← Eesti

3-11-2707/48

Obsah (4)§ 26§ 10§ 1§ 2

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 01.06.2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-2707 Haldusasi L. ja M.H.u, E.T. ning G.A.a

) § 4 lg 2 punktis 2 sätestatut: tegemist ei ole avaliku huvi ja erahuvi tasakaalustatud arvestamisega. 3.

  1. Lisaks ei ole detailplaneering kooskõlas ka selle andmise hetkel fikseeritud üldplaneeringu eelnõuga, mille kohaselt asuvad kaebaja kinnistu ja detailplaneeringuga hõlmatud ala maa-alal, mille ainsaks juhtfunktsiooniks on elamumaa. Kaebajal on õigustatud ootus, et järgitakse üldplaneeringu eelnõus ettenähtud juhtotstarvet. Detailplaneeringu põhijoonise kohaselt muudetakse Viirpuu tn 1 maa sihtotstarve elamumaast ühiskondlike ehitiste maaks 100% ja katastriüksuse M55 maatulundusmaa sihtotstarve muudetakse suuruses 9491m² ühiskondlike ehitiste maaks 25% ja maatulundusmaaks 75%. Vastustaja ei ole taganud üldplaneeringu olemasolu. Üldplaneering on menetlemisel ning näeb ette ala ainsaks juhtfunktsiooniks elamumaa. Kaebajatel on õiguspärane ootus, et üldplaneeringuga kavandatavat juhtfunktsiooni järgitaks juba praegu kehtestatavate detailplaneeringute puhul. 3.
  2. Samuti on eksitud planeerimisseaduse vastu, kuna detailplaneering on koostanud RMK ja OÜ Maaplaneeringud vahelise lepingu alusel. Planeerimisseaduse kohaselt ei tohi anda detailplaneeringu koostamist ega koostamise korraldamist detailplaneeringust huvitatud isikule, kui puudub üldplaneering. 3.
  3. Samuti ei ole vastustaja täitnud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lõikes 1 sätestatud haldusakti põhjendamise kohustust, sest vaidlustatud otsuses puuduvad igasugused detailplaneeringu kehtestamise põhjendused. 3 3.
  4. Hoonestuse asukoha osas ei ole kaalutud reaalselt alternatiivseid asukohti. Põhjendused, mis toodi on väärad. Samuti ei ole asukoha valikul arvestatud kaebajate huve, kuna kaebajad tegid ettepaneku, et on nõus kui parkla kavandatakse Viirpuu 1 kinnistule ja hoone parklaks planeeritud maaüksusele. Arvestatud on vaid RMK majanduslike huvidega. 3.
  5. Kohtuistungil täpsustas kaebaja, et populaarkaebuse motiivideks on menetlusnõuete rikkumine. Huvitatud isikule ei tohi üle anda planeeringu koostamist ja selle koostamise korraldamist olukorras kui puudub üldplaneering. Üldplaneeringu puudumine oli teada algusest peale. Üldplaneering peab määrama maakasutuse juhtfunktsiooni ning üldsus saab üldplaneeringu menetluses avaldada maakasutuse osas oma seisukoha. 2011.a. sõlmitud kolmepoolne leping ei muuda sisuliselt midagi, kuna huvitatud isikule jäetakse sellega teistest rohkem õigusi planeeringulahendust mõjutada. Samuti väitsid kaebajad, et sisuliselt jäeti kaalumata hoone paigutamine alternatiivsesse asukohta ning on täpsustamata, millal valmib avalik infrastruktuur (kergliiklusteed). Samuti ei ole haldusakti põhjendatud.
  6. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebajate enda kanda. 4.
  7. Detailplaneering on saanud maavanema heakskiidu. Detailplaneeringut on menetletud kooskõlas planeerimisseaduses sätestatud menetlusnormidega. 4.
  8. Kaebaja kinnistul puuduvad hetkel hooned ja ehitamise õigus. Kanarbiku tn 5 kinnistule on Kangro XVI maaüksuse detailplaneeringu (kehtestatud 14.05.2002 Kiili Vallavolikogu otsusega nr 20) järgselt ette nähtud püstitada kuni kahekorruseline üksikelamu (ühepereelamu) ehitusaluse pinnaga kuni 250 m². 14.02.2008 pöördus M. H. e-kirjaga Kiili Vallavalitsuse poole, uurimaks võimalust püstitada Kanarbiku tn 5 kinnistule paarismaja. Kiili Vallavalitsuse 04.03.2008 korraldusega nr 77 väljastati projekteerimistingimused kahe korteriga üksikelamu (paariselamu) püstitamiseks. Projekteerimistingimused Kanarbiku tn 5 kinnistu osas kehtisid kuni 01.04.2010, seega praegu kehtib perspektiivne ehitusõigus ühepereelamu ehitamiseks. Kaebaja ei ole esitanud Kiili Vallavalitsusele taotlust ehitusloa väljastamiseks, mistõttu puudub Kanarbiku tn 5 kinnistu suhtes ehitusõigus. Kohtuistungil asus vastustaja seisukohale, et kinnistule oleks õiguspäraselt võimalik saada vaid üksikelamu ehitamise õigus. Samas on vastustaja seisukohal, et kaebaja eesmärgiks on suurendada detailplaneeringuga ettenähtud ehitusõigust ärilistel eesmärkidel, mitte privaatsuse suurendamine Kanarbiku tn 5 kinnistul. 4.
  9. Viirpuu tn 1 kinnistu osas on kehtiv ehitusõigus 570,3 m². Kaebaja on kinnitanud, et on teadlik asjaolust, et täna paikneb samal kinnistul hostel. 4.
  10. Kiili Vallavolikogu 27.06.2006 otsusega vastu võetud Kiili valla üldplaneering käsitleb planeeritavat maakasutust järgnevalt: üldplaneeringuga planeeritava maakasutuse sihtotstarvete ja nende vastavuse tõlgendamisel katastriüksuste sihtotstarvetega tuleb lähtuda juhendmaterjalist „Planeeringute leppemärgid

