Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (
Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (
1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK OÜ Tameka Auto esitas 03.04.2012 Maanteeametile taotluse sõiduki MAN registreerimisnumbriga 325 BBN registriandmete muutmiseks liiklusregistris. Taotluse kohaselt oli sõiduki algne võõrandaja OÜ Trancroll kasutanud üürileandja pandiõigust ning sõiduki taotlejale võõrandanud isik OÜ Tantheon Trade omandas selle avalikul enampakkumisel. Kuna OÜ Pantheon Trade ei ole sõiduki liiklusregistri järgne omanik ning koos taotlusega ei esitatud sõiduki kehtivat registreerimistunnistust, tekkis liiklusregistri pidajal sõiduki omandiõiguse osas kahtlus, mistõttu Maanteeamet 25.04.2012 palus sõiduki registrijärgsel omanikul OÜ-l IWB Trade esitada oma arvamus ja võimalikud vastuväited taotlusele. 07.05.2012 edastas OÜ IWB Trade Maanteeametile vastuväite taotlusele, milles selgitab, miks tema arvates registritoimingut ei tohiks teha. OÜ IWB Trade väitel ta ei ole kõnealust sõidukit võõrandanud ega kavatse seda teha. Kaebuse esitaja seevastu leiab, et vaidlusaluse sõiduki omanik on OÜ Tameka Auto ning vastustajal puudub põhjus kaebaja äriühingu omanikuna liiklusregistrisse mittekandmiseks. Maanteeameti 20.06.2012 otsusega nr 12-00528-581 jäeti OÜ Tameka Auto taotlus veoauto MAN registreerimisnumbriga 325 BBN liiklusregistri andmete muutmiseks rahuldamata. Maanteeamet on seisukohal, et kui sõiduki omandiõiguses esineb mingil põhjusel kahtlus, siis ei ole võimalik omaniku vahetuse kannet liiklusregistrisse teha. Antud juhul väidavad kaks äriühingutOÜ Tameka Auto ja OÜ IWB Trade-, et on veoauto MAN registreerimisnumbriga 325 BBN omanikud. Maanteeamet leiab, et kuna nende isikute vahel on vaidlus sõiduki omandiõiguse üle, siis Maanteeamet ei saa veenduda sõiduki omandiõiguses. Maanteeameti arvates selle omandiõiguse vaidluse saab lahendada üksnes maakohus, mille jõustunud kohtulahendist juhindudes saab otsustada registrikande muutmise üle. Majandus-ja kommunikatsiooniministri 03.03.2011 määrusega nr 19 kinnitatud „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ (edaspidi kord) § 7 lg 2 p 1 kohaselt peab registriandmete muutmiseks esitama sõiduki kehtiva registreerimistunnistuse, mida aga taotleja ei ole teinud (kehtiv registreerimistunnistus on OÜ-l IWB Trade). Kohtumenetluses leidis kinnitust omandiõiguse vaidlus OÜ Tameka Auto ja OÜ IWB Trade vahel sõiduki MAN registreerimisnumbriga 325 BBN suhtes ning nii kaebaja kui kolmas isik leiavad, et on eelviidatud sõiduki omanikud, kumbki välistades vastaspoole omandiõigust. OÜ Tameka Auto ja OÜ IWB Trade esindajad kinnitasid kohtus, et ei ole omandiõigust tsiviilkorras vaidlustanud. Kohus andis menetlusosalistele võimaluse kompromissiks. Kaebaja ja kolmas isik ei jõudnud vaadeldava sõiduki omandiõiguse osas ühtsele seisukohale. Kompromiss nurjus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja OÜ Tameka Auto: Kaebaja poole arvates vaidlustatav otsus on vastuoluline, ebaselge ning selle põhjendused ei vasta kehtivatele õigusaktidele. Kaebaja väitel vaidlusaluse sõiduki omandiõigus kuulub OÜ-le Tameka Auto. Kaebaja omandas sõiduki 15.09.2011 OÜ-ga Pantheon Trade sõlmitud ostu müügi lepingu alusel. Kõnealuse sõiduki oli OÜ Pantheon Trade omandanud avalikul kirjalikul enampakkumisel 16.02.2011, mille korraldas OÜ Trancroll OÜ-le Utileek kuuluvate panditud esemete müümiseks rahuldamaks OÜ Utileek võlgnevust AS Haab ees. Kaebaja arvates OÜ IWB Trade poolt Maanteeametile esitatud vastuväited on asjassepuutumatud, kuivõrd kaebuse esitamisel on keskseks küsimuseks, kas vastustaja oleks pidanud temale kaebaja poolt esitatud OÜ Tameka Auto 2 omandiõigust tõendavate dokumentide alusel tegema omanikukande muudatuse liiklusregistris. Kaebuse esitaja on seisukohal, et jättes OÜ Tameka Auto 13.04.2012 taotluse rahuldamata, kuigi kaebaja arvates kande tegemiseks olid kõik vajalikud ja omandiõiguse üleminekut