Obsah (4)

§ 83§ 102§ 150§ 56

3-12-337 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht 13. november 2012 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-12-337 Hald

§ 83, 84.

Maksuhaldur nimetatud sätetele maksuotsuses viidanud ei ole, seega ei ole ta kontrollinud vastavate normide kohaldamise eelduseid. Maksuhaldur oleks pidanud tuvastama, millise eelise kaebaja selliste tehingutega sai ning kaebaja tahtluse. Arvete ja tehingute fiktiivsus ei tulene ka asjas kogutud tõenditest ja tuvastatud asjaoludest, millest selgub üheselt, et tööde teostajaks oli OÜ Talley Invest. Maksuhaldur on rajanud maksuotsuse oletustele. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et tööd on teostatud ning lõpetatud Oandu ja Saval objektidel, seda kinnitavad asjas esitatud tõendid. Tööde teostamise kohta on tehingupooled all kirjastanudaktid, mille alusel koostati arved. Kaebaja juhatuse liige on oma ütlustes kinnitanud, et objektidel oli tööde teostajaks OÜ Talley Invest. OÜ Talley Invest juhatuse liige on kinnitanud, et osutas kaebajale töövõttu lautade katusetöödel, kus kasutas alltöövõttu või värbas töötajad. Tööde eest on kaebaja tasunud ülekannetega. Kaebaja arvates ei kinnita ükski maksuotsuses esile toodud asjaolu seda, et tööde tegijaks ei olnud OÜ Talley Invest. Puudused ehitamise dokumenteerimisel võivad tähtsust omada järelevalve seisukohalt, kuid mitte tehingu maksustamisel. Asjas ei oma tähtsust, millises ulatuses tehingupooled lepingutest tulenevaid kõrvalkohustusi täitsid. Oandu objekti osas andis kaebaja OÜ-le Talley Invest üle kaebaja poolt DMT Insenerid OÜ poolt koostatud projekti, mis nähtub ka töövõtulepingu p

1. Katusekattematerjalide üleandmist tõendavad KV Transport OÜ veoselehed. Maksuhaldur on toodnud esile, et OÜ 2 3-12-337 Giraldo esitas ühe arvetest katusematerjali kohta peale objekti valmimist. Katusekattematerjaklid on tellitud otse tootjalt ning tarnitud objektile 2009 juunis, juulis ning selle transportimise kohta on saatelehed, mis tõendavad, et katusekattematerjali tarne on toimunud enne objektil tööde lõpetamist. Maksuhaldur ei ole saatelehti välja nõudnud ning kebaja sai need ise peale pikaajalist suhtlemist. Kaebaja esindaja seletas maksuhaldurile, et aktide koostamisel nõudis ta kaebaja plangi kasutamist. Kaebaja hinnangul ei ole selles ka midagi kahltustäratavat. Midagi ebatavalist ei ole ka selles, et kaebaja andis tööd tellijale üle enne, kui talle tööd üle anti. Tegemist on tavapärase praktikaga ehituses, sest see annab võimaluse enne tööde vastuvõtmist alltöövõtjalt nõuda nende puuduste parandamist, millele tellija on viidanud tööde vastuvõtmisel peatöövõtjalt. Asjaolu, et kaebaja poolt üleantud tööde loetelu oli detailsem kui kaebaja poolt vastuvõetud tööde loetelu, ei kinnita tööde mitte teostamist OÜ Talley Invest poolt. Maksuotsusega ei ole lõplikult tuvastatud seda, kes siis maksuhalduri hinnangul vaidlusalused tööd teostas. Ühtegi tõendit selle kohta, et kaebaja oleks need tööd teinud või selleks töölisi palganud või teinud töödega seoses väljamakseid, asjas esitatud ei ole. Kaebaja on piisava hoolsusega tuvastanud OÜ Talley Invest esindaja, uurinud äriühingu tausta, tuvastanud käibemaksukohustuslase numbri ja aadressi. Kuidas OÜ Talley Invest tööd organiseeris ja oma raamatupidamist korraldas, ei puuduta kaebajat. Maksuotsuses puuduvad õigulikud põhjendused OÜ Nisor ja Elisa Eesti AS-i arvest tulenevateks maksukorrigeerimisteks. Maksuotsuses ei ole ka sisuliselt põhjendatud, miks nimetatud ettevõtete arved ei ole kaebaja ettevõtlusega seotud. OÜ-lt Nisor osteti varuosasid selleks, et kasutada mootorratta mootorit veepumba ajamina, sest paljud kaebaja poolt teostatud tööd nõudsid vee väljapumpamist, milleks läks tarvis pumpa, kuid mille rentimine oli kulukas. Nimetatud plaan jäi küll poolikuks, kuid mootor ja selle osad on tänaseni alles ning maksuhalduril oli võimalik nendega tutvuda. Varuosade müüja ei saa anda selgitusi nende kasutamise kohta kaebaja poolt. Elisa Eesti AS arvete puhul ei selgu, miks otsuses viidatud numbri kasutamine ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega. M. O poolt antud numbri kasutamine käesoleval ajal ei tõenda, et selle kasutamine
2. aastal ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega. Vastustaja jääb vastuväidetes maksuotsuses toodud seisukohtade juurde. Maksuhaldur on olnud maksuotsuses järjekindlalt seisukohal, et OÜ Talley Invest ei ole kaebajale ehitusteenust osutanud ning vaidlusalused objetid on ehitanud kaebaja ise. Maksuotsuses ei olnud vaja tuvastada tehingute näilikust ega viidada

