Tsiviilasi nr.2-12-56461 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 29.04 2013.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number 2-12-56461 Tsiviilasi AS-i K hagi ET vastu võlgnevuse 1 066,29 euro, intressi 275,68 euro ja viivise 790,58 euro väljamõistmiseks Hagihind 2 132,55 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS K (reg kood XXX; asukoht XXX) Hageja esindaja: Silver Eensaar (e-post: jurist@julianus.ee) Kostja: ET(isikukood XXX; elukoht XXX) Menetluse liik Lihtmenetlus RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Välja mõista ET AS-i K kasuks võlgnevus 2 132,55 (kaks tuhat ükssada kolmkümmend kaks eurot ja 55 senti) eurot, millest 1 066,29 (üks tuhat kuuskümmend kuus eurot ja 29 senti) eurot on põhivõlg, 275,68 (kakssada seitsekümmend viis eurot ja 68 senti) eurot on intress ja 790,58 (seitsesada üheksakümmend eurot ja 58 senti) eurot on sissenõutavaks muutunud viivis.
- Välja mõista ET AS-i K kasuks menetluskuluna riigilõiv hagiavalduselt summas 200 (kakssada) eurot ja hageja õigusabikulu 30 (kolmkümmend) eurot.
- Välja mõista ET AS-i K kasuks käesoleva kohtuotsusega välja mõistetud menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas) käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
- Kohtuotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Kohus täiendav otsust kirjeldava ja põhjendatud osaga, kui menetlusosaline teatab kümne
(10)päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui menetlusosaline ei ole kohtule kümne
(10)päeva jooksul käesoleva otsuse kättesaamisest teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Kohus ei anna luba edasi kaevata. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, tõendid ja kohaldatav seadus 31.12.2012.a esitas AS K kohtule hagi ET vastu võlgnevuse 1 066,29 euro, intressi 275,68 euro ja viivise 790,58 euro väljamõistmiseks. Kohus võttis 04.02.2013.a määrusega hageja hagi kostja vastu lihtmenetlusse. Pooltele on selgitatud õigus olla ärakuulatud. 20.02.2013.a esitas kostja hagile vastamiseks tähtaja pikendamise taotluse kuni 06.03.2013.a, kuna soovib sõlmida hagejaga kompromissi. Kostja esitas kompromissi ettepaneku, milles kostja tunnistas võlgnevust summas 1066,29 eurot ja intressi summas 275,68 eurot. Kostja palus vähendada viivist, jätta riigilõiv hageja kanda ja mitte välja mõista õigusabikulu selle ebamõistliku suuruse tõttu. 06.03.2013.a esitas hageja kohtule oma kompromissettepaneku. Hageja on nõus vähendama viivist ja õigusabikulusid 1/3 võrra, riigilõivu ½ võrra, seega võlgnevus oleks 2 385,57 eurot. Käesoleva ajani kohtule ei ole esitatud hageja ja kostja poolt allkirjastatud kompromissi lepingut. Kohus teeb vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 9 ning § 444 lihtmenetluses otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus tugineb otsuse tegemisel järgmistele tõenditele: • AS K ja ET vahel 12.09.2008.a sõlmitud laenulepingust (asjaolu üle vaidlus puudub); • ET ei täitnud laenulepinguga võetud kohustust tagastada laenusumma laenulepingus märgitud tingimustel (asjaolu üle vaidlus puudub); • Hageja poolt kostjale esitatud võlateatis. Otsuse tegemise aluseks on võlaõigusseaduse §-d 76, 100, 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 ja 113 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367. Kohus määrab TsMS § 405 lg 1 p-i 3 alusel kindlaks ka menetluskulude suuruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagiavaldusest nähtub, et hageja on kandnud kulusid riigilõivu tasumise näol, kuulub kostjalt väljamõistmisele hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 200 eurot. Lisaks selgitab kohus, et käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades (muuhulgas seda, et asjas ei toimunud ühtegi istungit ega toimunud ka sisulist vaidlust) on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud ei ole hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja õigusabikulu 30 euro ulatuses, mistõttu tuleb kostjalt lisaks välja mõista hageja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, seega summas 30 eurot. Käesoleva kohtuotsusega välja mõistetud menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik