Obsah (8)

§ 131§ 187§ 183§ 186§ 130§ 188§ 123§ 133

Kohtuasi 2-13-20349 KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Määruse kuupäev 27. mai 2013 Tsiviilasja number 2-13-20349 Kohtuasi ET (T) ava

§ 131

lõikes 1 sätestatu kohaselt peab vanematel lapse nimel tehingu tegemiseks olema kohtu nõusolek ja seda ka

§ 187punktis 1 nimetatud juhul.

Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehingut, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut.

§ 187

punktis 1 sätestatuga kooskõlas ei või vanem kohtu eelneva nõusolekuta käsutada lapsele kuuluvat kinnisasja. Korterit pakutakse müügiks professionaalse maakleri vahendusel hinnaga 75 000 €. Ostusoovijaid ei ole seni olnud, sest korteriomand kasutab elektrikütet ning ruumide planeering ei ole traditsiooniline – palju on abiruume. Lapse huvides menetluse ajaks rihi õigusabi korras määratud esindaja leiab, et nõusoleku andmine Tallinnas, XXX kinnisasja ¼ kaasomandiosa (so W T kuuluva osa) võõrandamiseks on lapse huvides. Laps ei kasuta korteriomandit oma elukohana. Lapsel on oma ¼ mõttelise osa müümisel koos avaldaja ¾ mõttelise osaga eeliseid, kuna koos müües on võimalik saada suuremat müügihinda. Lapsel seda kinnisasja ¼ mõttelist osa kasutada ei ole võimalik, kuna tema elukoht asub mujal. Korteriomandile oli seatud hüpoteek SEB Eesti Ühispanga kasuks 56 118 € laenu (laenuleping nr XXX) tagatiseks. Avaldaja hindab laenujäägiks 46 000€.

§ 131

lõikes 4 sätestatu kohaselt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid.

§ 183

lõige 1 sätestab, et eestkostja on kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Nõusoleku andmine tehinguks on advokaadi arvates põhjendatud, kuna see annab lapse kasutusse rahalised vahendeid, mida ta saab kasutada enda ülalpidamiseks. Kuna lapse isa on surnud, siis on rahaliste vahendite olemasolu lapse kontol tähtis säilitamaks varasemat elatustaset. Tehingust laekuva raha paigutamine lapse kontole on kooskõlas lapse huvidega ja

§ 186lg 1 väljendatud põhimõttega.

Advokaat leiab, et kohus võib avalduse rahuldada, määrates sealjuures kindlaks, et korteriomandi ¼ mõttelise osa võõrandamisel laekunud raha paigutatakse lapse kontole. Eestkosteasutus – Tallinna linn Kesklinna Valitsuse kaudu on 23.05.2013 kohtule esitanud kirjaliku seisukoha, milles toetab avalduse rahuldamist. Eestkosteasutus märgib järgmist. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond tutvus

