Obsah (4)

§ 1056§ 1060§ 127§ 134

2-12-54490 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 3. mai 2013.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-54490

) § 1060 järgi loomapidaja vastutab looma poolt tekitatud kahju eest. Riskivastutuse eesmärgiks 2 2-12-54490 on eriti ohtlikust asjast või tegevusest lähtuva iseloomuliku (kõrgendatud) ohu realiseerumise korral tagada kahju kannatanud isikule hüvitisnõue, sõltumata sellise ohu allikat (suurema ohu allikat) valitsenud isiku tegevuse õigusvastasusest ja süüst (

§ 1056lg 1).

Riskivastutuse kohaldamiseks pole vaja tuvastada vastutava isiku tegu kui kahju põhjust. 7. Kostja leiab, et tema ei vastuta, kuna on tõendamata, et hagejat hammustas just tema koer. Kostja seab kahtluse alla selle, et hageja tundis rünnatavas koeras ära tema koera. Samas ei eita kostja, et tal on koer. Loomapidajaks

§ 1060

mõttes on isik, kes käitub looma peremehena, s.o kes kasutab looma omades võimu tema üle. Loomapidajaks kõnealuses tähenduses võib olla ka looma omanikuks mitteolev looma otsene valdaja (AÕS § 33 lg 2), kuid ka isik, kes ei ole ei looma omanik ega valdaja, kuid kes looma kasutajana otsustab kas üksi või kellegi teise isikuga koos looma hoidmise, tema eest hoolitsemise ning järelevalvega seotud küsimusi. Loomapidamiseks ei ole vajalik teha tehingulist tahteavaldust (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-175-07 p 10).

1. Kohtu hinnangul on tõendatud, et hagejat hammustas kostja koer, keda kostja peab XXX asuvas majapidamises. Hageja vande all antud seletuse kohaselt ründas teda naabri JK’i koer. Hageja istus aias, kui järsku nägi enda ees koera, kes tema poole hüppas ja teda kaks korda käest hammustas (tl 125-126). Tunnistaja PN’i ütluste kohaselt oli tema aias pärast hageja ründamist naabri JK’i koer (tl 126). Tunnistaja PN selgitab, et ta ei tunne koeratõuge hästi. Kohtu hinnangul ei anna asjaolu, et tunnistaja PN on esialgu rünnanud koera tõuks pidanud kaukaasia lambakoera, ütluste usaldusväärsuses kahelda. Tunnistaja PN’i ütluste kohaselt tunneb ta naabri koera kutsikast peale. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et hageja ja tunnistaja tundsid ära, et tegemist oli naabri koeraga. Tunnistaja JN ütluste kohaselt, kes saabus sündmuskohale vahetult pärast koera ründamist, nägi ta XXX poolt tulemas naabri koera, kes jooksis oma krundile XXX läbi lahtise jalgvärava. Ka tunnistaja JN kinnitab, et ta tundis ära naabri koera (tl 127).
2. Väärteomenetluses kogutud tõendeid ja väärteomenetluses tehtud otsust (sarnaselt kriminaalasjas kogutud tõendite ja kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsusega) saab kasutada tsiviilasjas asjaolude tõendamiseks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-105-06, p 10). KL’i poolt protokollitud ütlusi hindab kohus dokumentaalse tõendina (väärteomenetluse toimik, tl 11). Nimetatud protokollist tulenevalt oli koer XXX majast välja saanud. KL jättis värava lahti ning hiljem jooksis koer hoovi tagasi. JK ei ole väärteomenetluses eitanud, et hagejat võis hammustada talle kuuluv koer (väärteomenetluse toimik tl 18). Kostjat on väärteokorras karistatud Saku valla koerte ja kassida pidamise eeskirja § 3 lg 1 rikkumise eest rahatrahviga (väärteomenetluse toimik tl 28). Hageja ja tunnistajad on ütlustega kinnitanud, et nimetatud piirkonnas teisi lahtiselt ringijooksvaid koeri ei ole. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates on leidnud tuvastamist, et kostja vastutab

§ 1060järgi.