(2002)“. Määratud põhisihtotstarbega ala kasutusviis ja kogu tegevus sellel alal on põhimõtteliselt allutatud põhisihtotstarbest (valdavast sihtotstarbest) tulenevale eesmärgile. Näiteks elamuala tähendab ala, mille peamiseks maakasutuse viisiks on elamumaa ja sellega seonduvad kasutusviisid: äri, liiklus, haljastus jne. Tootmisala peamiseks maakasutuse viisiks on tootmismaa ja sellega seonduvad kasutusviisid: äri, transport jt. Planeeringuga nähakse ette maakasutuse sihtotstarbe võimalikud liigid iga põhiotstarbe juurde. Vastava põhisihtotstarbega alal ei või kõrvalkasutus ületada 40 % kogu kaardil piiritletud ala mahust. Seega näiteks elamualal peab maakasutuse 4 sihtotstarve elamumaa olema 60 % või enam. Seega detailplaneering vastab ja on kooskõlas vastuvõetud Kiili valla üldplaneeringu põhimõtetega.
  1. Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata ja välja mõista kaebajatelt kolmanda isiku menetluskulud. 5.
  2. Kaebuse rahuldamine on välistatud, sest kaebajatel ei saa olla seadusega kaitstud õigusi, mille kaitseks on kaebus esitatud. Kaebuse rahuldamine on välistatud isegi siis, kui kaebaja faktiväited hoonega kaasnevate mõjutuste kohta leiavad menetluse käigus tõendamist. Kanarbiku tn 5 kinnistul on neli omanikku (neist üks on kaebaja), kes moodustavad kaks eraldi perekonda. Seega on oluline vahe, kas sellele kinnistule on võimalik ehitada paariselamu või väikeelamu. Viimasel juhul ei saa olla õiged kõigi nelja kaasomaniku väited, et nad soovivad rajada kinnistule kodu. Kaebajate kodu puutumatust ei rikuta isegi juhul, kui pidada kaebajate faktiväiteid hoonega kaasnevate mõjutuste kohta õigeteks. Kodu puutumatuse põhimõtte rikkumiseks ei loeta olukorda, kus elamumaa kinnistule on vaade naaberkinnistul paikneva ehitise akendest. Vaade kaebajate kinnistule ei ole kaebajate privaatsuse rikkumine. Kaebajatel puudub seadusest, servituudist või lepingust tulenev õigus keelata planeeritaval kinnistul paikneva hoone akendest vaadet kaebaja kinnistule. 5.
  3. Kaebajate väited rohkearvulise kasutajaskonnaga ööpäevaringselt toimiva büroomajutushoone kohta on eksitavad ja ei vasta tegelikkusele. Planeeritaval kinnistul paiknev majutushoone „Metsameeste Kodu“ jääb tegutsema. Planeering võimaldab olemasolevale hoonele juurde ehitada hooneosa, kus hakkab paiknema RMK peakontor. Juurdeehitavasse hooneossa on alalisi töökohti kavandatud üksnes 53, koos reserviga
  4. Büroohoone ei saa häirida kaebaja kodu kasutamist, kuna töövälisel ajal on büroohoone suletud, tööajal on aga kaebaja ise ja tema pereliikmed eeldatavasti tööl või koolis. Tegemist on tiheasutusalaga, millega kaebajad pidid arvestama juba oma kinnistu omandamisel. 5.
  5. Kaebus on perspektiivitu ka seetõttu, et vaidlustatakse vastustaja kaalutlusi: hoone asukoha valikut, hoone kõrgust jms. Detailplaneeringu õiguspärasuse kohtulik kontroll on piiratud, sest kohus pole pädev asendama vastustaja kaalutlusi enda omadega. 5.
  6. Asjaolu, et RMK üheks eesmärgiks on tulu saamine, ei muuda RMK majutushoonetpeakontorit kasumi saamise eesmärgiga ehitiseks. RMK büroohoone maa on ühiskondlike ehitiste maa. 5.
  7. Vaidlustatud haldusaktis on viidatud ka Kiili Vallavalitsuse 02.09.2010 seisukohale ettepanekute ja vastuväidete kohta ning Harju Maavanema 23.05.2011 kirjale nr 2.113k/
  8. Nimetatud dokumentidest selguvad kaebajate vastuväidetega arvestamata jätmise põhjendused. 5.
  9. Kaebuses puuduvad igasugused põhjendused selle kohta, millised on need avalikud huvid, mille kaitseks kaebus esitatakse ja milles seisneb nende avalike huvide kahjustamine vaidlustatud haldusaktiga. Määruskaebuses toodud avalik huvi, et detailplaneeringu kohase infrastruktuuri väljaehitamine peab olema tagatud ja ei peaks toimuma vallaeelarvest, on üldsõnaline ja antud asjas kohatu, kuna planeering on kehtestatud riigi huvides ja seega nimetatud riskid puuduvad. KOHTU PÕHJENDUSED 5 Kohus käsitleb esmalt kaebeõigust (punkt 6) ja seejärel vaidlusaluseid küsimusi järjekorras (punktid 7-11), mitte kaebuse esitamise aluse järgi liigitades ning seejärel lahendab esialgse õiguskaitse tühistamise taotluse (punkt 13) ja menetluskulude nõuded (punkt 14).
  10. Kaebeõigus 6.
  11. Kohus leiab, et kuigi kaebajad moodustavad kaks eraldi leibkonda ja kinnistule lubatakse tõenäoliselt ehitada ühepereelamu (kaebajate kinnistu suhtes hetkel kehtivat detailplaneeringut arvestades), ei välista see kaebeõigust. Kohtul ei ole võimalik ühegi kaebaja kaebeõigust välistada põhjusel, et ei ole tõendatud, kes neist tulevikus kasutab õigust kinnistule kodu rajamiseks. Väidetavalt ei ole see teada ka kaebajatele endale (tlk 244, kohtuistungi protokoll). Välistada ei saa ka kaebajate poolt kinnistu müümist. PS § 33 esimene lause sätestab õiguse kodu puutumatusele. Kohus nõustub kaebajate vastaspoolega selles, et õiguse kodu puutumatusele PS § 33 tähenduses rikkumist ei esine. PS § 33 kaitsealast ei saa siiski välistada juhtumeid, kus välised häiringud on nii intensiivsed, et sunnivad kodu maha jätma või takistavad oluliselt selle kasutamist (vt PS kommenteeritud väljaanne, teine trükk, lk 331, 335). Antud juhul puudub vaidlus, et kaebajate kodu asuks Kangru alevikus Kanarbiku tn 5 kinnistul, seega ei saa toimuda kodu puutumatuse riivet. Isegi kui kaebajate kodu asuks seal, siis planeeringu realiseerimisega kaasnev naabrusõiguste riive ei küüniks kohtupraktikat arvestades ilmselgelt intensiivsuseni, mida saaks käsitleda kodu puutumatuse rikkumisena. Kaebajate väide, et kehtestatud detailplaneering praktiliselt välistab neil oma kinnistule kodu rajamise (elamumaa kinnistu elamumaana kasutamise), võiks olla käsitletav põhiõiguse rikkumisena, mis jääb PS § 32 kaitsealasse ehk faktilise sundvõõrandamisena. Antud juhul ei too kehtestatud detailplaneeringu realiseerimine kaasa kaebajate poolt väidetud faktilise olukorra tekkimist. Kaebajate väide on ilmselge liialdus. Võimalik kinnistu väärtuse vähenemine naaberkinnistule ehitatava kontorihoone tõttu ja mõju kaebajate kinnistu kasutamisele (sh ehitusõiguse teostamisel) mõjutab siiski nende omandiõigust. Kaebajad väidavad planeeringu õigusvastast kehtestamist ja nende kui naaberkinnisasja omanike huvide eiramist. Kuna omandiõiguse rikkumise võimalikkus ei ole välistatud, tuleb kohtul hinnata subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuse raames kaevatava haldusakti õiguspärasust ja tühistamise põhjendatust. Kaebajad ei ole vaidlustanud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu menetlemise nõuete (seoses teavitamise ja kaasamisega) rikkumist. 6.2.