tõendavad dokumendid esitatud, on vastustaja ilma igasuguse vastava pädevuseta võtnud endale õiguse otsustada sõiduki omandiõiguse üle. Kaebaja väitel vastustaja on pidanud sõiduki omanikuks OÜ IWB Trade vaid liiklusregistri kandele tuginedes, jättes arvestamata taotlusele lisatud dokumendid ning kaebaja 01.06.2012 arvamuse OÜ IWB Trade vastuväitele. Kaebaja taotleb vaidlustatud otsuse tühistamist ja vastustajale ettekirjutuse tegemist vastavalt kohtuotsuses antud juhistele uuesti otsustada OÜ Tameka Auto taotluse üle kanda liiklusregistrisse veoauto MAN registreerimisnumbriga 325 BBN omanikuna OÜ Tameka Auto. Lisaks taotleb OÜ Tameka Auto menetluskulude väljamõistmist vastustajalt kaebaja kasuks summas 1100 eurot. Vastustaja Maanteeamet: Maanteeamet jättis OÜ Tameka Auto taotluse sõiduki MAN registreerimisnumbriga 325 BBN registriandmete muutmiseks liiklusregistris rahuldamata Liiklusseaduse § 77 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja ei esitanud sõiduki registreerimistunnistust ja sõiduki omandiõiguses esines kahtlus. Sõiduki kehtiva registreerimistunnistuse esitamine on üldjuhul kohustuslik tulenevalt Majandus-ja kommunikatsiooniministri 03.03.2011 määrusega nr 19 kinnitatud „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ § 7 lg 2 p-st 1 koosmõjus sama määruse §-ga 13. Kahtlus tekkis Maanteeametil seetõttu, et sõidukit ei võõrandanud selle registrijärgne omanik ning OÜ Tameka Auto ei esitanud kehtivat sõiduki registreerimistunnistust, mille esitamine on õigusaktidest tulenevalt kohustuslik. Samuti registrijärgne omanik OÜ IWB Trade, kellel on sõiduki käsutusõigus, esitas oma vastuväited taotlusele. Vastustaja märgib, et vaidlust ei ole selles, et puudutatud isik on liiklusregistrisse sõiduki omanikuna kantud õiguspäraselt. Vastustaja märgib, et Maanteeamet peab omaniku kande tegemiseks/muutmiseks liiklusregistris kontrollima ja olema veendunud sõiduki omandiõiguses, kuid samas ei saa Maanteeamet vaidluse korral hakata omandiõigust ise tuvastama, selleks peavad vaidlevad isikud juhul, kui nad ei jõua ise kokkuleppele, pöörduma maakohtusse. Vastustaja palub kaebuse jätta rahuldamata ning menetluskulud kaebaja enda kanda. Kaasatud kolmas isik OÜ IWB Trade (vastustaja poolel): Kolmas isik vaidleb kaebuse vastu, leides, et see ei ole põhjendatud. Kolmas isik väidab, et vaidlusaluse sõiduki omandiõigus kuulub OÜ-le IWB Trade ning ei ole üle läinud OÜ-le Tameka Auto. OÜ-l IWB Trade on kehtiv registreerimistunnistus olemas ning äriühing ei ole kõnealust sõidukit kellelegi võõrandanud. Kolmas isik palub kaebuse jätta rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega, vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel kohtu motiividel: Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas Maanteeametil oli alust sõiduki MAN registreerimisnumbriga 325 BBN osas registriandmete muutmiseks liiklusregistris (omaniku andmete osas muudatuse tegemine). Kaebuse esitaja ja kaasatud kolmas isik vaidlevad eelviidatud sõiduki omandiõiguse üle. Vastustaja leiab, et sellises olukorras ei ole võimalik liiklusregistri senist kannet muuta ning pooled peavad omandivaidluse lahendama tsiviilkorras maakohtus. 3 Kohus nõustub vastustajaga, et Maanteeametil puudub pädevus otsustada liiklusregistrisse kantud sõiduki omandiõiguse üle, Maanteeamet üksnes hindab ametile esitatud dokumente ning nende põhjal otsustab, kas need on piisavad isiku omandiõiguse kinnitamiseks. Maanteeamet on leidnud, et kui sõiduki omandiõiguse osas esineb mingil põhjusel kahtlus, siis ei ole võimalik omaniku vahetuse kannet registrisse teha. Antud juhul on vaidlus sõiduki omandiõiguse üle kahe isiku vahel, kellest üks on kantud liiklusregistrisse ning omab kehtivat sõiduki registreerimistunnistust ning teine taotleb sõiduki omaniku suhtes liiklusregistri andmete muutmist. Registrijärgse omaniku väitel ta ei ole oma sõidukit kellelegi võõrandanud ning ei tunnista taotleja omandiõigust registreeritud sõidukile. Sõidukite