← Eesti

2-13-9646/15

Obsah (5)§ 13§ 116§ 119§ 110§ 111

2-13-9646 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kaija Kaijanen Määruse tegemise aeg ja koht 15. mai 2013. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-9646 Tsiviilasi KÜ X

) § 11 lg 1 kohaselt on seadusjärgsed pärijad pärandaja abikaasa ja pärimisseaduses nimetatud sugulased.

§ 13

lg 1 sätestab, et esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt pärivad pärandaja lapsed võrdsetes osades. Surnud vanema asemele astunud lapsed pärivad võrdsetes osades selle osa pärandist, millele olnuks õigus nende surnud vanemal.

§ 116kohaselt võib pärija pärandi vastu võtta või pärandist loobuda.

Pärast pärandi vastuvõtmist ei saa sellest enam loobuda, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pärast pärandist loobumist ei saa seda enam vastu võtta.

§ 119lg 1 alusel pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud.

Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest.

§ 110

lg 1 kohaselt võib kohus pärandaja surma korral rakendada pärandvara hoiumeetmeid kui ei ole teada, kas pärija on pärandi vastu võtnud, kui pärija ei viibi pärandvara asukohas, ei ole teada, kas pärija on pärandi vastu võtnud, pärija on piiratud teovõimega isik ja talle ei ole määratud eestkostjat või esinevad muud seaduses sätestatud 2

(3)2-13-9646 alused.

§ 111

lg 5 järgi võib

§ 111

lg-tes 3 ja 4 nimetatud juhul hoiumeetmete rakendamise otsustada ka pärast pärandi vastuvõtmist pärijate poolt, eelkõige juhul, kui pärija tegevus või varaline olukord võivad seada ohtu pärandvara säilimise ja nõuete rahuldamise pärandvara arvel. Kohus on käesoleva kohtumääruse punktis 8 tuvastanud, et VG ja IG on MG ja S G lapsed, kes on MG seadusjärgsete pärijatena 2.04.

  1. a notari Reeli Eelmets poolt tõestanud pärimismenetluse algatamise avalduse kohaselt võtnud pärandi vastu mõlema vanema osas. Samuti on kohus tuvastanud, et VG ja IG on saanud teada S G surmast S G surmapäeval, möödunud on kolme kuuline pärandist loobumise tähtaeg, nad ei ole pärandist loobunud ning nad on pärandvara vastu võtnud. Tulenevalt eelmärgitud asjaoludest ei ole avaldaja avaldus põhjendatud, kuna on teada MG pärijad, kes on pärandi vastu võtnud, seega puudub alus MG pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks ja hooldaja määramiseks, mistõttu tuleb KÜ XXXavaldus MG pärandvarale hoiumeetmete rakendamiseks ja pärandvarale hooldaja määramiseks jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul ei saa ainuüksi asjaolu, et hetkel ei ole notari poolt välja antud pärimistunnistust, olla aluseks pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks.
  2. Kohus märgib, et

§ 111

lg 5 kohaselt on võimalik rakendada pärandvara hoiumeetmeid ka pärast pärandvara pärijate poolt vastuvõtmist, kuid avaldaja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis annaks kohtule alust kohtul pärandavarale hooldaja määramise kaalumist põhjusel, et vastasel korral võiks ohtu sattuda pärandavara säilimine või nõuete rahuldamine pärandvara arvel. Pärijad, VG ja I G , on kohtule avaldanud, et nad on teadlikud korteriomandi aadressil XXX, Tallinn majandamiskulude võlast ja asuvad seda likvideerima. 11. TsMS § 477¹ lg 1 kohaselt saab esialgset õiguskaitset hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul. Vastavalt

§ 110

lg 2 p-ile 2 on pärandvara hoiumeetmed tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagi tagamise abinõude rakendamine. Kohtu hinnangul ei ole pärandavara hooldaja määramiseks esialgse õiguskaitse kohaldamise korras õiguslikku alust, mistõttu jätab kohus avaldaja vastava taotluse rahuldamata. Ka ei ole õigussuhte esialgne reguleerimine avaldaja taotletud viisil põhjendatud ka seetõttu, et kohus on avalduse sisuliselt läbi vaadanud ja jätnud selle rahuldamata. 12. Kuna avaldus jäi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 avaldaja kanda. Menetlusosaline võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg-d 1 ja 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.