§ 26

lg 1 kohaselt on igal isikul õigus pöörduda planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Viidatud alusel populaarkaebuse esitamine eeldab, et rikutud on õigusnorme avalikke huvisid riivavalt. Populaarkaebuse esitaja peab oma kaebuses ise osundama, milliseid avalikke huvisid on riivatud ning kohus ei saa hakata neid ise kaebusest tuletama. Kaebajate avalikes huvides esitatud kaebuse väideteks on menetlusnõuete rikkumine (õigusvastase halduslepingu sõlmimine ning lõpetamine liiga hilises menetlusstaadiumis), avalike huvide kaitsmata jätmine (seoses hoonestuse asukohaga, maakasutuse otstarbega ja planeeringu kehtestamisega enne üldplaneeringu vastuvõtmist) ja haldusakti põhjendamatus (infrastruktuuri väljaehitamise tagamata jätmine). 6 7. Detailplaneeringu koostamise üleandmine.

§ 10

lg 6 alusel võib kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise korraldamise osaliseks üleandmiseks käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 1 nimetatud tegevuse ulatuses.

§ 10

lg 6¹ p 1 kohaselt ei tohi detailplaneeringu koostamist või detailplaneeringu koostamise tellimist üle anda detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule juhul, kui planeeritava maa-ala kohta puudud kehtestatud üldplaneering. 08.12.2009 sõlmis Kiili Vallavalitsus halduslepingu planeeringu koostamise ja planeeringu koostamise tellimise õiguse andmiseks RMK-le vastavalt

§ 10lg 8 p-le 1 ja ehitusseaduse §-le 13.

(tlk 59) Detailplaneeringu vastuvõtmine toimus 22.06.2010, seejärel detailplaneering avalikustati ja pandi avalikule väljapanekule. Avalik arutelu toimus 08.09.2010. 06.12.2010 tagastas maavanem planeeringu puuduste kõrvaldamiseks (

§ 10lg 6¹ p 1 rikkumise kõrvaldamine; hoone asukoha alternatiivide kaalumine).

06.01.2011 sõlmisid Kiili Vallavalitsus, RMK ja OÜ Maaplaneeringud kolmepoolse lepingu detailplaneeringu koostamise kohustuse delegeerimiseks OÜ-le Maaplaneeringud ja finantseerimise kohustuse delegeerimiseks RMK-le. (tlk 60) 01.10.2010 esitati detailplaneering uuesti maavanemale järelevalve teostamiseks. Kohus nõustub kaebajatega, et kuna antud juhul puudub planeeritava maa-ala kohta kehtestatud üldplaneering, siis ei võinud kohalik omavalitsus anda planeeringu koostamist ja koostamise tellimist üle RMK-le juba planeeringu algatamisel.

§ 10

lg 6¹ p 1 hakkas sellises sõnastuses kehtima 01.07.2009, seega enne esimesena viidatud lepingu sõlmimist. Vastustaja kõrvaldas õigusvastase olukorra 06.01.2011 lepingu sõlmimisega, millega anti detailplaneeringu koostamine üle OÜ-le Maaplaneeringud. Detailplaneeringu koostamise finantseerimine keelatud ei ole, seega ei oma tähtsust, et finantseerimiskohustus huvitatud isikul säilis ka 06.01.2011 lepinguga. Riigikohus on käsitlenud sarnase halduslepinguga seonduvat haldusasjas nr 3-3-1-12-07. Halduskolleegium selgitas: „...juhul, kui kohalik omavalitsus korraldab ise planeeringu koostamist, võib erinevate huvide tasakaalustatud arvessevõtmise võimalus olla tõhusam kui juhul, kui planeeringu tellijaks on eelduslikult arendustegevuse kasumlikkusest huvitatud eraõiguslik isik. Oluline on, et avalikule huvile vastavad lahendused sobitatakse planeeringusse juba selle koostamise käigus, mitte ei tuleks arvessevõtmisele alles planeeringu vastuvõtmise otsuse langetamisel. Arendaja huvide ning avalike huvide vastuollu sattumise oht on suurem juhul, kui detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. Juhul, kui vajadus üldplaneeringu muutmiseks selgub alles planeeringu koostamise käigus, tuleks planeeringu koostamise korraldamine koheselt üle anda haldusorganile ning

§ 10lg 6 esimese lause alusel sõlmitud leping lõpetada.

Vaidlustatud planeeringu menetlemisel seda nõuet ei täidetud.

nõudeid rikkuv leping lõpetati siiski mõned nädalad enne planeeringu vastuvõtmist. Seega astus kohalik omavalitsus samme rikkumise lõpetamiseks ning sai võimaluse planeeringulahenduse ülekontrollimiseks enne selle vastuvõtmist. Kolleegium ei tuvastanud käesolevas asjas kaalutlusvigu ega muid menetluslikke rikkumisi, seega võib teha järelduse, et eraõigusliku isikuga sõlmitud planeeringu koostamise lepingu hilinenud lõpetamine ei toonud kaasa õigusvastase 7 haldusakti andmist.“ Teatud juhtudel planeeringute koostamise üleandmise keelamine on kantud eesmärgist tagada kohaliku omavalitsuse parim võimalus erinevaid huve tasakaalustatult arvesse võtta.

