← Eesti

2-12-39054/44

Obsah (14)§ 394§ 416§ 367§ 422§ 318§ 322§ 410§ 413§ 444§ 173§ 1741§ 162§ 177§ 142

2-12-39054 Ärakiri KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 15. mai 2013 kell 16.00. Tsiviilasja number

§ 394

ja

§ 416

) ning tasuda Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või nr 221023778606 AS-is Swedbank, viitenumber 3100057484 kautsjon summas 200 eurot, kaja elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu kautsjon 150 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. ASJAOLUD

  1. Oredna Ehitus OÜ esitas 28.09.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2 134.33 euro saamiseks ning menetluskulu 64.03 euro hüvitamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 20.11.2012 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  2. 23.11.2012 määrusega jättis Viru Maakohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse käiguta ja andis avaldajale tähtaja nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis ning riigilõivu tasumiseks.
  4. detsembril 2012 esitas hageja hagiavalduse kostja vastu VÕS § 76, § 100, § 101 lg 1 p 6, § 108 lg 2, § 113 lg 1, § 635 lg 1 ja

§ 367

alusel võlgnevuse 2 056.20 eurot ja viivise 112.27 eurot ning alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt teostas hageja kostjale suusõnalise kokkuleppe alusel keevitustöid. Hageja esitas kostjale tehtud tööde kohta ka arved ja kostja tasus osa neist, kuid jättis kaks arvet tasumata. Kostja on maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites märkinud, et hageja ei teostanud arvetel märgitud töid. Tegelikkuses teostas hageja arvetel märgitud tööd ning selle tõendamiseks palub üle kuulata tunnistajad. Samuti on kostja 2

(5)2-12-39054 märkinud, et võttis teise ettevõtte kõnealuseid töid tegema. Hageja ei nõustu sellega, kuna arves nimetatud tööd oli hageja töötajate poolt tehtud. Kostja ei ole esitanud hageja poolt esitatud arvetele ühtegi vastuväidet ning on alles peale seda, kui hageja pöördus kohtusse, hakanud väitma, et töid teostati teise ettevõtte poolt. KOSTJA VASTUVÄITED
  2. jaanuaril 2013 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt hageja tegi kostjale suusõnalise kokkuleppe alusel keevitustöid. Kostja maksis hageja poolt esitatud arve nr 201201 summas 1 530 eurot olenemata sellest, et kokkulepitud tööd ei olnud lõpuni viidud. Hageja ei ole esitanud aruannet tehtud tööde kohta, samuti ei ole sõlmitud tööde üleandmisevastuvõtmise akti. Hageja poolt esitatud arve nr 201202 summas 1 076.40 eurot oli vastavalt hageja soovile muuta kokkulepet ja teha tööd vastavalt tunnitasule, kinnitusega, et erinevust lõppkokkuvõttes enam ei tule. Hageja poolt esitatud arved nr 201203 ja nr 201204 on alusetud, sest tööd ei olnud teostatud ega kostjale üle antud. Samad tööd teostas kostjale DreamPiti OÜ. HAGEJA SEISUKOHT
  3. Hageja ei jõudnud kohtu määratud tähtaja jooksul kostja vastusele seisukohta esitada. 26.02.2013 kohtumäärusega jätis kohus hageja seiskoha käiguta ja andis hagejale tähtaja menetlustähtaja ennistamise kautsjoni 125 eurot tasumiseks. Hageja kohtu nõuet ei täitnud, mistõttu 25.03.2013 kohtumäärusega jäeti hageja seisukoht tähelepanuta. KOHTUISTUNG
  4. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 06.05.2013 algusega kell l2.
  5. Kostja esindaja kohtuistungile ei ilmunud, ei teatanud kohtule istungile ilmumata jäämiseks

§ 422

lg 1 sätestatud seadusliku takistuse või mõjuva põhjuse esinemisest ega esitanud taotlust kohtuistungi edasi lükkamiseks. Istungi toimumise ajast ja kohast teatas kohus kostjale kohtukutsetega, millised on 02.04.2013 kätte toimetatud postiteenuse osutaja vahendusel

§ 318

lg 2 sätestatud korras kostja registreeritud asukohas ning

§ 322

lg 1 sätestatud korras kostja seadusliku esindaja registreeritud elukohas (juhiabi Ave Uusleer’i) kaudu, kostja esindaja kohtuistungile ilmumata jäämisel tagaseljaotsuse tegemise hoiatusel.