10. Suurema ohu allikaga põhjustatud kahju eest vastutust ette nägevate sätetega määratletud kaitstud õigushüved määratlevad ära ka suurema ohu allikaga seotud ohu realiseerumise korral hüvitamisele kuuluva kahju, sest vastavate kaitstud õigushüvede kaudu on muu hulgas määratletud suurema ohu allika valitseja vastutust ettenägevate õigusnormide kaitse-eesmärk

§ 127lg 2 tähenduses.

3 2-12-54490 Hüvitamisele kuulub üksnes kaitstud õigushüvedele tekitatud kahju.

§ 127

lg 2 järgi kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja on jätnud nõutava hüvitise summa hagis märkimata ja taotleb õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Mittevaraline kahju kuulub hüvitamisele ka riskivastutuse realiseerumise korral (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-85-08 p 11).

§ 134

lg 2 järgi isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. 11. Mittevaralise kahjuna tuleb

§ 134

lg 2 kohaldamisel võtta arvesse kõiki negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis on põhjuslikus seoses loomapidaja riskivastutuse alusega, praegusel juhul kostja koera poolt hagejale kehavigastuse tekitamisega.

§ 134

lg 2 alusel hüvitise saamiseks ei pea hageja iseenesest tõendama midagi muud peale selle, et kostja vastutab talle kehavigastuse tekitamise eest. Asjaolu, et koer tekitas hagejale vigastusi, on dokumentaalselt tõendatud (väljavõte haigusloost, tl 20-21, 23-26, väljavõte ambulatoorsest kaardist, tl 33). 12. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus

§ 127lg 6 ja Ts

MS § 233 lg 1 järgi diskretsiooni alusel. Hüvitise suurus sõltub kehavigastuse või tervisekahjustuse raskusest. Lisaks kehavigastusele või tervisekahjustusele ja nende raskusele võib kahjustatud isik tõendada

§ 134

lg 2 järgi suurema rahalise hüvitise saamiseks muid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. Kohus peab sellisel juhul otsustama, kas need tagajärjed mõjutavad rahalise hüvitise suurust (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-54-07, p 13). Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad.

§ 134

lg 2 puhul tuleb rahalise hüvitise suuruse määramisel arvestada erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, st tema eeldatavat "valu suurust" (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-19-08 p-d 13 ja 14). Perearsti tõendi kohaselt kestab koera tekitatud vigastustest paranemine vähemalt 4 kuud ning hageja vajab taastusravi (tl 22). Tõendamist on leidnud, et hageja käe normaalne talitus ei ole taastunud. 13. Mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (

§ 134lg 5).

Mittevaralise kahju hüvitiseks mõistliku rahasumma määramisel tuleb järgida kohtupraktikas kehtinud põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-81-05 p 17). Hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitise summa määramisel arvestab kohus kõigi eelnevate asjaoludega: hageja üleelamised, kannatused ja valu pärast koera hammustamist, 4 2-12-54490 operatsioonid, käe normaalse talituse mittetaastumine. Kostja ei ole hagejalt vabandust palunud ega oma abi pakkunud (tl 126). Püsiv vigastus on tinginud hageja elukorralduse muudatuse, kuna hageja ei saa paremat kätt liigutada. Samas tuleb arvestada, et hagejale määratud puue ei tulene üksnes koera hammustustest, kuna terviseseisundi kirjeldusest nähtuvalt on hagejal diagnoositud ka teisi tervisehäireid, mis eeldatavalt põhjustavad püsivat töövõimetust ja puuet (diagnoosid, tl 27-28, 30). Kuna arvestada tuleb varasemat kohtupraktikat, siis kohus tugineb hüvitise suuruse hindamisel Riigikohtu poolt läbi viidud kohtupraktika kordusanalüüsile („Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades esimese ja teise astme kohtutes 2008.aastal“, kättesaadav http://www.nc.ee). Arvestades eeltoodust peab kohus mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitiseks 3500 eurot. Menetluskulud 14. Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik 5