§ 83lg 4.

Maksuotuses on piisava põhjalikkusega käsitletud, miks maksuhaldur asus seisukohale, et tehinguid kaebaja ja OÜ Talley Invest vahel ei ole toimunud ning põhjalikult käsitletud, miks ei saanud OÜ Talley Invest kaebajale reaalselt teenust osutada. Kaebaja sisuliselt tunnistab kaebuses, et ehitusobjektide ehitamise dokumenteerimine oli puudulik. Kaebajale ei määratud käibemaksu hoolsuskohustuse eiramise eest, vaid olukorras, kus selgus, et vaidlusaluste tehingute pooleks ei olnud kaebaja poolt nimetatud isik. Nimetatud asjaolu tõendab,et vaidlusaluste arvete alusel tehinguid ei toimunud.

§ 102

lg 1 p 2 näeb ette maksuotsuse uuendamise või kehtetuks tunnistamise uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu. Samas tõdeb vastustaja, et kaebuse lisa nr 1 ei tõenda, et kaebaja oleks OÜ-le Talley Invest projektdokumentatsiooni edastanud. Nimetatud lisa tõendab, et kaebaja on dokumentatsiooni tellinud. Kaebuse lisas nr 2 märgitud dokumentidest ei ole võimalik järeldada, et nimetatud ehitusmaterjale on kasutatud vaidlusalustel objektidel. Puuduvad tõendid ehitusmaterjalide vastuvõtmise kohta objektidel. Maksumenetluses uuritud tõenditest nähtub, et Oü-le Talley Invest koostati 15.06.2009 üldsõnaline akt, kuid OÜ-le Propipe esitas kaebaja 15.06.2009 detailse akti. Kaebaja akteerib 30.06.2009 detailselt Propipe OÜ-le teostatud ehitustööd. Samas on OÜ-ga Talley Invest 31.07.2009 koostatud arved ja aktid üldsõnalised. 3 3-12-337 Kaebaja on OÜ-le Propipe esitanud detailse akti. Tekib küsimus´, kuidas kaebajal oli võimalik esitada kolmandale isikule 15.06.2009 detailne akt, kui ta ise sai samal päeval üldsõnalise akti. Maksuhalduri hinnangul sai taoline asjaolu võimalikuks, kuna kaebaja teostas ise ehitustööd. Maksuhaldur on olnud kogu aeg seisukohal, et vaidlusalsed tööd tegi kaebaja ise. OÜ Nisor osas jääb maksuhaldur maksuotsuses toodud seisukoha juurde. Tegemist on võidusõidu mootorratta varuosaga. Kaebaja ei ole tõendanud, et pumba üürimine oli kulukas ega seda, et kaebaja oleks endale veepumba soetanud, seda kasutanud ning mille puhul on võimalik nimetatud mootorit veepumba ajamina kasutada. Kaebaja poolt lisas nr 3 toodud dokumendid on koostatud

