) § 27 lg 5 kohaselt vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu.
lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 3 järgi kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Pankrotiseaduse (
) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku vara suuruseks kokku 25 526,30 eurot (tl 54-62). Võlgniku vara koosneb arvelduskontol olevast rahast 1664,82 eurot, nõuetest kolmandate isikute vastu 1357,48 eurot ning põhivarast raamatupidamisliku jääkmaksumusega 22 504 eurot. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku kohustuste suuruseks on kokku 40 900,85 eurot, millest sissenõutavaks muutnud kohustus Aktsiaseltsi DNB Pank ees moodustab 6580 eurot, maksuvõlg 452,33 eurot, võlad tarnijatele 2241,92 eurot ning AP’i laen 38 206,60 eurot. AP on teatanud, et võlgnevus ei ole muutunud sissenõutavaks, ta soovib võlgnevuse arvel teha sissemakse võlgniku osakapitali ja ta ei nõua võlausaldajana võlgniku pankroti väljakuulutamist (tl 118). Võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustuste suuruseks on ajutise halduri aruande kohaselt kokku 9274,25 eurot. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku olemasoleva vara arvel on võimalik täita kohustused Aktsiaseltsi DNB Pank ja hankijate ees, samuti tasuda maksuvõlg pangas oleva raha (1664,82 eurot) ja võlgniku omandis oleva sõiduki Peugeot Boxer müügist saadava raha 2 2-13-19832 arvelt. Täiendavalt on võlgniku omandis muu põhivara, mille raamatupidamislik jääkmaksumus on 18 418,75 eurot. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgnik ei ole maksejõuetu ja sellisel viisil edasi majandades on maksejõuetuse tekkimine tulevikus ebatõenäoline. 22.05.2013 toimunud kohtuistungil kinnitas pankrotiavalduse esitanud võlgniku juhatuse liige NP, et ta ei ole kursis võlgniku majandusliku olukorraga ja pankrotiavalduse esitamist ajendasid kahtlused. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri aruandes toodud asjaolusid ja võlgniku kohtuistungil antud selgitusi, puudub alus pankroti väljakuulutamiseks ja pankrotiavaldus tuleb jätta
lg 5 ja
Kuivõrd kohus jätab pankrotiavalduse rahuldamata, lõppeb
Pankrotimenetluse kuludeks on mh ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks (
lg 1 p 2, 5).
lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine pankrotihaldur on taotlenud ajutise halduri tasu 8 töötunni ja 10 minuti eest arvestusega 96 eurot tunnis 784,32 eurot. Lisaks on ajutine haldur kandud kulutusi 73,38 euro suuruses summas. Kohus leiab, et
lg 1 alusel on ajutise halduri tasu ja kulutuste suurus põhjendatud.
lg 6 järgi võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kuna tasu määratakse vastavalt halduri taotlusele büroole, lisandub sellele käibemaks 156,86 eurot käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1). Tulenevalt TsMS § 172 lg 7 teisest lausest, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata. TsMS § 146 lg 1 p 2 koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 kohaselt kannab menetluskulud isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Kohtuistungil on võlgniku seaduslik esindaja NP kohtule kinnitanud, et on nõus võtma enda kanda solidaarselt võlgnikuga ajutise halduri tasu ja kulutused. Eelnevat arvestades jätab kohus pankrotimenetluse kulud solidaarselt võlgniku ja võlgniku juhatuse liikme NP kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).
lg 1 analoogiast tulenevalt avaldab kohus teate pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.