgnik on maksejõuetu ja majandustegevuse lõppemise tõttu on maksejõuetus püsiv, seega ettevõte on pankrotiseisus. Ajutise halduri Maie Klemmeri ettepanek: kuulutada välja OÜ Pere Ehitus pankrot.
Ajutise halduri aruandega ja sellele lisatud dokumentidega leidis kohtuistungil tõendamist, et võlgnikul on võlad summas 25 593,31 eurot. Vara on ettevõttest välja viidud juhatuse liikmete või nende lähikondsete omandusse samaaegselt tegevuse lõpetamisega. Seega võlgnikul vara puudub. Ettevõte on majandustegevuse lõpetanud. Seega võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku töötajate seletuse kohaselt võlgnik ei olnud püsivalt makseraskustes. 2012 suvel tekkisid lahkhelid töötajate ja võlgniku vahel, maksmata jäeti kokkulepitud töötasud. Võlgnik ei ole esitanud raamatupidamise algdokumente, hetkel ei ole võimalik anda seisukohta vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. Tuvastamist leidis, et võlgnik on rikkunud seaduses tulenevat nõuet esitada seaduses näidatud ajal pankrotiavaldus. Pankrotiavalduse esitamatajätmisega on kasvanud intressivõlad. Kohtuistungil leidis tuvastamist kogutud andmetele tuginedes, et võlgnik võib olla toime pannud KarS §de 381¹ lg 2; 384; 385¹ järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Osaühingule ja võlausaldajatele on kahju tekitanud endised juhatuse liikmed Kristo Kaaring ja Reilika Lillmann, viies vara ettevõttest välja, lõpetades tegevuse ning müües osaühingu arvatavalt varifirmale, misjärel võlausaldajatele välistati igasugune kontakt ettevõtte esindajatega. Selline tegevus on käsitletav juhatuse liikmete raske juhtimisveana, mis viis ettevõtte pankrotiseisu. Antud juhul on võimalik kahjunõude esitamine juhatuse liikmete vastu. Seega puuduvad kaalukad põhjused võlgniku pankroti välja kuulutamata jätmiseks. Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.