  1. Kohtuistungil hageja seaduslik esindaja taotles kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist.
  2. Kohtuistungil määras kohus teha asjas tagaseljaotsus, kuna kostja olles istungi ajast ja kohast teadlik, ei teatanud kohtule istungile ilmumata jäämiseks seadusliku takistuse või mõjuva põhjuse esinemisest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Kohus tutvunud hagiavaldusega ning uurinud ära tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.
  4. Vastavalt

§ 410

, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hageja esindaja on kohtuistungil esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostja esindaja ei ilmunud kohtuistungile, ei teatanud kohtule istungile ilmumata jäämiseks seadusliku takistuse esinemisest ega taotlenud kohtuistungi edasilükkamist. 08.05.2013, s.o pärast 3

(5)2-12-39054 kohtuistungi toimumist ja istungil kohtu poolt vaidluse tagaseljaotsusega lahendamise otsustamist, teatas Ave Uusleer kostja seadusliku esindaja nimel, et kostja seaduslik esindaja ei saanud istungile ilmuda, kuna viibis töölähetuses Amsterdamis. Andmata hinnangut sellele, kas kostja nimel avalduse esitanud isik on pädev kostja nimel seda tegema, arvestades, et kostja ei ole enne kohtuistungi algust teatanud istungile ilmumata jäämiseks mõjuva põhjuse esinemisest, asub kohus seisukohale, et kostja esindaja ei ilmunud kohtuistungile ilma seadusliku takistuse või mõjuva põhjuseta. Tsiviilasja menetluse edasise venitamise vältimiseks, kohus rahuldab hageja esindaja taotluse ja teeb asjas tagaseljaotsuse. 11.

§ 413

lg 1 alusel, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud poolte vahel sõlmisid töövõtulepingust tulenevaid kohustusi ega ilmunud kohtuistungile, siis VÕS § 76, § 100, § 101 lg 1 p 6, § 108 lg 2, § 113 lg 1, § 635 lg 1 alusel kuulub hagi rahuldamisele kogu haginõude 2 168.47 eurot ulatuses Samuti kuulub

§ 367

alusel kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhinõudelt (2 056.20 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 12.

§ 444

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. MENETLUSKULUD 13.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 1741

lg 3 kohaselt, määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab määratud tähteajaks menetluskulude nimekirja.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda, kuid seda mitte hageja poolt nõutud ulatuses. 14. Hageja on tasunud 18.09.2012 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 64.03 eurot. Hagiavalduse esitamise eest tasus hageja 08.12.2012 riigilõivu 135.97 eurot ja täiendavalt 19.12.2012 50 eurot (t. lk. 7, 25, 42). Kokku 250 eurot. Hageja ei ole hagiavaldust veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitanud, ta esitas hagi e-postiga. RLS lisa 1 järgi hagiavalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, pidi hageja tasuma riigilõivu 200 eurot.

§ 162

lg 5 alusel, kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks riigilõiv summas 200 eurot. Ülejäänud 50 eurot riigilõivu jätab kohus hageja enda kanda. 15. Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ on 17.04.2013 esitanud hagejale arve nr 2013076 summas 360 eurot õigusteenuse osutamise eest (t. lk. 126). Hageja õigusabikulud sisaldavad käibemaksu 60 eurot. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-24-06 punkti 12 kohaselt saab menetluskuluna käibemaksu välja mõista vaid siis, kui avaldaja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. Hageja ei ole kohtule teatanud, et tal puudub õigus 4

(5)2-12-39054 käibemaksu tagasiarvestamiseks. Kuna hageja on ka haginõude tõendamiseks esitatud arvetele juurde lisanud käibemaksu, siis eeldab kohus, et seaduse alusel on hagejal õigus arvestada tasutud käibemaks tagasi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostjalt välja mõistmata õigusabikulu 60 euro ulatuses. Seega kuuluvad kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks kokku menetluskulud summas 500 eurot (200 eurot riigilõiv ja 300 eurot õigusabi kulud). 16.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 17. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 142lg 2, § 410, § 415, § 416, § 442, § 444 lg 4, § 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega.

Kohtunik (digitaalselt allkirjastatud) Ifret Mamedguseinov Ärakiri õige Nooremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Kohtuotsus jõustus 21. juunil 2013. a. Nooremreferent Lea Herne 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.