3-12-2289/21

3-12-2289 KOHTUMÄÄRUS kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Määruse tegemise aeg ja koht 28.03.2013 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-12-2289 Haldusasi OÜ Peeter Projekt ja P. H´i kaebus Pärnu maavanema 01.10.2012 korralduse nr 529 tühistamiseks, osas, millega jäeti kehtestamata Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“ lõigus Sauga vallas Nurme sillast kuni Jänesselja ristmikuni (km 120,2122,13) ning kohustada Pärnu Maavalitsust viima selle osas läbi nõuetekohane planeerimismenetlus Menetlusosalised ja nende Kaebaja I OÜ Peeter Projekt esindajad Kaebaja II P. H esindaja advokaat Ramil Pärdi Vastustaja Pärnu maavanem Kaasatud isik Sauga vald Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Jätta läbi vaatamata OÜ Peeter Projekt ja P. H´i kaebus haldusasjas nr 3-12-2289. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu arvates määruse kättesaamisest. 3-12-2289 ASJAOLUD JA MENETLUSOSALSTE SEISUKOHAD 31.10.2012 saabus kohtusse OÜ Peeter Projekt ja P. H´i kaebus Pärnu maavanema 01.10.2012 korralduse nr 529 tühistamiseks, osas, millega jäeti kehtestamata Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“ lõigus Sauga vallas Nurme sillast kuni Jänesselja ristmikuni (km 120,2-122,13) ning kohustada Pärnu Maavalitsust viima selle osas läbi nõuetekohane planeerimismenetlus. 01.11.2012 määrusega kaasati menetlusse arvamuse andjana Sauga vald (tl 33-34). 01.11.2012 küsis kohus vastustajalt arvamust esialgse õiguskaitse rakendamise vajalikkuse osas (tl 35). 02.11.2012 esitas seisukohad Sauga vald (tl 39-41). 01.10.2012 esitas vastustaja seisukohad esialgse õiguskaitse taotluse osas 07.11.2012 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (tl 122-127). 28.01.2013 määrusega võeti kaebus menetlusse ning kaasati arvamuse andmiseks Sauga vald (tl 129-130). 18.02.2013 esitas vastustaja seisukohad ning taotles kaebuse läbi vaatamata jätmistkaebeõiguse puudumise tõttu. Vastustaja leiab, et kaebus ei ole esitatud nö avalikes huvides. Antud planeeringu kehtestamisel on maavanem muuhulgas lähtunud: planeeringujärelevalve teostamise tulemusena Siseministeeriumi 17.08.2012 kirjas nr 132/23-1 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringule „Põhimaantee nr 4 (E67) TallinnPärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0" tehtud ettepanekust − jätta kehtestamata lõik Nurme sillast kuni Jänesselja ristmikuni ja PlanS § 23 lg 7 teisest lausest, mille kohaselt planeeringu osalise kehtestamisega seotud planeeritava maa-ala suuruse muutmist ei loeta planeeringu põhilahenduse muudatuseks planeerimisseaduse tähenduses. Järelevalve teostaja on igakülgselt kaalunud esimese klassi maantee planeerimise vajalikkust/mittevajalikkust lõigus Nurme sillast kuni Jänesselja ristmikuni. Teemaplaneeringu järelevalve käigus selgitati välja, et vajadus esimese klassi maantee rajamiseks antud lõigus puudub, mistõttu selles lõigus on võimalik koostada tee-ehitusprojekt kehtivate planeeringute, so Pärnu maakonna planeeringu ja Sauga valla üldplaneering alusel. Kuna kehtivad planeeringud võimaldavad ehitada lõigu Nurme sillast kuni Jänesselja ristmikuni madalama kui esimese klassi maanteena, siis ei ole kaebajad esitanud mitte ühtegi põhjendust selle kohta, millised avalikud huvid on jäetud arvestamata teemaplaneeringu kehtestamisel lõigu Nurme sillast kuni Jänesselja ristmikuni väljajätmisel. Kaebajale I kuuluv Peetri kinnistu jääb kehtestatud teemaplaneeringu alale. Kaebaja I oli kaasatud kogu planeeringu koostamise menetlusse ja vastustaja hinnangul pole tal ka puutumust kehtestamata jäetud lõiguga. Kaebajale II kuuluv kinnistu jääb küll kehtestamata jäänud trassikoridori lõiku, kuid just kehtestamata jätmise tõttu puudub kehtestatud teemaplaneeringu mõju Kaebajale II. Seega ei riiva teemaplaneeringu osaline kehtestamine ka kaebuse esitajate huve ja õigusi. Põhjendamatu on väide kaebajate huvide ja õiguste rikkumisest juhul, kus Kaebaja II omandas Nurmeveski kinnistu olukorras, kus Sauga valla üldplaneering oli juba kehtestatud. Kuna kehtivas üldplaneeringus pole mitte viidetki selle kohta, et Nurmeveskil kinnistul olev elamu või puhkemaja oleks vaja lammutada, siis on täiesti põhjendamata ja eksitav kaebuses toodud väide, et elumaja ning puhkemaja lammutamisega kaebaja II mitte mingil juhul ei nõustu. Kaebajad ei ole viidanud ühelegi konkreetsele asjaolule, mis tõendaks just nende subjektiivsete õiguste rikkumist seoses teemaplaneeringu lõigu Nurme sillast kuni Jänesselja ristmikuni kehtestamata jätmisega ja see polegi võimalik, kuna ühtegi muudatust võrreldes olemasoleva olukorraga ei teki just teemaplaneering kehtestamata jätmise tõttu (tl 133-137). 