← Eesti

3-13-433/38

Obsah (7)§ 278§ 182§ 270§ 268§ 46§ 165§ 108

3-13-433 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 11.04.2013. a Tallinn Haldusasja number 3-13-433 Haldusasi Silwi Autoehituse AS ja M

§ 278lg 1).

Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 22.04.2013.a. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

I ASJAOLUD 1.25.06.2012 avaldas Terviseamet (hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Kiirabiautode statsionaarsete arvutitöökohtade ja sidelahenduste seadmete soetamine ja paigaldamine“ (viitenumber 135374) hanketeate (HT) HT punkti III.2.3) (“Tehniline ja kutsealane pädevus”) alapunkt 3 sätestab: “Pakkuja tõendab, et ta on ise kiirabiautode ehitaja (esitab andmed, mitu kiirabiautot (orienteeruvalt) ta on ehitanud, mis perioodil ja kellele) või esitab kiirabiautod ehitanud firmade kirjalikud nõusolekud, et pakkuja tohib teostada iseseisvalt seadmete paigaldustöid kiirabiautodesse (sh garantiialustesse);”

  1. 23.08.2012 esitasid pakkumused kaks pakkujat – Skarcon OÜ ja ühispakkujad Silwi Autoehituse AS ja ML Novator OÜ( ühispakkujad).
  2. Hankija poolt moodustatud komisjon tegi 11.10.2012 muu hulgas otsused Skarcon OÜ hankemenetlusest kõrvaldamiseks ja kvalifitseerimata jätmiseks. 23.10.2012 laekus riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) Skarcon OÜ vaidlustus, milles taotleti hankija otsuste, millega Skarcon OÜ kõrvaldati hankemenetlusest ja jäeti kvalifitseerimata, kehtetuks tunnistamist. 13.11.2012 otsusega rahuldas VAKO vaidlustuse ning vastustaja 11.10.
  3. a. otsused tunnistati kehtetuks. 4.11.01.
  4. a. tegi hankija uue otsuse millega ta ei tuvastanud mitte ühelgi pakkujal hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid; kvalifitseeris mõlemad pakkujad nii nende majandusliku ja finantsseisundi kui tehnilise ja kutsealase pädevuse osas; tunnistas vastavaks mõlemad esitatud pakkumused ning tunnistas edukaks Skarcon OÜ pakkumuse. Ühispakkujad vaidlustasid hankija 11.01.
  5. a. otsuse VAKO-s. 5.VAKO rahuldas 15.02.
  6. a. otsusega nr 9-13/135374 ühispakkujate vaidlustuse osaliselt (rahuldamata jäi vaidlustus hankija otsuse Skarcon OÜ kvalifitseerimise kehtetuks tunnistamiseks ). 6.Ühispakkujad esitasid 25.02.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse vaidlustuskomisjoni 15.02.2013 otsuse nr 9-13/135374 osaliseks tühistamiseks riigihankes 135374 (“Kiirabiautode statsionaarsete arvutitöökohtade ja sidelahenduste seadmete soetamine ja paigaldamine”) s.o. hankija otsuse Skarcon OÜ kvalifitseerimise kehtetuks tunnistamata jätmise osas. II KAEBUSE NÕUDED JA MOTIIVID 7.Riigihangete vaidlustuskomisjoni 15.02.
  7. a. otsusega nr 9-13/135374 rahuldati kaebuse esitajate vaidlustus osaliselt. Kaebuse esitajate hinnangul on riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus õiguspärane vaidlustuse osalise rahuldamise osas (millises osas kaebuse esitajad kohtule kaebust ei esita ega otsuse tühistamist ei taotle), kuid mitteõiguspärane selles osas, millega kaebuse esitajate vaidlustus osaliselt rahuldamata jäi. Seetõttu vaidlustavad kaebuse esitajad vastustaja 11.01.
  8. a. otsuse ja riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse üksnes osaliselt (st osas, mis puudutavad Skarcon OÜ kvalifitseerimisega seonduvaid küsimusi). 8.Mitte ükski pakkuja (sh ka mitte Skarcon OÜ) ei ole hanketeate punkti III.2.3) alapunkti 3 õigeaegselt vaidlustanud, mistõttu on see kehtiv ning mistahes arutluskäigud selle punkti eesmärgipärasuse või otstarbekuse üle ei ole enam asjakohased. Asjaolu, et mitte ükski pakkuja (sh ka mitte Skarcon OÜ) ei kasutanud ka oma RHS § 56 lg-s 1 sätestatud õigust saada selgitusi või täiendavat teavet hanketeate kohta, näitab, et eelnimetatud punkt ei võinud jääda mitte ühelegi pakkujale segaseks või arusaamatuks ega saanud olla mitmeti tõlgendatav. 9.Olukorras, kus kvalifitseerimistingimust ei ole vaidlustatud, on see õiguspärane, kehtiv ja järgimiseks kohustuslik isegi juhul, kui mõni hankemenetluses osalenud isik leiab tagantjärgi, et teistsuguste kvalifitseerimistingimuste kasutamisel oleks tema subjektiivse hinnangu kohaselt võinud saavutada parema tulemuse. 10.Riigihangete vaidlustuskomisjon on oma 23.09.