§ 10

lg 6¹ ja viidatud Riigikohtu lahendist nähtuvalt on koostamise üle suurema kontrolli tagamine vajalik erinevate avalike huvide kaitsmiseks ja arvestamiseks. Selle menetlusliku rikkumise kõrvaldamine liiga hilises menetlusstaadiumis on viga, mis võib, kuid ei pea ilmtingimata kaasa tooma detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamist (HMS § 58). Kohus on seisukohal, et kuigi antud juhul lõpetati leping huvitatud isikuga alles peale detailplaneeringu vastuvõtmist, oli haldusorganil võimalik teha otsus, mille puhul oli erinevaid huve tasakaalustatult arvesse võetud. Seda põhjusel, et planeeringust huvitatud isik ei olnud antud juhul kinnisvaraarendaja, kes oma tegevuses oleks juhindunud võimalikult suurest kasumlikkusest ehk teisisõnu juba planeeringu algatamisel ei saanud rääkida ühe eraõigusliku isiku kasumisaamisele rajatud huvi domineerimisest. Huvitatud isikuks on riigi tulundusasutus, kes soovis olemasolevale oma töötajate tarbeks kasutatavale majutusasutusele juurde ehitada hooneosa, mida saaks kasutada RMK peahoonena (büroona). Peahoone mahu määrab sinna tööle asuvate töötajate arv, mis sõltub peamiselt riigi poolt määratletavate ja RMK poolt täidetavate avalik-õiguslike ülesannete mahust. Hoonestusala ja ehitusõiguse määramine on mingil määral seotud ka riigi tulundusasutuse rahaliste võimalustega, millise kriteeriumiga arvestamine ei ole keelatud. Samuti ei saa õigusvastaseks pidada riigi tulundusasutuse soovi vähendada tegevuskulusid seoses kasutatava kinnisvaraga (ühendada erinevad hooned). RMK on osaliselt riigieelarvest finantseeritav. Menetluses oli tagatud üldsuse osalemise võimalus vastavalt seadusele. Peale vaidlusaluse halduslepingu lõpetamist avaldati täiendatud detailplaneering valla kodulehel. Kaebajate üheks põhiväiteks olevat hoone paiknemise argumenti kaaluti peale RMK-ga õigusvastaselt sõlmitud halduslepingu lõpetamist. Asjaolu, kas planeeringuga kavandatavat maakasutust saab pidada tulevase üldplaneeringu ja praeguse piirkonna maakasutusega kokkusobivaks sai planeeringu kehtestaja samuti kaaluda, kuna kaebajatega selles küsimuses nõustumise korral ei oleks miski takistanud detailplaneeringu kehtestamata jätmist. Seega sai haldusorgan kaaluda, kas kavandatav maakasutus vastab üldsuse huvile. Vastustaja esindaja märkis kohtuistungil, et valda ei soovita näha vaid magalapiirkonnana, mistõttu on töökohtade loomine oodatud. Vaidlusaluse detailplaneeringu lühipiirkonda ei näe vald vaid elamute piirkonnana, näiteks on 1-1,5 kilomeetri kaugusel keemiatehas, mis külgneb elamutega. Üldplaneeringu menetluses ei ole esitatud väiteid, et peaks olema vaid elamupiirkond. Antud kavandatav hoone sulandub keskkonda. (tlk 250, kohtuistungi protokoll) Kohus ei nõustu kaebajate esindaja väitega, et kuigi 08.12.2009 leping lõpetati, jätkus planeerimine sama lepingu alusel. 06.01.2011 sõlmitud lepingus on huvitatud isiku õiguste ja kohustustena toodud: kohustus tasuda detailplaneeringu koostamise eest; õigus teha põhjendatud ettepanekuid vallavalitsusele ja planeeringu koostajale; õigus tutvuda planeeringu materjalidega ja saada teavet planeeringu menetluse kohta; õigus, et vallavalitsus arvestaks detailplaneeringu menetlemisel seaduslike, mõistlike ja põhjendatud ettepanekutega. Huvitatud isikule ei tulene antud lepingust rohkem õigusi, kui annab talle planeerimisseadus. Pigem võiks olla küsimus selles, et kuna esimese lepingu lõpetamise hetkeks oli planeering peaaegu valmis, siis millisel määral oli planeeringu koostamine ilma huvitatud isiku „ebasoovitatavate mõjutusteta“ veel võimalik. Kuna kohus eelnevalt leidis, et antud juhul oli huvitatud isikuks avalikes huvides tegutsev riigi tulundusasutus, kinnistul oli juba RMK majutusasutus ning haldusorgan sai kavandatava hoone sobivust nii maakasutuse kui keskkonda sobivuse ja üldisele huvile vastavuse osas hinnata, siis avalikke huve välistada või 8 ebaproportsionaalselt riivata soovivat kinnistu omaniku huvi antud menetluses ei olnud. Põhjendatuks ei saa pidada ka kaebajate esindaja väidet, et kohalik omavalitsus oleks pidanud lepingu lõpetamisel planeeringu koostajaks valima teise töövõtja. Asjaolust, et OÜ Maaplaneeringud koostas planeeringu esmalt RMK korraldusel ei tulene, et 06.01.2011 lepingut kohaliku omavalitsusega ei täidetud. Kaebajad ei ole toonud välja asjaolusid, millest tulenevalt võiks vastupidist järeldada. HMS § 5 lg 2 kohaselt tuleb haldusmenetluse läbiviimisel vältida üleliigseid kulutusi ja menetlus läbi viia efektiivselt. Ilmselgelt oli senise planeeringumaterjali koostajaga koostöö jätkamine majanduslikult ja ajakulu arvestades otstarbekam. Puudub põhjendatud kahtlus arvamaks, et juhul, kui

§ 10

lg 6¹ p-ga 1 vastuolus olevat halduslepingut ei oleks sõlmitud, oleks vastustaja tõenäoliselt kehtestanud teistsuguse planeeringu. Kohus leiab, eeltoodust tulenevalt, et RMK-ga õigusvastaselt 08.12.2009 halduslepingu sõlmimine ning selle lõpetamine ja õiguspärase halduslepingu sõlmimine alles peale detailplaneeringu vastuvõtmist ei mõjutanud asja otsustamist. 8. Kiili valla üldplaneeringuga seotud väited. Menetlusosalistel ei ole vaidlust, et Kiili vallas puudub kehtiv üldplaneering. Kaebajad on seisukohal, et juhul, kui juba pikka aega menetluses olnud üldplaneering kehtiks, oleks vaidlusalune detailplaneering üldplaneeringu põhilahendust muutev (maakasutuse juhtotstarbe oluline muutmine) ning detailplaneeringu kehtestamise otsus peaks sisaldama üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kaebajad leiavad, et ka vastuvõetud kuid kehtestamata üldplaneeringust tuleneb nendele õiguspärane ootus, et üldplaneeringus ettenähtud maakasutuse juhtotstarvet (elamumaa, mis oli ka Viirpuu tn 1 hosteli kinnistu maa sihtotstarve) ei muudeta. Üldplaneeringus ettenähtud maakasutuse juhtotstarvet saaks muuta detailplaneeringuga peale seda, kui üldplaneering on läbinud avaliku arutelu ja avalikkus on saanud kaasa rääkida oluliste asjaolude muutmise osas. Kehtestatud detailplaneering ei vasta maakasutuse osas menetluses olevale üldplaneeringule. Kohus kaebaja käsitlusega ei nõustu. Kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et menetlemisel oleva üldplaneeringu tõttu ei pea olema detailplaneeringute menetlemine välistatud ehk sisuliselt omandiõiguse kasutamine määramata ajaks oluliselt piiratud. Kehtiv õigus võimaldab detailplaneeringuga määrata maakasutuse sihtotstarbe, sh muuta olemasolevat. Antud juhul ei ole tegemist sellise faktilise olukorraga, kus detailplaneeringu, mis hõlmab vaid 2,8 ha suurust avalikele huvidele olulise mõjuta hoonestusega planeeringuala, kehtestamine võiks olla enne üldplaneeringu kehtestamist takistatud. Kaebajate argument, et avalikkus ei saanud maakasutuse osas kaasa rääkida on alusetu, kuna detailplaneeringu menetlus on avalik ning seal ettepanekute või vastuväidete esitamine ei ole seotud oma subjektiivsete õiguste kaitsmisega. Sellist piirangut ei seata isegi detailplaneeringu kehtestamise otsuse peale kohtusse pöördumisele. Menetluses olevast üldplaneeringust (mis ei ole kehtiv haldusakt) ei teki kaebajatele õiguspärast ootust selles toodud juhtfunktsiooni järgimiseks konkreetse detailplaneeringu kehtestamisel. Küll võib menetletavale üldplaneeringule viidates eeldada menetleja poolt selle asjaolu käsitlemist ja oma otsustuse põhjendamist planeerimismenetluses, kuna planeeringu 9 kehtestamisel tuleks sellises olukorras vaadata ka pikemaajalisi ruumilise planeerimise suundumusi ja vajadusi (

§ 1lg 3), mida tavapäraselt üldplaneering määratleb.

