) § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
kohaselt on elatist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Seega on käesolevalt täidetud tingimused, mis võimaldavad kostjalt elatise väljamõistmise.
lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Vastavalt
§-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki 2
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hagejal on võimalus taotleda toetust riigilt. Kostja väidab, et tema varaline seisund ei võimalda kedagi toetada. Kohtu hinnangul ei ole kostja esitanud ega tõendanud mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid aluseks väljamõistetava elatise vähendamiseks alla minimaalmäära. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Kostja ei ole kohtu arvates teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada seadusest tulenev ülalpidamiskohustuse täitmine. Kohus, lähtudes eeltoodust ja arvestades kõiki asjaolusid, poolte seisukohti ning hinnates eelpool toodut kogumis, peab põhjendatuks ja mõistlikuks kostjalt välja mõista elatise
-s sätestatud miinimumsummas kuus. Kohus mõistab elatise välja kuni kutseõppeasutuse lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist alates 24.07.2012.a, s.o alates hageja täisealiseks saamisest.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõuta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka hagimaterjalidest ei nähtu, et pooled oleksid menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille jaotamise viisi peab kohus kindlaks määrama. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.