1. mail 2013 Harju Maakohtust saabunud ET (T), ik XXX, elukoht rahvastikuregistris XXX, Tallinn, alaline elukoht XXX, Tallinn, avaldusega oma alaealise lapse W T (T), ik XXX, elukoht rahvastikuregistris XXX, Tallinn, alaline elukoht XXX, Tallinn, nimel tehingu tegemiseks kohtu nõusoleku saamiseks tsiviilasjas nr 2-13-
2. Avalduses toodud asjaoludel ja vastavalt perekonnaseaduse § 131 lõikele 1 ja § 187 punktile 1, soovib ET kohtu nõusolekut alaealise lapse W T nimel võõrandada alaealise ja ET omandis 5 Kohtuasi 2-13-20349 oleva korteriomandi aadressil katastritunnus XXX. XXX, Tallinn, kinnistusregistri registriosa nr XXX, Alaealine W T omandas nimetatud korteriomandist ¼ kaasomandist
3. juulil 2011 koostatud pärimistunnistuse alusel seoses alaealise isa M T (T), ik XXX, surmaga XXX. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas
4. mail 2013 toimunud vestlusel selgitas ET, et soovib võõrandada oma alaealise lapse W T ja tema omandis oleva korteriomandi aadressil XXX, Tallinn, et parandada perekonna elamistingimusi. Nimetatud korteriomand on koormatud hüpoteegiga AS-i SEB Pank kasuks, mis tagab eluasemelaenu, mille laenujääk on ~46000 eurot. Nimetatud laenukohustusest ¼ läks pärimise teel üle ka alaealisele W T . ET ei pea otstarbekaks nimetatud korteriomandit säilitada. Pere on viieliikmeline – ET, tema elukaaslane, W T, elukaaslase tütar ning nende ühine poeg. Käesoleval ajal elab pere üüritud majaosas aadressil XXX, Tallinn, kus on neli tuba. Pere vajab uut ja suuremat elamispinda, et igal lapsel oleks oma tuba. ET ei pea mõistlikuks osta uut eluaset, mille kaasomanikuks saab alaealine, sest eluase ostetakse laenuga, mille tagatiseks saab ostetav eluase. Müüdav korteriomand on heas korras, kus on üks suur tuba ja teine väga väike tuba, nende perele on see ilmselt väike. Korteriomandi väärtuseks hindab ET ~75000-85000 eurot. Esmajärjekorras soovib ET korteriomandi müügist saadava raha eest tagasi maksta nimetatud korteriomandiga seotud pangalaenu. Müügist ülejäävat alaealise osa rahast planeerib ET kasutada W T hariduse omandamiseks. W T alustab
5. septembril 2013 õpinguid XXX
6. klassis, kus õppemaks on 1700 eurot aastas. Praegu elab pere Pirita linnaosas, kuid seoses W T kooliminekuga soovib pere osta elamispinna, mis on suurem ja koolile lähemal. Perekonnaseaduse § 123 lg 1 määratleb, et kohus teeb lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Lähtudes eeltoodust toetab Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond ET avaldust nõusoleku saamiseks alaealise lapse W T nimel võõrandada turuhinnaga alaealise ja ET kaasomandisse kuuluv korteriomand aadressil XXX, Tallinn, kinnistusregistri registriosa nr XXX, katastritunnus XXX, ja leiab, et ülalnimetatud tehing on põhjendatud ning alaealise huvides. Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja uurinud kõiki asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis leiab, et nõusoleku andmine alaealisele kuuluva kinnistu võõrandamiseks on põhjendatud. Samuti on põhjendatud kinnistu müügist saadud raha kasutada alaealise ülalpidamiseks ja hariduse omandamiseks. Kohus märgib esmalt, et kinnisasja võõrandamise tehing tuleb teostada turuväärtusele vastava hinnaga.

§ 131

lg 4 sätestatu kohaselt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. Eestkostjal (st alaealise vanemal ehk tema seaduslikul esindajal) on kohustus tegutseda eestkostetava huvides ning mitte kahjustada eestkostetava varalisi huve. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 550 lg 1 p 6 kohaselt on nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks hagita perekonnaasjaks. TsMS § 116 sätestab, et kõikides käesolevas jaos nimetamata hagita perekonnaasjades kohaldatakse vastavalt käesoleva seadustiku §-s 110 sätestatut, kui seadusest või asja olemusest ei tulene teisiti. Perekonnaseaduse (edaspidi

) § 131 lg 1 kohaselt peab vanemal olema lapse nimel tehingute tegemiseks kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut.

§ 187

p 1 kohaselt ei või 6 eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Lähtudes

§ 131

lg-st 1 ja § 187 p-st 1 eeldab lapse nimel kinnistu võõrandamine seega kohtu nõusolekut. Kinnistu müügist saadud raha paigutamist reguleerib

§ 130

ja § 186.

§ 130

kohaselt paigutavad vanemad nende valitsetava lapsele kuuluva raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule kulutada lapse ülalpidamiskulude katteks, järgides käesoleva seaduse §-s 186 sätestatut.

§ 186

lg 1 sätestab, et kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut.

§ 186

lg 4 kohaselt on kohtu nõusolek eestkostja poolt eestkostetavale kuuluva arvelduskonto käsutamiseks vajalik vaid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul, s.o olukorras, mil raha ei kasutata lapse ülalpidamiseks, vara valitsemiseks ega muude jooksvate kulude katmiseks. Kuivõrd avaldaja soovib kinnistu müügist saadavat vara kasutada oma alaealise poja W T ülalpidamiskulude ning muude jooksvate kulude katteks (eelkõige õppemaks ja hariduse omandamisega erakoolis seotud muud võimalikud kulud), siis lähtuvalt

§ 130ja § 186 lg-st 1 raha kasutamine kohtu eraldiseisvat nõusolekut ei ole vaja.