Puudub vaidlus, et Viirpuu tn 1 kinnistu (kuhu kavandatakse uus hooneosa) on hetkel elamumaa sihtotstarbega ning M55 kinnistu (kuhu kavandatakse parkla) on hetkel maatulundusmaa sihtotstarbega. Planeeringuala asub menetletava Kiili valla üldplaneeringu kohaselt lisanduva asustusega alal (tiheasustusega elamupiirkonnas), kus kõrvalfunktsioonina on lubatud üldkasutatava hoone maa (üldplaneeringu kaart, kättesaadav Kiili valla kodulehel; tlk 93 üldplaneeringu kaardi väljavõte). Menetlemisel oleva üldplaneeringuga nähakse ette maakasutuse sihtotstarbe võimalikud liigid iga põhiotstarbe juurde. Vastava põhisihtotstarbega alal ei või kõrvalkasutus ületada 40 % kogu kaardil piiritletud ala mahust. Seega näiteks elamualal peab maakasutuse sihtotstarve elamumaa olema 60 % või enam. (menetletava üldplaneeringu seletuskiri, tlk 110 pöördel) Kaebajad leiavad, et Viirpuu tn 1 kinnistu muudetakse põhjendamatult elamumaast ühiskondlike ehitiste maaks ja maatulundusmaa sihtotstarve 25% ulatuses ühiskondlike ehitiste maaks. Kavandatav RMK peahoone on sisuliselt ärihoone, mitte ühiskondlik hoone. Üldplaneeringu eelnõu näeb aga antud piirkonna, sh planeeritava ala juhtfunktsiooniks elamumaa, mida peaks järgima kehtestatud detailplaneeringus. Sellest tulenevalt võiks Viirpuu tn 1 kinnistul asuda vaid majutushoone. Tegemist on olulise muudatusega kogu piirkonnale ja kaebaja kinnisasjale. Vabariigi Valituse 23.10.2008 määrusega nr 55 kehtestatud „Katastriüksuse sihtotstarvete liigi ja nende määramise kord“ (edaspidi Kord) § 2 lg 2 kohaselt tuleb katastriüksusele määrata selline määruses nimetatud sihtotstarve, mis vastab õigusaktidega sätestatud või planeeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele. Kuna üldplaneeringu eelnõu näeb juhtotstarbeks elamumaa, siis tuleks sellest lähtuda. Detailplaneeringu kohaselt on krunt 1 (Viirpuu tn 1) 100% ühiskondlike ehitiste maa, krunt 2 on 25% ulatuses ühiskondlike ehitiste maa (parkla) ja 75% ulatuses maatulundusmaa (metsaala), krunt 3 on transpordimaa, kus hakkavad paiknema rekonstrueeritud sõidutee, tehnotrassid ja kõnnitee. RMK on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev riigi tulundusasutus (RMK põhimääruse § 1, metsaseaduse § 47), kes oma ülesannetes esindab riiki (RMK põhimääruse § 2). Korra § 2 lg 3 kohaselt ehitise alusele ja selle teenindamiseks vajalikule maale määratakse kogu ulatuses ehitise kasutusotstarbest tulenev sihtotstarve. Korra § 4 p 2 kohaselt määratakse sihtotstarve detailplaneeringuga. Korra § 6 p 13 kohaselt on sotsiaalmaa maa, millelt ei taotleta kasumit. Sotsiaalmaa jaguneb ühiskondlike ehitiste maa ja üldkasutatava maa sihtotstarbe alaliigiks. Sotsiaalmaa sihtotstarbe määramisel tuleb ära määrata ka sihtotstarbe alaliik. Korra § 6 p 13 ap 1 kohaselt on ühiskondlike ehitiste maa (016; Üh) kasumi saamise eesmärgita ehitise ja ehitiste kompleksi alune maa ning ehitisi teenindav maa, sh riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste (välja arvatud käesoleva määruse § 6 punktis 7 nimetatud ehitised) büroo- ja administratiivhoonete maa. Korra § 6 p 2 kohaselt määratakse ärimaa sihtotstarve ärilisel eesmärgil kasutatavale maale. 10 Kohus on seisukohal, et RMK kui riigi tulundusasutuse kontorihoone aluse maa kasutusotstarbeks võib eelnevast tulenevalt olla ühiskondlikult kasutatav maa, kuna tegemist ei ole kasumi saamise ehk ärilisel eesmärgil kasutatava maa või ehitisega. Kaebajate seisukoht nagu sisalduks menetluses oleva üldplaneeringu seletuskirjas (tlk 111 pöördel) ammendav loetelu üldkasutatavatest (ühiskondlikult kasutatavatest) objektidest Kiili vallas on ilmselgelt ekslik. Esitatud on vaid mõned teatud spetsiifiliste üldkasutatavate objektide planeerimise tingimused. Samuti, nagu kohus eelnevalt leidis, ei ole menetluses olev üldplaneering õiguslikult siduv.

  1. Avaliku infrastruktuuri (teede) väljaehitamise tagamine. Kaebajate populaarkaebuse väide, et detailplaneeringus ei ole täpsustatud, millises detailplaneeringu realiseerimise etapis teed (sh kergliiklusteed) välja ehitatakse, ei too kaasa haldusakti tühistamist. Tegemist ei ole õigusnormidest tuleneva nõudega, vaid küsimusega, mida võib lahendada planeeringu kehtestamise otsuses või halduslepingus ning mille lahendamise vajaduse üle saab otsustada haldusorgan otstarbekuse kaalutlustest lähtuvalt. Puudub mõistlik kahtlus, et teed võiksid antud planeeringu puhul jääda väljaehitamata. Kolmanda isiku esindaja märkis kohtuistungil (tlk 253), et teed ehitatakse välja hiljemalt hoone valmimise ajaks, mis on ka iseenesestmõistetav, kuna hoone ei oleks muidu ligipääsetav. Kergliiklusteede väljaehitamata jätmist ei ole samuti mõistlik eeldada, arvestades, et detailplaneeringu lahenduses on need toodud ja RMK ei ole eraõiguslikust isikust kinnisvaraarendaja, kelle puhul ei saaks välistada rahaliste vahendite lõppemist, ettevõtte tegevuse lõpetamist ja sellest tulenevalt detailplaneeringus ettenähtud kohustuste täitmata jätmist.
  2. Erinevate huvide väidetav arvestamata jätmine. Kaebajad väidavad, et neile tekitatakse kahjulikke mõjutusi privaatsuse riive, valgustuse, müra, valgusreostuse, liikluskoormuse, olemasolevate vaadete kadumise ja senise miljöö muutusega. Kaevatav haldusakt rikub kaebajate õiguspärast ootust, et detailplaneering vastaks õigusaktidele ja heale planeerimis- ja ehitustavale. Kaebaja huve ei ole nõuetekohaselt kaalutud, vaid on eelistatud põhjendamatult RMK majanduslikke huve. Kaebajad ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks planeeringuga väidetavalt kaasnevate mõjutuste (müra, heitgaasid, insolatsiooni vähenemine) tekkimist ulatuses, mis ületab kehtestatud normatiive. Kohtul ei ole asja materjalidele tuginedes ka põhjendatud kahtlust selliste mõjutuste tekkimise võimalikkuse osas. Seega saab olla küsimus vaid kaebaja huvide kaalumises, sh ka mõjutuste osas, mille suhtes piirnorme kehtestatud ei ole. Vaidlus puudub selles, et kaebajatele ei kuulu ühtegi servituudist tulenevat õigust keelamaks naaberkinnistul planeeringuga kavandatava kõrgusega objekti ehitamist või naaberkinnistult oma kinnistule vaatamist või oma kinnistult avaneva vaate muutmist. Kaebajad ei ole viidanud õigusnormile, millest tuleneks nende subjektiivne õigus olemasoleva miljöö säilimisele. HKMS § 158 lg 3 kohaselt kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. 11 Eriti ulatuslikku haldusorgani kaalutlusõigust on kohtupraktikas mööndud planeerimisotsuste puhul. Kohus leiab, et antud juhul tuleb arvestada asjaoludega, et kaebajate kinnistu asub Kangru alevikus tiheasustusalal, mis on arenev piirkond; kaebajate kinnistul hoonet veel ei asu, mistõttu on selle kinnistule paigutamisel (ja arhitektuurse lahenduse leidmisel) võimalik ka kaebajatel endal arvestada olemasolevate ja kehtestatud planeeringuga ettenähtud hoonete paigutuse ja oma eelistustega; planeeritaval kinnistul asub juba tegutsev majutushoone RMK töötajate majutamiseks (seega kaebajate kinnistu ei külgne vaid pereelamutega); kavandatav hoone asub küll kinnistu piirist 5m kaugusel (eemaldudes idapoolses osas 8m kaugusele), kuid selle lubatud kõrgust