1. aastal ega ole seotud vaidlusaluse perioodiga. Arve maksustamise alusena on maksuotsuses viidatud TuMS § 52 lg 2 p
2. Elisa Eesti AS osas jääb vastustaja maksuotsuses esitatud väidete juurde. Vaidlusalust telefoninumbrit kasutas TÜ Savala Masinaühistu juhatuse liige, mitte kaebaja. Kaebaja etteheide õigusliku aluse puudumise kohta, ei anna lähtudes HKMS § 58 alust maksuotsuse tühistamiseks. Elisa Eesti AS osas on võimalik vaidlusalust arvet mõista ja kontrollida. Tulumaksu määramise õiguslikuks aluseks on TuMS § 51 lg 2 p
3. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 37 lg 2 p
4. Kaebus on esitatud 17.02.2012 vastustaja 19.01.2012 haldusaktile. Seega on kaebus esitatud HKMS § 46 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et Oandu ja Savala objektidel tööd teostati ega selle üle, et kaebaja OÜ-lt Nisor kauba soetas. Maksuhalduri hinnangul ei teostanud töid arvetel märgitud isik OÜ Talley Invest ning tõendatud ei ole OÜ-lt Nisor soetatud kauba kasutamine kaebaja ettevõtluses. Kaebaja hinnangul on arusaamatu, millistel põhjustel ei seondu telefoninumbri kasutamine kaebaja ettevõtlusega Elisa Eesti AS poolt esitatud arvete alusel. Maksuotsuses puudub viide vaidlusaluste arvete maksustamise õigusliku aluse kohta. Maksuotsuse kohaselt ei ole nimetatud telefoni kasutamise eest tasutud summad seotud kaebaja ettevõtlusega ning tegemist on kaebaja ettevõtlusega mitteseotud kuluga, mis kuulub maksustamisele tulumaksuga ja sisendkäibemaksust kuulub vastav osa tasaarvlemisele. Kaebaja on kandnud kontrollitaval ajavahemikul (aprill-september 2009) äriühingu kuludesse ja arvestanud sisendkäibemaksu Elisa Eesti AS poolt esitatud arvete alusel kaebaja äripartneri poolt mobiiltelefoni kasutamise eest tasutud summad. Maksuhaldur tugineb oma järeldustes kaebaja juhatuse liikme J. K´i seletusele, kes maksuhalduri küsimusele telefoninumbri kasutamise kohta on vastanud, et seda kasutab kaebaja äripartner, kellega sai kunagi kokkulepitud ühise paketi kasutamine soodsama telefoni hinnapaketi saamiseks (tl 196). Kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud maksuotsuses tuvastatut, mille kohaselt märkis äripartner oma vastuses maksuhaldurile vaidlusaluse telefoninumbri oma kontaktandmetesse (tl 28 pöördel). Asjas ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et kaebaja kasutas vaidlusalusel ajavahemikul nimetatud telefoni ega selle kohta, et kaebaja äripartner on kasutanud mobiiltelefoni kaebaja ettevõtluse huvides. Lähtudes eeltoodust ei ole kaebaja ümberlükanud maksuhalduri poolt maksuotsuse p. 1.1 toodud järeldusi selle kohta, et vaidlusalust telefoninumbrit ei kasutanud kaebaja oma ettevõtluse huvides. Maksuhaldur ei ole maksuotsuses viidanud maksustamise õiguslikule alusele seoses telefoniarvetega. Maksuotsuses on viidatud tõenditele, millele maksuhaldur oma hinnangutes 4 3-12-337 tugineb: on kajastatud arvete esitamise ajavahemik, arvete numbrid, sisu, summad; arvestatud tulumaksuga maksustamisele kuuluv summa ning tasaarvestamisele kuuluv käibemaks (maksuotsuse p 1.