3-12-2289 18.02.2013 estias seisukohad Sauga vald ning taotles kaebuse läbi vaatamata jätmist. Sauga vald on seisukohal, et Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92.0 – 170,0“ osaline kehtestamine on õiguspärane ja sellega ei ole rikutud planeerimismenetluse reegleid ega rikutud kaebajate huve ja õigusi. ( tl 173-175). KOHTU PÕHJENDUSED OÜ Peeter Projekt (kaebaja I) ja P. H (kaebaja II) on esitanud tühistamiskaebuse Pärnu maavanema 01.10.2012 korraldusele nr 529, osas, millega jäeti kehtestamata Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“ lõigus Sauga vallas Nurme sillast kuni Jänesselja ristmikuni (km 120,2-122,13) ning kohustamiskaebuse, millega kohustada Pärnu Maavalitsust viima nimetatu osas läbi nõuetekohane planeerimismenetlus. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebuse esitajad on põhjendanud oma puutumust teemaplaneeringuga sellega, et: 1) kaebajale I kuulub Pärnu maakonnas Sauga vallas Nurme külas asuv Peetri kinnistu (registriosa number 2149406, katastriüksuse number 73001:001:0540), millel on tankla ja mis samuti kuulub kaebajale I ja kaebaja II pereliikmetele; 2) kaebajale II kuulub Pärnu maakonnas Sauga vallas Nurme külas asuv Nurmeveski kinnistu (registriosa number 148206, katastriüksuse number 73001:001:0356), millel asuvad elamukompleks ja külalistemaja. Nurmeveski kinnistu asub Nurme õgvendusest idas ning on otseses puutumuses sellega. Kaebuse esitajad väidavad, et nende õigusi ning alternatiivselt avalikku huvi on rikutud sellega, et pärast teemaplaneeringu olulist muutmist (planeeringu lahendusest jäeti välja nn Nurme õgvendus) ei saadetud seda uuesti avalikustamisele ega avalikele aruteludele. Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu 20.12.2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-15-01 on selgitanud, et haldusakt piirab isiku subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab osaliselt või täielikult õiguse kasutamise, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist. Käesoleval juhul kaevatav teemaplaneering ei muutnud kaebajate jaoks olemasolevat olukorda. Kaebajatele ei kaasne vaidlustatud teemaplaneeringuga mingeid kohustusi ega piiranguid. Vastustaja kinnitusel planeeringust väljajäetud osas, lõigus Nurme sillast kuni Jänesselja ristmikuni kehtib jätkuvalt Sauga Vallavolikogu 12.09.1997 otsusega nr 60 kinnitatud Sauga üldplaneering. Seega ei ole põhjendatud kaebajate väited subjektiivsete õiguste kahjustumise kohta. 23.05.2011 esitas maavanem vaidlusaluse teemaplaneeringu materjalid ja menetlusdokumendid Siseministeeriumile, kes on tulenevalt planeerimisseaduse (PlanS) § 23 lg 1 p –st 1 teostab maakonnaplaneeringute üle järelevalvet. Planeeringujärelevalve tulemusena andis regionaalminister oma 17.08.2012 kirjas nr 13-2/23-1 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringule PlanS § 23 3-12-2289 lg 6 kohase heakskiidu teemaplaneeringu osaliseks kehtestamiseks ning tegi ettepaneku jätta kehtestamata lõik Nurme sillast kuni Jänesselja ristmikuni. Vastav õigus tuleneb Siseministeeriumile PlanS § 23 lg-st 7, mille kohaselt järelevalve teostaja võib põhjendatud vajaduse korral teha ettepaneku järelevalveks esitatud planeeringu osaliseks kehtestamiseks. Planeeringu osalise kehtestamisega seotud planeeritava maa-ala suuruse muutmist ei loeta planeeringu põhilahenduse muudatuseks planeerimisseaduse tähenduses. Eeltoodust nähtuvalt esines vastustajal seaduslik alus planeeringu osaliseks kehtestamiseks ning seetõttu on alusetud kaebajate väited, et vastustaja on jätnud täitmata PlanS § 21 lg-st 5 tulenevad nõuded. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Arvestades eeltoodut puudub kaebajal kaebeõigus kaebuses toodud asjaoludel ning seetõttu tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik Kohtunik