registreerimist ja registriandmete muutmist liiklusregistris (edaspidi register) reguleerivad Liiklusseadus (edaspidi LS) ja selle §-d 76 ja 77 ning LS § 76 lg 13 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt 03.03.2011 kehtestatud määrus nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus), samuti Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määrusega nr 75 vastu võetud „Liiklusregistri pidamise põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). LS § 76 lg 1 kohaselt mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid/…/. Sama sätte lõige 2 ütleb, et registreerimine on toiming, millega käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud asutus kannab Eestis kasutusele võetava ja nõuetele vastava mootorsõiduki või selle haagise ning sellega seotud isikute andmed liiklusregistrisse. Mootorsõiduki või selle haagise registreerimist tõendab registreerimistunnistus. Lõige 13 viitab majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele, millega on kehtestatud mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord, sealhulgas registreerimisel nõutavate andmete ja dokumentide loetelu, registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbiviimise kord, registreerimistunnistuse vorm ning nõuded riiklike registreerimismärkide valmistamisele ja sõiduki tunnusmärkidele. LS § 77 lg 2 ütleb, et registriandmete muutmine on liiklusregistrisse kantud mootorsõiduki ja selle haagise ning nendega seotud isikute andmete muutmine, lisamine või ärajätmine. Vastavalt LS § 77 lg 1 p-le 1 Maanteeamet teeb otsuse mootorsõiduki või selle haagise registreerimisest või muu registritoimingu tegemisest keeldumise kohta, kui esitatud ei ole registreerimiseks vajalikke dokumente või andmeid. Maanteeamet jättis OÜ Tameka Auto taotluse rahuldamata LS § 77 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja ei esitanud sõiduki registreerimistunnistust ja sõiduki omandiõiguses esines kahtlus. Kohus nõustub vastustaja väitega, et sõiduki kehtiva registreerimistunnistuse esitamine on üldjuhul kohustuslik tulenevalt määruse § 7 lg 2 p-st 1, mille kohaselt lisaks § 3 lg 1 nimetatudtaotlusele tuleb registriandmete muutmiseks lähtuvalt registritoimingust ja vastavalt vajadusele esitada ka sõiduki kehtiv registreerimistunnistus. Kuid teatud juhtudel on võimalik registris omaniku muutmise kandeid teha ka siis, kui taotleja ei esita sõiduki kehtivat registreerimistunnistust. Määruse § 12 lg 2 p 3 kohaselt ei ole registreerimistunnistuse asendamine enne registriandmete muutmist nõutav muuhulgas juhul, kui Maanteeamet on enne registriandmete muutmist seoses omaniku vahetumisega kontrollinud sõiduki ja selle omandiga seonduvaid andmeid ning veendunud nende õigsuses, sellisel juhul ei pea kande taotleja registriandmete muutmiseks registreerimistunnistust esitama. Maanteeamet asus seisukohale, et alus viidatud sätte kohaldamiseks puudub, kuna antud juhul leiavad kaks isikut (taotleja ja puudutatud isik), et nad on sõiduki omanikud. Vastustaja väidab, et kui kaks isikut leiavad, et nad on sõiduki omanikud, on kahtlemata tegemist vaidlusega sõiduki omandiõiguse üle, seega ei saanud Maanteeamet olla veendunud omandiõigusega seonduvate andmete õigsuses, nagu määrus nõuab, mistõttu pidi taotleja muuhulgas esitama kehtiva registreerimistunnistuse. Selle väitega nõustub ka kohus. 4 Kaebuse esitaja leiab, et kande tegemiseks ilma registreerimistunnistuseta annab aluse ka määruse § 12 lg 2 p 3, kuid põhjendanud seda seisukohta ei ole. Kõnesoleva sätte kohaselt kadunud, varastatud või kasutuskõlbmatuks muutunud registreerimistunnistuse asendamine enne registriandmete muutmist ei ole nõutav, kui Maanteeamet on enne registriandmete muutmist seoses omaniku vahetumisega kontrollinud sõiduki ja selle omandiga seonduvaid andmeid ning veendunud nende õigsuses. Maanteeamet on õigesti leidnud, et viidatud sätte kohaldamiseks alus puudus. Maanteeamet on selgitanud, et sõiduki omandiõiguses esineb kahtlus