5. tl 28 pöördel). Seega on maksustamise alus ja maksusumma arvestus arusaadav ja kontrollitav. Tulenevalt eeltoodust ei kasutanud kaebaja vaidlusalust telefoninumbrit oma ettevõtluse huvides. Tegemist oli ettevõtlusega mitteseotud kuluga, mis lähtudes TuMs § 51 lg 1, lg 2 p 4 kuulub maksustamisele tulumaksuga. Seega ei saanud maksustamise õiguslikule alusele viitamata jätmine mõjutada asja otsustamist ning tuginedes HMS § 58 ei ole põhjendatud kaebaja taotluse rahuldamine maksuotsuses käsitletud Elisa Eesti AS arvete osas. Kaebaja väidetel puuduvad maksuotsuses õiguslikud põhjendused OÜ Nisor arvest tulenevateks maksukorrigeerimisteks. OÜ-lt Nisor osteti varuosad selleks, et kasutada seisvat mootorratta mootorit veepumba ajamina. Kaebaja selgituse kohaselt nõudsid tema poolt tehtavad tööd vee väljapumpamist ja kuna pumba üürimine oli kulukas, tekkis mõte ehitada osaühingule vajalik pump. Mootori pumbaajamina kasutamise plaan jäi paraku poolikuks, kuid see ei välista kulutuse seotust ettevõtlusega. Maksuotsuses puuduvad õiguslikud põhjendused nimetatud arve alusel maksukorrigeerimiseks. Kaebaja on pumba üürimise kulukuse kohta esitatud väite tõendamiseks lisanud kaebusele arved süvaveepumba kasutamise kohta (tl 19-23). Arvestades seda, et arved on koostatud
6. aastal, kuid maksuhaldur kontrollis ajavahemikku aprill kuni september 2009 (tl 28), ei tõenda kontrollimise ajaks kolme aasta tagused arved kaebaja väiteid selle kohta, et pumba üürimine oli kallis ka vaidlusalusel ajavahemikul ega asjaolu, et kaebaja teostas ja kandis pumba üürimiseks kulusid vaidlusalusel ajavahemikul. Asjas ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et kaebaja teostas pumpamistöid ja/või oli pump vajalik kontrollitaval ajavahemikul ja/või peale kontrollitavat ajavahemikku. Kaebaja paljasõnaline selgitus mootorratta mootori kasutamiseks pumbaajamina ei ole ustavad ka põhjusel, et tegemist ei ole tavapärase mootorratta mootori kasutamise viisiga. Kohus ei välista, et mootorratta mootorit on võimalik kaebaja poolt kirjeldatud viisil kasutada, kuid arvestades seda, et kaebaja poolt esitletud projekt on lõpule viimata ka kolm aastat pärast varuosade hankimist, ei ole kaebaja argumendid veenvad. Lähtudes eeltoodust ei ole kaebaja ümberlükanud maksuhalduri poolt maksuotsuses tuvastatud asjaolusid ja järeldusi OÜ-lt Nisor ostetud varuosade kohta. Seega asjaolu, kas mootor ja selle varuosad on käesoleval ajal alles ja kättesaadavad või mitte, ei oma maksustamise seisukohast tähendust. Maksuotsuse p 1.3 on maksustamise alusena viidatud TuMS § 52 lg 1 ja § 52 lg 2 p
7. Seega ei vasta tegelikkusele kaebaja väide selle kohta, et maksuotsuses puudub viide maksukorrigeerimise õiguslikule alusele vaidlusaluse arve osas. Kaebaja hinnangul oleks maksuhaldur maksuotsuses kirjeldatud järeldustele jõudmiseks pidanud töövõtulepingud ümber hindama ning tuvastama nende näilikkuse või tehingute sisulise mittevastavuse tehingute poolte poolt tehingule antud juriidilisele vormile. Kuid maksuhaldur ei ole maksuotsuses viidanud