  9. a. otsuse nr 171-10/120152 punktis 11 leidnud, et hankija poolt hanke alusdokumentide kohta antavad seletused on hankijale otsuste tegemisel järgimiseks kohustuslikud, kuid seda üksnes niivõrd, kui need ei ole vastuolus dokumentide sisuga. Kaebuse esitajad toetavad eelnimetatud seisukohta ning peavad seejuures vajalikuks juhtida erilist tähelepanu sellele, et kui isegi hankija poolt enne pakkumuse esitamise tähtaja saabumist (st siis, kui hanke alusdokumentide vaidlustamine on põhimõtteliselt veel võimalik) kohta antavad seletused ei tohi olla vastuolus alusdokumentide enda sisuga, siis seda vähem tohivad vastuolus alusdokumentide sisuga olla need seletused, mis on antud peale pakkumuste esitamist (st siis, kui hanke alusdokumente enam vaidlustada ei saa).Seega ei muuda mistahes hankija poolt antud seletus, tõlgendus, tähendus, teoreetiline käsitlus või interpretatsioon hanke alusdokumendi või mõne selle tingimuse tegelikku sisu. Hanketingimuste muutmiseks on riigihangete seaduses sätestatud kindel reeglistik ning vaatlusalust tingimust (hanketeate punkti III.2.3) alapunkt 3) käesoleval juhul muudetud ei ole. Võimalike vastuolude korral vastustaja poolt hanketingimuste kohta antud seletuse ja hanketingimuse enda vahel tuleb juhinduda hanketingimusest. 11.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg 2 ja 3 kohaselt tuleb niihästi isiku avalikkusele suunatud tahteavalduse kui ka muu õigusliku tähendusega teo tõlgendamisel juhinduda sellisest tõlgendusest, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. KeeleS § 4 lg 1 kohaselt peab riigiasutuste ametlik keelekasutus vastama eesti kirjakeele normile, mis KeeleS § 4 lg 2 ja Vabariigi Valitsuse 09.06.
  10. a. määruse nr 71 (“Eesti kirjakeele normi rakendamise kord”) § 2 lg 1 kohaselt on muuhulgas määratud Eesti Keele Instituudi normatiivse käsiraamatuga. Kaebuse esitajate hinnangul tuleb eeldada, et hankemenetluses osaleda sooviv mõistlik isik võiks vajalikul määral aru saada eesti kirjakeelest. 12.Hanketeate punkti III.2.3) alapunkti 3 kohaselt pidi pakkuja, kes ei ole ise kiirabiautode ehitaja, esitama kiirabiautod ehitanud firmade kirjalikud nõusolekud, et pakkuja tohib teostada iseseisvalt seadmete paigaldustöid kiirabiautodesse. Eesti keele normatiivses käsiraamatus (http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=3&p1=4&id=171) märgitakse: “Arv ehk nuumerus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab asjade, olendite jms hulka. Eesti keeles on arvukategoorial kaks liiget – ainsus ehk singular ja mitmus ehk pluural –, mis eristavad üht (ainsus) kahest või enamast (mitmus)/../“. Antud juhul on hanketingimus sõnastatud mitmuses, kusjuures seda on veel tehtud korduvalt (“firmade”, “kirjalikud”, “nõusolekud”). Mitmus tähendab eesti keeles kaht või enamat. Isegi kui hanketingimuse tõlgendamisel võiks tekkida teoreetiline vaidlus selle üle, kui mitme kiirabiauto ehitaja kirjalikku nõusolekut hankija silmas pidas (nt kas tulnuks esitada kõigi kiirabiautode ehitajate nõusolekud või piisanuks vähematest nõusolekutest), ei saa vähimatki vaidlust olla selle üle, et nõusolekuid oleks pidanud olema kaks või enam. Arvestades seda, et hanketingimus on täiesti ühemõtteliselt sõnastatud mitmuses, ei saa vaid ühe nõusoleku esitamist (või näiteks üldse nõusolekute esitamata jätmist) pidada mitte ühelgi juhul hanketingimusega kooskõlas olevaks. Vastustaja enda hilisemad selgitused, mitut nõusolekut ja millistel tingimustel ta oleks ehk hüpoteetiliselt aktsepteerinud, ei ole siinkohal asjakohased. 13.Skarcon OÜ ei ole ise kiirabiautode ehitaja, milline asjaolu on muuhulgas täiesti õigesti fikseeritud ka vaidlustuskomisjoni 13.11.
  11. a. otsuse punktis