Arvestades aga kinnistu müügist eelduslikult saadava summa suurust, võib kohtu hinnangul tekkida hilisemalt probleeme tõendamaks, et viidatud summa kasutamine saab toimuma W T ülalpidamiskulude või muude jooksvate kulude kandmiseks.

§ 188

lg 2 kohaselt võib kohus anda erandjuhtudel eestkostjale üldise nõusoleku teha kõiki või teatud liiki tehinguid, milleks on vaja kohtu nõusolekut. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on ET nõusoleku andmine kinnistu müügist saadava vara kasutamiseks vajalik ja põhjendatud ning seda eelkõige seetõttu, et W T kavatseb asuda õppima erakoolis.

§ 123

lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kohus on seisukohal, et arvestades käesolevas avalduses esiletoodud asjaolusid on nii W T kuuluva kinnistu mõttelise osa võõrandamine nagu ka kinnistu alaealisele kuuluva osa müügist saadava raha kasutamine täielikult kooskõlas lapse huvidega ning seetõttu on esitatud taotlus kinnistu osa müümiseks ja raha kasutamiseks põhjendatud.

§ 131

lg 1 sätestatu kohaselt peab vanemal lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek ja seda ka

§ 187

p 1, 4 ning

§ 188

lg 1 p 1, 3 nimetatud juhtudel.

§ 188

lg 1 p 1 sätestatuga kooskõlas ei või vanem kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada oma pärandit.

§ 188

lg 1 p 3 sätestatuga kooskõlas ei või vanem kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa võõrandamisele suunatud lepingut.

§ 187

p 1 sätestatuga kooskõlas ei või vanem kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnistamisõigust.

§ 187

p 4 sätestatuga kooskõlas ei või vanem kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja tasulisele omandamisele suunatud lepingut.

§ 183

lg 1 sätestab, et eestkostja on kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama.

§ 133

kohaselt peab lapsevanem lapse varahooldusõigust teostades ilmutama samasugust hoolt, nagu nad tavaliselt rakendab oma asjades. Võõrandamisest saadavat raha soovitakse kasutada üksnes alaealise huvides – eeskätt temale tasulise koolihariduse omandamise võimaldamiseks. Ka perekonnale, mille üheks liikmeks W T on, suurema eluaseme soetamine teenib vaieldamatult ka W T huve. 7 Kohtuasi 2-13-20349 Ei ole alust arvata, et avaldaja käituks varahooldusõigust teostades enda huvidest lähtuvalt, jättes oma alaealise lapse W T heaolu arvestamata. Kinnistusregistrisse tehtud päringu väljatrükk tõendab, et kinnistu aadressil Tallinn, XXX, mille reaalosaks on elu- ja mitteeluruum nr 2, Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistri registriosa number XXX, kaasomanikeks on alaealine W T (1/4 osas) ja ET (3/4 osas). TsMS § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. Kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud täielikku kinnitust. Kohus on telefoni teel 27.05.2013 ära kuulanud avaldaja lepingulise esindaja, kes kinnitas, et avalduses esitatud teave on õige. Arvestades avaldaja poolt esile toodud avalduse põhjendusi, milliste kohaselt soovitakse alaealisele kuuluva vara müügist saadavat tulu kasutada alaealise enda huvides, on põhjendatud lubada ETl võõrandada (tasu eest) tema alaealisele pojale W T kuuluv kinnistuosa, kuna see on kohtu hinnangul alaealise huvides. Siinjuures rõhutab kohus, et kinnistu tuleb võõrandada selle turuväärtust silmas pidades. Kinnistu osa müügist saadud raha eest tuleb avaldajat kohustada kasutama vastavalt käesoleva määruse resolutsioonile, mille sõnastus ja eesmärk tulenevad

sätetest. Eelpool on kohus põhistanud käesoleva määruse resolutsiooni ja avaldab veendumust, et kohtumäärusega tehtud otsustus peab parimal viisil silmas alaealise W T huve. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise huvides ja kohus määras alaealisele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealisele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad riigi kanda, avalduse esitamisel avaldaja poolt tasutud riigilõiv ja muud kulud (näiteks avaldaja lepingulise esindaja tasu) avaldajate kanda. Raivo Einula Kohtunik 8 9