§ 83ja § 84.

Kui maksuhaldur leidis, et tegelikuks tehingu pooleks oli keegi teine isik, pidanuks maksuhaldur kaebaja väidetel tuvastama, millise eelise kaebaja selliste tehingutega sai ja kaebaja sellekohase tahtluse. Maksusumma määramisel maksuhaldur antud juhul

§ 83lg-t 4, § 84 ei kohaldanud.

Maksuhaldur võib maksumenetluse käigus poolte vahel tehtud tehingutele anda teistsuguse, majanduslikule sisule vastava hinnangu ning määrata tasumisele kuuluva maksusumma, lähtudes tehingu majanduslikest tagajärgedest. Käesoleval juhul ei ole asjas vaidlust lepinguliste suhete sisu ja olemuse üle, kuna vaidlusaluste tehingute puhul puudus tehingutes pooltena märgitud isikutel tegelik tahe lepingu sõlmiseks. Seega ei kuulunud antud juhul kohaldamisele

§ 83ja § 84.

5 3-12-337 Kaebaja hinnangul ei ole midagi kahtlust äratavat selles, et kaebaja andis tellijale tööd üle enne, kui alltöövõtja kaebajale tööd üle andis. Kaebaja väidetel on taolise tööde üleandmise korralduse puhul tegemist tavapärase praktikaga ehituses, sest see annab võimaluse enne tööde vastuvõtmist alltöövõtjalt nõuda alltöövõtjalt nende puuduste parandamist, millele tellija on peatöövõtjalt tööde vastuvõtmisel osundanud. Maksuhaldur kaebaja poolt kirjeldatud tööde vastuvõtmise korraldamist tavapärase praktikana ei kinnitanud. Maksuhalduri selgitustel on tavapärane praktika, et küsitakse tööde teostajalt millised tööd on tehtud, koostatakse tööde teostamise kohta vastav akt ja seejärel antakse tellijale tööd üle (tl 83 pöördel). Kohtule ei ole teada, et ehituses on üldteadaolevaks praktikaks peatöövõtja poolt tellijale tööde üle andmine enne, kui alltöövõtja peatöövõtjale tööd üle annab. Kaebaja poolt kirjeldatud tööde vastu võtmise korraldamisel jääb arusaamatuks, kuidas teadis kaebaja tellijale tööde üleandmisel millised tööd ja millise kvaliteediga tööd ning kas üldse alltöövõtja talle üle annab. Kaebaja ei ole esitanud ka tõendeid, mis kinnitaksid kaebaja poolt kirjeldatud praktika tavapärast kasutamist ehituses (näiteks teiste ehitusettevõtjate ja/või ehitamisega tegelevate isikute selgitusi/kinnitusi taolise praktika kasutamise kohta ehituses). Kaebaja väidetel ei ole maksuotsusega tuvastatud, kes tegelikult maksuhalduri hinnangul töid tegi. Ühtegi tõendit, et kaebaja on ise need tööd teinud ja selleks töötajad palganud, asjas kogutud ei ole. Samuti ei ole tuvastatud, et kaebaja oleks teinud väljamakseid. Maksuhaldur on maksuotsuses II osas antud hinnangus asunud seisukohale, et vaidlusalused tööd tegi tegelikult kaebaja ise ning töid teinud isikud olid kaebaja kontrolli all. Maksuhaldur on taolisele järelduse jõudnud hinnates maksuhalduril oleva kogu teabe alusel maksumaksja poolt esitatud ja maksumenetluses kogutud tõendeid (tl 31 pöördel). Seega on alusetud kaebaja väiteid selle kohta, et maksuotsusega ei ole tuvastatud tööde teostaja. