lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 2 järgi eeldatakse hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud kostjale postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud kostja tütrele - E. P. 20.04.2013 (tl 26), kes elab koos kostjaga samas eluruumis (tl 27).
lg 1 sätestab, et menetlusdokumendi võib saajale kätte toimetada postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel tähitult väljastusteatega või lihtkirjana.
lg 1 sätestab, et dokumendi kättetoimetamist tõendab dokumendi tähitult saatmise korral väljastusteade, mis tuleb viivitamata kohtule tagastada. 2-13-12618
lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Seega saab kohus lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks
§-de 312 lg 1, 313 lg 1 ja 322 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja nõusolekul rahuldada tagaseljaotsusega
§-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o 13. maiks 2013) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine käesoleval juhul
lg 5 p-des 1-3 ja lg-s 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 1 sätestab, et korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 punkti 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega (tl 9-14 ja tl 21) ja õiguslikult põhjendatud KÜS § 5 lg 1, KOS § 13 lg 1 ja VÕS §-de 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 järgi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista korteri haldustasu ja kommunaalteenuste võlgnevuse katteks perioodi 01.06.2010 kuni 28.02.2013 eest kokku 2997,68 eurot KÜS § 5 lg 1, KOS § 13 lg 1 ja VÕS §-de 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 järgi. Antud tsiviilasja hagihind
lg 1 ja § 133 lg 1 järgi on 2997,68 eurot.
lõigete 1 ja 4 järgi esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud
Vastavalt
§-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. 2-13-12618 Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja juba hagiavalduses (tl 6), milles on taotlenud kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu 275 euro väljamõistmist.
lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 275 eurot (tl 7).
lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Kuna riigilõivuseaduse lisa 1 järgi on hagi hinna 2997,68 eurot korral hagi esitamisel veebilehe www.e.toimik.ee kaudu ette nähtud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi hinnalt 2997,68 eurot hagi esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu tasumisele kuuluv riigilõiv, mis on 225 eurot. Ülejäänud riigilõiv – 50 eurot – jääb hageja enda kanda.
lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.