ning on seda ka põhjendanud nii haldus-kui kohtumenetluses, kohus siinkohal ei hakka neid põhjendusi üle kordama. Kaebaja on viidanud ka määruse § 12 lg 2 p-le 1, mille kohaselt kadunud, varastatud või kasutuskõlbmatuks muutunud registreerimistunnistuse asendamine enne registriandmete muutmist ei ole nõutav, kui sõiduki registrijärgne omanik ja omandaja esitavad registriandmete muutmiseks sõiduki võõrandamisel § 7 lõikes 5 nimetatud taotluse ja sõiduki registrijärgse omaniku või tema seadusjärgse esindaja isik tuvastatakse Maanteeametis. Kohtu arvates viide nimetatud sättele antud vaidluse kontekstis on asjakohatu. Maanteeamet on selgitanud, et keeldumise alusena on vaidlustatud haldusaktis viidatud LS § 77 lg 1 p-le 1 (esitatud ei ole registreerimiseks vajalikke dokumente või andmeid), mille kohaldamise põhjuseks oli asjaolu, et esines põhjendatud kahtlus sõiduki omandiõiguses. Kaebaja keeldus esitamast sõiduki registreerimistunnistust või alternatiivina asjakohast kohtulahendit. Maanteeamet kinnitas kohtus, et on haldusmenetluses arvestanud kõigi oluliste asjaoludega, mis tulenevad ka vaidlustatud haldusaktist ja 16.07.2012 vaideotsusest, kohtu hinnangul vastupidist ei ole kaebaja pool tõendanud. Kaebaja ei ole kaebuses ka kirjeldanud, milliste oluliste asjaoludega Maanteeamet tema hinnangul arvestamata jättis. Maanteeameti kinnitusel kontrolliti muuhulgas sõiduki omandiõigust ja jõuti järeldusele, et selles esineb kahtlus, samuti kuulati Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 kohaselt ära menetlusosaliste arvamused ja vastuväited ning kaaluti erinevate isikute huve. Kohtul puudub alus kahelda Maanteeameti sellekohastes väidetes. Vastustaja asus haldusmenetlust läbi viies seisukohale, et pole mõeldav, et Maanteeamet kustutaks liiklusregistrist sõiduki omaniku (omab kehtivat registreerimistunnistust), kes on sinna kantud õiguspäraselt (selle üle vaidlus puudub), eriti veel siis, kui uue väidetava omaniku omandiõiguses esineb põhjendatud kahtlus. Vastustaja leidis, et kuna Maanteeameti kahtlus oli sedavõrd ulatuslik, siis ei saanud Maanteeamet hakata sõiduki omandiõigust tuvastama selleks pädevuse puudumise tõttu (erineb Maanteeameti poolt haldusmenetluse raames teostatavast omandiõiguse kontrollist niivõrd olulisel määral). Kohtu arvates olukorras, kus kaks isikut peavad ennast sõiduki õiguspäraseks omanikuks, esitades omandamist tõendavad dokumendid, on tegemist õigusvaidlusega, mille lahendamine ei kuulu Maanteeameti pädevusse. Liiklusregistrikande muutmine on võimalik siis, kui sõiduki omandiõigus on tsiviilkorras üheselt tuvastatud või omandivaidlus on ära langenud. Maanteeamet peab enne vastava kande tegemist veenduma taotleja omandiõiguses, põhjendatud kahtluse korral registrikannet muuta ei saa. Kohus nõustub vastustajaga, et Maanteeamet peab omaniku kande tegemiseks/muutmiseks liiklusregistris kontrollima ja olema veendunud sõiduki omandiõiguses, kuid samas ei saa Maanteeamet isikute vaidluse korral hakata omandiõigust ise tuvastama, milleks ametil pädevus puudub. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vaidlustatud otsus on vastuoluline ja ebaselge ning selle põhjendused ei vasta kehtivatele õigusaktidele. Kohus leiab, et vaidlustatud otsuses on lahti kirjutatud nii faktilised asjaolud kui õiguslik alus. Kohus, hinnates kaevatavat otsust, leiab, et see on piisavalt põhjendatud, oma sisult selge ja arusaadav ning kontrollitav. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega. Kohus eeltoodust tulenevalt ning võttes arvesse asjas kogutud tõendid, mida kohus vaatles nende 5 kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebaja poole põhjendused ei ole piisavad kaebuse rahuldamiseks ning vaieldava otsuse tühistamiseks. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (
) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ja kolmas isik ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Elle Kask Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.