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu maksuhalduri hinnanguga asjas tuvastatud asjaoludele ja kogutud tõenditele, ei tähenda iseenesest maksuhalduri järelduste alusetust. Kaebaja rõhutab, et on piisava hoolsusega kontrollinud OÜ-t Talley Invest tausta, väljaselgitanud äriühingu asukoha, käibemaksukohustuslase registreerimise numbri. Kuna maksukohustuse tuvastamisel ei ole kaebajale hoolsuskohustuse täitmisega seotud asjaolusid etteheidetud, ei pea kohus vajalikus anda kaebaja nimetatud väitele õiguslikku hinnangut. Kaebaja hinnangul ei oma töövõtulepingutest tulenevate kõrvalkohustuste täitmise ulatus ja puudused ehitamise dokumenteerimisel tähendust maksustamisel. Võlaõiguslikust lepingust saavad kohustused tuleneda üksnes lepingusätetest. Kaebaja ei ole esitanud väiteid ega tõendeid (näiteks lepingu lisa, lepingu muutmine) lepingupoolte kokkuleppe(te) kohta, mille kohaselt antud juhul mingid vaidlusaluste lepingute punktid ei kuulu täitmisele või ei kuulu kohaldamisele. Kaebaja esindaja kinnitab maksumenetluses antud seletuses, et „… kokkulepped seisnesid selles, mis lepingus kirjas …“ (II kd tl 17 pöördel). Seega oli poolte tegelikuks vastastikuseks tahteks sõlmida just sellise sisuga lepingud ning lepingu täitmise asjaolusid on maksuotsuses käsitletud poolte enda poolt kokkulepitud lepingutingimuste kohaselt. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud maksuhalduri poolt lepingutingimuste tõlgendamine viisil, mille kohaselt kuuluvad lepingust tulenevad kohustused täitmisele. Maksuotsuse kohaselt esitas kaebaja vaidlusaluste tehingute kohta: lepingud, teostatud tööde aktid, arved. Ehitusseaduse § 31 lg 2 kohaselt on ehitamise tehnilised dokumendid on: ehitusprojekt ja selle muudatused; teostusjoonised; ehitustööde päevik; kaetud tööde aktid; töökoosolekute protokollid; muud ehitamist iseloomustavad dokumendid nagu näiteks ehitustoodete vastavusdeklaratsioonid või vastavussertifikaadid. 6 3-12-337 Maksumenetluses on tuvastatud, et Oandu ja Savala objektide ehitamise kohta puudusid ehitustööde päevikud; lepingust tulenevad ehitusnõupidamise protokollid; ehitustööde teostamise aktid andis kaebaja tellijale üle enne, kui ise vastu võttis; kaebaja poolt oli aktid kirjeldatud detailsemalt kui alltöövõtja seda tegi. Õige on kaebaja väide, et ehitamise tehnilised dokumendid ei saa olla maksustamise aluseks. Kuid juhul, kui maksuhalduri kogutud tõendid seavad kahtluse alla maksukohustuslase poolt esitatud andmete õigsuse, siis peab maksukohustuslane tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel. Jättes ehitamise käigus tehtavad tööd dokumenteerimata ja/või ehitamist teostavalt isikult nõudmata, võttis kaebaja endale riski, et vaidluse korral ei suuda ta tõendada oma väidete paikapidavust. Sest juhul, kui maksusumma on määratud teiste andmete alusel, siis vastavalt väheneb maksuhalduri tõendamiskohustus ja suureneb maksukohustuslase koormus tõendada, et maks on määratud valesti. Maksuhalduri uurimispõhimõttele vastandub maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus.

§ 150

lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti.