(10m), mis vastab tavapäraselt lubatud kahekorruselise eramu kõrgusele, ei suurendata; hoone välisilme on kavandatud ümbrusesse sobivana; kaebajate kinnistuga külgneva büroohoone (pisut üle poole hoonest) kasutamise aeg on piiratud RMK tööajaga; kaebajate kinnistuga külgnevasse hoone ossa ja vaatega kaebajate kinnistule jäävad eeldatavalt 11 töötaja 2-korrusel asuvad kabinetid (1-korrusel varjab vaadet haljastus) ja väiksem nõupidamisteruum (kontorihoone eskiisprojekt, tlk 205). Vastustaja esindaja tõi kohtuistungil välja, et antud tiheasustuspiirkonna keskel 1-1,5 km kaugusel kaebajate kinnistust asub keemiatööstuse hoone (asukoht nähtub ka üldplaneeringu kaardilt), mistõttu kaebajate väited, et tegemist oleks külamiljööga ei ole korrektsed. Kohus on seisukohal, et 50-60 alalise töötajaga büroohoonet ei ole põhjust pidada „eriti intensiivse“ kasutusega büroohooneks, sh ei ole loogiline eeldada, et töötajad kasutavad töötegemiseks haljasala ning sellise mahu ja otstarbega hoone ei saa tekitada märkimisväärset müra. See, kuhu paigutatakse ventilatsiooni- vm tehnoseadmed (hoone esi- või tagafassaadile, katusele vm) ning millised seadmed valitakse ei ole detailplaneeringuga lahendamist nõudvad küsimused. Ei ole usutav, et projekteerimisel ei oleks võimalik leida kaebajate huve arvestavaid lahendusi. Samuti ei pea kohus loogiliseks eeldada, et RMK ca 11 töötajat (veel vähem kogu asutuse koosseis) tegelevad tööajal kaebajate kinnistu vaatlemisega või et RMKs toimub enamuse töötajate pidev hilistel õhtutundidel töötamine, mis võiks tekitada ebamõistlikult koormava valgusreostuse. Kaebajate esindaja arvamus (tlk 244, kohtuistungi protokoll), et kuna ruutmeetrite arv võimaldaks kuni 193 inimese töötamist hoones ei anna põhjendatult alust kahelda kohtule esitatud hoone eskiisprojekti ja kolmanda isiku väite (kavandatav töötajate arv on koos reserviga 61) õigsuses. Sõidukite liiklemine ei toimu vahetult kaebajate kinnistu läheduses ning sõidukite parkimine on elamukruntide omanike huve arvestavalt lahendatud valdavalt üle Kärneri tee asuval parkimisala, kuigi menetlemisel olev üldplaneering annab soovituse lahendada parkimine samal kinnistul. Haldusorgan on siinkohal lähtunud tavapärasest planeerimispõhimõttest, et elamukrundiga ei külgneks vahetult 57-kohaline parkla arvestades võimalikku müra ja heitgaaside teket, mitte kaebajate subjektiivsest eelistusest, mille kohaselt neile olnuks parkla asumine naaberkrundil vastuvõetavam kui kontorihoone. Õige on kaebajate väide, et tuleohutuskuja suurus ei võimalda täiendada haljastust Viirpuu tn 1 kinnistu põhjaosas. Maa-ameti kaardiserveri väljatrükkidest (tlk 23) nähtub, et haljastust on vähesel määral planeeritava kinnistu põhjapiiril ning suuremal määral kaebajate kinnistu lõunapoolses osas. Kaebajate kinnistu suhtes kehtiva detailplaneeringu ja haljastuse paiknemise järgi on tõenäoline hoonestuse kavandamine kaebajate kinnistu põhjaküljele. Kaebajatel on võimalik soovi korral suurema privaatsuse tagamiseks oma kinnistule ette näha täiendavat haljastust, lisaks olemasoleva säilitamisele. 12 Kinnistule langeva valguse hulka ei mõjuta büroohoone rohkem kui mõjutaks sama kõrge kaebaja kinnistuga külgnev elamu, samuti on päikesevalgus piiratud juba kinnistul kasvava metsa tõttu. Kaebajatel ei ole õiguslikku alust nõuda, et planeeritavale kinnistule seataks mingeid liikumispiiranguid detailplaneeringuga, samuti ei ole selleks ka mingit faktilist põhjust, eeldades, et planeeritava kasutusotstarbega hoonet kasutatakse sellise hoone puhul tavapärasel viisil. Vastupidise eeldamiseks puudub mõistlik põhjus. Planeeringu seletuskirja p-s 1 on märgitud, et puuduvad olulised kahjulikud mõjutused, millega kohus nõustub. Detailplaneeringu seletuskirja p-st 4.1 nähtub, et RMK kontorihoone asukoha valikul on kaalutud kolme variandi vahel ja otsustatud variant I kasuks. Detailplaneeringu seletuskirja lisati erinevate asukoha variantide käsitlus peale 12.11.2010 arutelu maavanema juures, kus kohaliku omavalitsuse ja RMK esindajad tunnistasid, et erinevaid alternatiivseid variante ja nendest tulenevaid positiivseid ja negatiivseid mõjutusi nemad kaalutud ei ole (tlk 71 pöördel). Kohus nõustub samas kirjas väljendatud maavanema seisukohaga, et eelnevast ei tulene veel iseenesest, et esmane lahendus ei võiks olla kõige otstarbekam. Samuti ei järeldu sellest, et planeeringu koostanud spetsialist ei oleks kaalunud hoone erinevaid paigutamise võimalusi (küll eelduslikult siiski mitte teisele krundile) ja juurdeehituse erinevaid arhitektuurseid lahendusi. Asjaolust, et lõpuks jäädi esmase asukohavaliku juurde, ei järeldu ka see, et kaalumist poleks sisuliselt teostatud. Detailplaneeringu seletuskirja p-s 4.