§ 56

lg-st 2 ja § 57 lg-st 1 ning raamatupidamise seaduse § 2 lg-st 2 tulenevalt peab eraõiguslik juriidiline isik olema ise teadlik asjaoludest, mis määravad/võivad määrata tema maksukohustuse suuruse. Seega tuleb maksukohustuslasel koostada ja säilitada maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente, et vajadusel oleks võimalik tõendada oma väiteid kohaste tõenditega. Maksumenetluses on antud seletusi nii kaebaja esindaja J. K kui ka OÜ Talley Invest esindaja H A. Kaebaja esindaja vastuste kohaselt sõlmis ta vaidlusaluste teenuste saamiseks lepingu OÜ-ga Talley Invest, keda esindas H. A. Hinna arvestas kas hinnapakkumise või kalkulatsiooni alusel. Kuidas, kus ja millal koostas OÜ Talley Invest tööde teostamise aktid, ei mäleta. Kui tööd olid teostatud, said need vastuvõetud. Kes konkreetselt ehitas ja objektidele ehitamas käis, seda peab teadma alltöövõtja. Kaebaja ei uurinud, kes OÜ Talley Invest poolt ehitama hakkab, kas äriühingu enda töötajad või veelkord alltöövõtja. Kaebaja esindaja ei mäleta, kuidas ta sai arved, aktid. Järelevalvet objektidel ja projektidest kinnipidamist teostas ise. Ei tea, kas ehitusmaterjal anti üle objektil või kontoris ning ei mäleta, et oleks allkirjastanud materjalide vastuvõtmist, mõnikord võis ise materjali vastu võtta, mõnikord võis olla OÜ-st Talley Invest keegi (II kd tl 17-19 pöördel). OÜ Talley Invest esindaja seletuse kohaselt ei olnud osaühingul töötajaid mitte kunagi. Tööd tegid tema poolt leitud alltöövõtjad ja/või töötajad, kellega sõlmis lepingud. Mustalt ei ole kellelegi töö eest maksnud. Maksmine toimus arvete ja lepingute alusel, alltöövõtjatel pidid olema arveldusarved. Enne maksmist tegi isiku passist koopia. Kassaordereid ei vormistanud, raamatupidamist tegi ise. Tööd otsis kuulutuste kaudu. Kaebajale ehitas katuseid. Objektidel käis mõned korrad. Otsis ehitajad kuulutuse alusel, tuttavate kaudu, töötajaid ise tööle ei viinud. Töödega ja töö korraldamisega pidid ehitajad ise hakkama saama, töötajate pädevuse selgitas välja vestluse käigus. Alltöövõtjate nimesid ei mäleta. Tööülesandeid objektil töötajatele jagas alltöövõtjate ülemus. Objektidel vajalike töötajate arvu öelda ei oska, selle määras alltöövõtja oma äranägemise ja vajaduse järgi. Ühtegi konkreetset nime, faktilisi asjaolusid esile tuua ei osanud. Kaebajale tegi hinnapakkumise projekti ja tellija kirjelduste alusel. Töötajatele maksis sularahas. Kõik dokumendid on üleantud uuele juhatusele (tl 97 pöördel-100, 145, 147). Lähtudes eelpool toodud seletustest kinnitavad mõlemad tehingu pooled tehingute toimumist. Hinnates tehingu osapoolte seletusi, ei mäleta kumbki tehingu osapool asjas olulisi asjaolusid. Seletuse andjate seletuste kohaselt tehingute poolte endi poolt tehingut ei täidetud. Oluline osa tehingute täitmisel oli alltöövõtjate ülemustel, kes korraldasid objektidel tööd, määrasid töötajate arvulise vajaduse, jagasid objektil tööülesandeid. Alltöövõtjad teostasid töö, andsid tööd üle. Kuid samas ei oska kumbki vaidlusaluste tehingute osapool nimetada ühtegi konkreetset äriühingut, füüsilise isiku nime ega kirjeldada ühtki sellist faktilist asjaolu, mida 7 3-12-337 oleks võimalik kontrollida ja mis kinnitaksid nende poolt antud seletusi. Samuti on selgusetu kas, kuidas ja kellele laienesid tuvastamata alltöövõtjate poolt teostatud ehitustöödele antavast garantiist tulenevad nõuded/kohustused. Kaebaja ja H. M on sõlminud töövõtulepingu Oandu külas FIE H. M´le kuuluva lauda katuse ehitustööde tegemiseks (tl 168-169). H. M on vastuseks maksuhalduri küsimustele teatanud, et lauda ehitustööd teostas kaebaja ning ehitustööde tegemise ajal suhtes temaga kaebaja esindaja J. K (tl 89 pöördel). Maksuhaldur võttis maksumenetluses seletuse Savala lauda omanikult TÜ Savala Masinaühistu. Kolmanda isiku vastuste kohaselt teostas ühistu farmis ehitustööd OÜ Propipe, keda esindas J. K (tl 91, 94). Lähtudes eeltoodust ei kinnita lauda omanikud kaebaja väiteid selle kohta, et ehitustööd teostas OÜ Talley Invest ega seda, et ehitustöödega oli seotud OÜ Talley Invest esindaja H A. Maksuhaldur on jõudnud maksuotsuses järeldusele, et kaebaja ei ole soetanud ehitusteenust OÜ-lt Talley Invest, mida kinnitavad nimetatud osaühingu osas maksumenetluses tuvastatud asjaolud: osaühingul ei ole vaidlusalusel ajavahemikul olnud ühtegi palgalist töötajat; käibemaksukohustuslaste registrist arvati äriühing välja 02.11.2009 kui ettevõtlusega mittetegelev äriühing; 2009. aasta kohta äriühing majandusaasta aruannet ei esitanud; maksuhalduri poolt maksumenetluses antud korraldusi äriühing ei täitnud; äriühingu pangakontodelt ei ole tehtud tavapärase majandustegevusega ettevõttele omaseid majandustehinguid (tl 29 pöördel). Nimetatud asjaolud on pigem iseloomulikud äriühingule, mida kasutatakse fiktiivsete arvete väljastamiseks maksupettuse eesmärgil. Maksuotsuse kohaselt maksumenetluses tuvastatud asjaolud seoses kaebaja plangi kasutamisega ehitustööde vastuvõtmise akti vormistamisel, katusekatte materjalide tarnega ja projekti üleandmisega, ei ole iseseisvaks aluseks kaebaja maksustamisel. Arvestades seda, et kaebaja ei ole esitatud täiendavaid tõendeid vaidlusalust tehingute toimumise kohta, ei tõenda nimetatud asjaolude kohta kaebaja poolt esitatud tõendid ja väiteid, et vaidlusalused tööd teostas OÜ Talley Invest. Lähtudes eeltoodust ei ole kaebaja antud juhul tõendanud, et maksusumma määrati valesti. KMS § 31 lg 1 kohaselt saab teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaks maha arvata käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Kuna maksuotsuses tuvastatud asjaolude kohaselt kaebaja maksumenetluses kontrollitud arvete alusel tegelikkuses teenust ei soetanud, ei saanud kaebaja olematut teenust ka oma ettevõtluses kasutada. Seega ei ole vaidlusaluste arvete puhul tegemist nõuetekohase arvega KMS § 37 mõttes ning kaebajal puudus õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks KMS § 29 lg 1 toodud korras KMS § 31 lg 1 alusel. Tulumaksuseaduse § 32 lg 1 alusel võib maksumaksja ettevõtlustulust maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud. Seega saab ettevõtlustulust maha arvata ainult dokumentaalselt tõendatud kulusid nõuetekohaste arvete alusel. Kohtupraktika kohaselt peab tulumaksuarvestuses kuludokument võimaldama tuvastada majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel. Kontrolli käigus on tuvastatud, et kaebaja on teinud väljamakseid OÜ Talley Invest arvetel näidatud teenuste eest, mille faktiline soetamine ei ole kontrolli käigus tõendamist leidnud. Seega ei ole tõendamist leidnud majandustehingute toimumine ning kaebaja raamatupidamises 8 3-12-337 olevaid arveid ei saa lugeda nõuetekohasteks kuludokumentideks. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud tulumaksu määramine TMS § 51 alusel. Hinnates maksuotsuses kirjeldatud asjaolusid on maksuotsuse erinevates punktides käsitletud asjaolud, maksuhalduri järeldused ning maksustamine, kontrollitav. Seega on maksuotsus arusaadavalt motiveeritud. Tulenevalt eeltoodust ei tuvastanud kohus maksumenetluses selliseid menetlusnõuete ja/või vorminõuete rikkumisi, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Vastustaja vastavat taotlust esitanud ei ole. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Annika Vendik Kohtunik 9