  1. (tlk 3536) on piisaval määral esitatud kolme erineva asukohavariandi positiivsed ja negatiivsed aspektid. Kohtulik kontroll ei hõlma hinnangu andmist, milline asukoha variantidest on kõige sobivam, kohtu hinnang saab piirduda vaid sellega, kas kaalumist on teostatud ja kas kaalutlusotsust ei ole alust pidada meelevaldseks. Kohus on seisukohal, et toodud põhjendustest nähtuvalt oli tõsiseltvõetavana kaalutav vaid variant II ehk hoone paigutamine krundi keskossa. RMK eesmärgiks oli olemasolevale hoonele teha juurdeehitus. Planeeringu seletuskirjas toodud põhjendusi esimese variandi kasuks ei saa pidada ebaõigeteks või ebaratsionaalseteks. Variandi I analüüsimisel ei ole asutud seisukohale, et päevasel ajal inimeste kodus olemine oleks välistatud või et mingit privaatsuse häirimist ei saaks toimuda, vaid on peetud eeldatavaks pigem olukorda, kus inimesed on enamasti tööajal tööl, mistõttu ei saa privaatsuse riive olla ebaproportsionaalne. Kohus peab antud seisukohta mõistlikuks. Kaebajate huve ei oleks hoone nihutamine 5-10 meetrit krundi keskosa suunas oluliselt paremini taganud. Kohus ei nõustu eelnevast tulenevalt väitega kaalutlusõiguse näilisest teostamisest või valiku meelevaldsusest. Seoses hoone paiknemisega planeeringualal mingit avaliku huvi riivet olla ei saa, tegemist on vahetus naabruses elavate kolmandate isikute huviga, mida populaarkaebusega kaitsta ei ole võimalik. Avalik huvi võib seonduda vaid asjaoluga, kas sellise kasutusotstarbega hoonet piirkonda üldse lubada. Kohus eelnevalt leidis, et selles osas üldsuse huvidega vastuolu ei nähtu ning kohalik omavalitsus pigem toetab piirkonna maakasutuse mitmekesistamist. Avalikuks huviks võib aga pidada seda, et RMK kui riigi tulundusasutuse büroohoone ja majutushoone viiakse ühte asukohta, mis võimaldab otstarbekamat majandamist. Büroohoone tehakse olemasoleva hoone laiendusena kinnistule, mis juba kuulub riigile, millised asjaolud võimaldavad ilmselt majanduslikult soodsamat lahendust. Kohus möönab, et võrreldes olemasoleva olukorraga planeeritaval kinnistul toob detailplaneeringu realiseerimine kaasa ehitusaluse pinna poolest ca poole suurema hoone ehitamise, kuid krundi täiehituse protsendi poolest jääb planeeritav kinnistu alla naaberkinnistute täisehitusprotendile (Viirpuu tn 1 krundi täisehituse protsent on 8,8%, nt 13 Kanarbiku tn 5 ja 6 hõlmavas Kangro XVI planeeringus 14%) ning vaid osa hoonest hakkab külgnema kaebajate kinnistuga. Tulenevalt lisanduvast kasutusfunktsioonist muutub hoone kasutatavaks tööajal. Sügis ja talvekuudel on büroohoone seest valgustatud. Kinnistult avaneb vaade enamatele inimestele kui tavapärase pereelamu puhul. Hoone kasutus muutub päevasel ajal aktiivsemaks. Samuti on kohtu arvates võimalik, et kaebajate elama asumisel kinnistule ei pruugi kõik pereliikmed olla päevasel ajal tööl. Kaebajad ei pidanud kinnistu soetamisel ette nägema naaberkinnistul asuva hosteli laiendamist büroohooneks, kuid said projekteerimistingimustega määratud ehitusõigust (ehitusalune pind 570,3 m2) arvestades pidada võimalikuks olemasoleva hosteli laiendamist, mis kohtu hinnangul privaatsuse või valgusreostuse seisukohast ei ole oluliselt erinev planeeringuga kavandatavaga võrreldes. Seega kohus möönab, et kavandatav hoone vähendab kaebajate privaatsust, eeldusel, et nad rajavad kinnistule kodu ja tekitab kaebajate poolt ilmselt negatiivselt tajutavaid mõjusid hoone kaebajate kinnistuga külgnevaks laiendamise ja kasutamise intensiivistumise tõttu. Tegemist on planeerimisel tavapärase naaberkinnisasjade omanike vahelise huvide konfliktiga, mille lahendamisel ei saa kumbki pool eeldada, et tema õigus oma kinnisasja kasutada on olulisem ja ulatuslikum kui naabril. Kuigi detailplaneeringu kehtestamisel tuleb võimalusel vältida ja vähendada teiste isikute huvide riivet, ei tähenda see seda, et detailplaneeringu peaks jätma kehtestamata, kui naaber planeeringulahendusega ei nõustu. Kaebajad on jätnud tähelepanuta planeeringuga kaasnevad positiivsed mõjud, milleks on turvalisuse kasv ja kergliiklustee rajamine. Samuti on kohalik omavalitsus pidanud valla jaoks positiivseks valda töökohtade toomist ja elukeskkonna mitmekesistamist (et mitte olla vaid magalapiirkond). Eelnevalt väljatoodud asjaoludele ja põhjendustele ning asja materjalidele (avaliku arutelu protokollid, kirjalikud vastused kaebajatele, detailplaneeringus kaebajate vastuväidete alusel täienduste tegemine) tuginedes, kohus leiab, et haldusorgan ei ole jätnud kaebajate huve kaalumata ning on lähtunud avalikust huvist, kinnistu omaniku omandiõigusest ja RMK põhjendatud ja õiguspärastest huvidest. Kohus ei saa oma subjektiivsetest hinnangutest lähtuvalt öelda, kas hoonet oleks saanud kaebajate huvidest lähtuvalt planeerida sobivamalt, kuna kohus teostab vaid õiguspärasuse, mitte otstarbekuse kontrolli. Kohtul ei ole alust asuda seisukohale, et valitud planeeringulahendus on ilmselgelt sobimatu, mis annaks põhjust kahelda kaalutlusõiguse teostamise õiguspärasuses. Kohtu hinnang võiks olla teistsugune, kui planeeritav kinnistu oleks hoonestamata elamumaa ja kaebajate kinnistu lõunapoolses osas asuks nende koduna kasutatav elamu.
  2. Haldusakti põhjendamine. Kaebajad on haldusakti põhjendamise kohustuse rikkumise esitanud nii subjektiivsete õiguste rikkumise kui populaarkaebuse motiivina. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-84-08 obiter dictum korras selgitanud, et: „Akti vaidlustamine populaarkaebuse vormis ebapiisava põhjendamise või kaalutlusõiguse väärkasutamise motiivil eeldab eelkõige, et esineks õiguslik situatsioon, mis tingib vajaduse kaaluda erinevaid avalikke huve. Kaalumise nõuded, sealhulgas kaalumise kriteeriumid, võivad tuleneda seadusest või olla täpselt piiritlemata. Sellest sõltumata peab populaarkaebuse esitaja kaebuses osutama, milliste avalike huvide kaalumiskohustust pole haldusorgan nõuetekohaselt täitnud. /.../ Planeerimisseaduse
  3. juulist 2009 kehtiva redaktsiooni §-st 2 tuleneb planeeringulahenduste põhistamise kohustus planeeringu tekstis. Planeerimisseaduse § 2 lg 1 kohaselt koosneb planeering tekstist ja joonistest, mis täiendavad 14 üksteist ja moodustavad ühtse terviku.

§ 2

lg 2 kohaselt esitatakse planeeringu tekstis planeeritava maa-ala ruumilise arengu analüüsile tuginevad ruumilise arengu eesmärgid ning planeeringulahenduste kirjeldused ja põhjendused. Seega on seadusest tulenevalt vältimatu, et planeering on põhistatud dokument. Põhjendamine planeeringudokumentides võib olla piisav ega eelda põhjenduste täiendavat esitamist planeeringu kehtestamise otsuses. Võimalus esitada akti põhjendused akti juurde kuuluvates dokumentides, milleks saab olla ka planeering, on kooskõlas HMS § 56 lg-s 1 sätestatuga. Kolleegium möönab, et planeeringute põhjendamine vahetult planeeringu kehtestamise otsuses võib olla vajalik siis, kui planeeringulahendusega riivatakse oluliselt kolmandate isikute õigusi. Kolleegium on HMS § 56 esimese lõike tõlgendamisel

  1. oktoobri
  2. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-54-03 ning samuti
  3. mai
  4. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-16-05 rõhutanud, et ulatuslikumate aktide, sh detailplaneeringute kehtestamise otsuste korral on põhjendatud nõuda põhimotiivide esitamist mitte üksnes otsusele lisanduvates dokumentides, vaid ka otsuses endas. Kolleegium ei pea vajalikuks eelnimetatud seisukohta muuta. Haldusasjas nr 3-3-1-1605 leidis kolleegium, et detailplaneeringu kehtestamise otsuse põhistustesse kuuluvate asjaolude ja motiivide ring sõltub konkreetse juhtumi eripärast ega ole reeglina õiguslikult ette määratud.“ Kaebajad on avaliku huviga seonduvalt esitanud argumendi, et haldusorgan ei ole haldusaktis määranud meetmeid, mida rakendatakse kui RMK ei ehita välja detailplaneeringuga ettenähtud avalikku infrastruktuuri. Kohus eelnevalt leidis, et ei ole mõistlikku põhjust arvata, et infrastruktuur jäetakse rajamata või selle rajamine (eelkõige kohtuistungil rõhutatud kergliiklustee) ei toimu hiljemalt objekti valmimise ajaks. Kolmanda isiku esindaja ei osanud kohtuistungil öelda täpset valmimise aega, kuid märkis, et lepingud on juba sõlmitud. Kohus on seisukohal, et detailplaneeringu kehtestamise otsuses mingite meetmete ettenägemine infrastruktuuri valmimise tagamiseks ei kahjusta avalikku huvi, kuna pole mõistlikku põhjust eeldada RMK poolt detailplaneeringust tulenevate kohustuste täitmata jätmist või nende täitmise võimatust nt rahaliste vahendite puudumise tõttu. Ühestki õigusaktist ei tulene nõuet vastavate meetmete haldusaktis kajastamiseks. Kaebajate ettepanekutele ja vastuväidetele on vastatud detailplaneeringu menetluses vastustaja poolt nii kirjalikult, kui avalikel aruteludel, samuti maavanema järelevalve käigus toimunud aruteludel, mistõttu ei too samade argumentide käsitlemata jätmine haldusaktis kaasa haldusakti tühistamist. Kaevatavast otsusest nähtub, et selle tegemisel on muuhulgas arvestatud järgmiste asjaoludega: Kiili Vallavalitsuse 02.09.2010 kirjalike seisukohtadega esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta, milliseid osaliselt ka arvestati detailplaneeringus; detailplaneeringu materjalide täiendamisega peale maavanema juures toimunud arutelu; maavanema poolt detailplaneeringule antud heakskiiduga. Asjaoluga, et kaebajad ei ole nõus detailplaneeringu menetluses ja järelevalvemenetluses haldusorgani poolt esitatud põhjendustega nende huvide kaalumise osas, ei saa põhjendada haldusakti tühistamise nõuet. Kaebajad ei ole väitnud ning see ei nähtu ka esitatud kaebusest, et detailplaneeringu kehtestamise põhimotiivid oleks jäänud arusaamatuks ning see oleks takistanud kaebeõiguse teostamist. Kaevatavas haldusaktis on viidatud OÜ Maaplaneeringud koostatud detailplaneeringule. Kohus on seisukohal, et kaebajate õiguste olulist riivet antud asjas ei esine. Kohus leiab, et haldusakti tühistamiseks väidetava motiveerimispuude tõttu alust ei ole.
  5. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna vaidlustatud haldusaktiga ei rikuta kaebuse esitajate subjektiivseid õigusi ning puudub ka kaebuses märgitud avalike huvide 15 riive.
  6. HKMS § 253 lg-st 3 tulenevalt tühistab kohus esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata. Seega tuleb ringkonnakohtu poolt kohaldatud esialgne õiguskaitse tühistada. Esialgse õiguskaitse tühistamist kohus viidatud sättest tulenevalt põhjendama ei pea.
  7. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Viidatud sättest tulenevalt jäävad kaebajate menetluskulud nende enda kanda. Vastustaja menetluskulude nõuet esitanud ei ole. Kolmas isik (Eesti Vabariik RMK kaudu) taotleb kaebajatelt solidaarselt menetluskulu (esindaja kulud) väljamõistmist summas 2310 eurot. Menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid on nõuetekohaselt esitatud. Kulud on kantud. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kolmandaks isikuks antud kohtumenetluses oli Eesti Vabariik, keda esindas riigi tulundusasutus RMK. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohaldatavad kohtupraktikas väljakujunenud põhimõtted menetluskulude väljamõistmisel haldusorganist vastustajalt. Kohus peab hindama, kas välise õigusabi kasutamine kolmanda isiku poolt oli vajalik. Kohus on seisukohal, et kuna RMK-l on õigusosakond ning planeerimismenetlustes osalemine ei ole nende jaoks erakordne (põhiülesannetega mitteseotud) tegevus ning tegemist ei olnud väga mahuka või keskmisest oluliselt keerukama kohtuvaidlusega, siis oleks RMK saanud osaleda kohtumenetluses oma töötajate kaudu. Seega jääb kolmanda isiku menetluskulu nõue rahuldamata. Kristina Maimann Kohtunik 16

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.