  12. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et Skarcon OÜ esitas koos oma pakkumusega ainult ühe kiirabiautode ehitaja nõusoleku selle kohta, et Skarcon OÜ tohib iseseisvalt teostada seadmete paigaldustöid, milline asjaolu on samuti täiesti õigesti fikseeritud niihästi vaidlustuskomisjoni 13.11.
  13. a. otsuse punktis 8 kui ka hankija 11.01.
  14. a. otsuse leheküljel
  15. 14.Hanketeate punkti III.2.3) alapunkt 3 ei ole mitmetimõistetav, sest eesti kirjakeele normist juhindudes ei ole võimalik, et üks arvukategooria liige (mitmus ehk pluural) hakkaks mingi tõlgenduse tulemusena ühtäkki tähendama teist arvukategooria liiget (ainsust ehk singulari). Seega on ka erinevatel tõlgendusvõimalustel oma piirid, mis tulenevad tõlgendatava normi/tingimuse/punkti enda sõnastusest. Tõlgendamise eesmärgiks ei saa olla kuitahes absurdse tõlgendusviisi eelistamine teistele, hanketingimuste sõnastuse ja eesti keele normiga kooskõlas olevatele tõlgendusviisidele, kui eelnimetatud absurdne tõlgendusviis tagab ainult võimalikult suure hulga pakkujate poolt pakkumuste esitamise. Sellisel juhul võiks hanketeate punkti III.2.3) alapunkti 3 tõlgendada juba üldse selliselt, et tegelikult pole mitte mingeid kirjalikke nõusolekuid esitada vaja või vähemalt et kiirabiautode ehitajate nõusolekute asemel võib esitada mistahes muude isikute nõusolekuid. 15.Kui pakkuja on jätnud esitamata hanketeates nõutud kvalifikatsiooni tõendava dokumendi, jätab hankija pakkuja RHS § 39 lg 41 alusel kvalifitseerimata. Kuna Skarcon OÜ ei esitanud oma pakkumuses hanketeate punkti III.2.3) alapunktis 3 nõutud kiirabiautode ehitajate kirjalikke nõusolekuid (st kaht või enamat nõusolekut), tulnuks vastustajal jätta ka Skarcon OÜ kvalifitseerimata. Vastustaja otsus Skarcon OÜ kvalifitseerimise ja tema järgnevad otsused Skarcon OÜ pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta ei ole seega õiguspärased ning tuleb kehtetuks tunnistada. 16.Kuigi antud vaidluse eset silmas pidades ei ole hanketeate punkti III.2.3) alapunkti 3 sisuline põhjendatus enam oluline (hanketingimust ei ole vaidlustatud, see on õiguspärane ning kehtiv), peavad kaebuse esitajad siiski vajalikuks rõhutada, et eelnimetatud tingimus on nende hinnangul ka sisuliselt äärmiselt oluline. Antud hanke esemeks on statsionaarsete arvutitöökohtade ja sidelahenduste paigaldamine kokku 131 kiirabiautosse, mis on erinevatel aegadel valmistatud 6 erineva kiirabiautode tootja poolt. Suur osa kiirabiautodest on seejuures garantiilised. Seega on vastustaja poolt pakkujatele tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifikatsiooni nõuete kehtestamine täiesti põhjendatud: kiirabiautodesse oskamatu lisaseadmete paigaldamine võib seada ohtu patsientide elu ja tervise, häirida kiirabiauto normaalset funktsioneerimist ning mõjutada ka kiirabiautole antud garantii kehtivust. Seetõttu on nõue, et pakkujal peab olema pädevus kiirabiautode valdkonnas, igati põhjendatud. Arusaadavalt piirab mistahes kvalifitseerimistingimus mõnevõrra konkurentsi, kuid antud piirang on hanke eset ja võimalikke negatiivseid tagajärgi arvestades põhjendatud, asjakohane ning proportsionaalne. Riigihangete seaduse eesmärgiks ei saa olla hankes osalemise võimaluse tagamine kuitahes ebakompetentsetele pakkujatele. Tingimus, et pakkuja, kes ei ole ise kiirabiautode ehitaja, võib esitada kiirabiautode ehitajate kirjalikud nõusolekud selle kohta, et ta tohib teostada iseseisvaid paigaldustöid, on eelnimetatud piirangut leevendava iseloomuga ning seega samuti õiguspärane. 16.Vaidlustuskomisjoni 15.02.
  16. a. otsuse punktides 8.
  17. ja 8.
  18. väljatoodud asjaolu, nagu olevat Skarcon OÜ kvalifitseerimise küsimus lahendatud juba vaidlustuskomisjoni varasema, 13.11.
  19. a. otsusega, mis on jõustunud, ei ole õiguspärane. Kaebuse esitajatel on vaieldamatult õigus vaidlustada Skarcon OÜ kvalifitseerimine riigihankes, kui see rikub kaebuse esitajate õigusi. Kaebuse esitajad on seda antud juhul nõuetekohaselt ja tähtaegselt teinud ning vaidlustuskomisjon on kaebuse esitajate kaebust täies ulatuses ka menetlenud, mida ta poleks saanud teha siis, kui sama asi oleks lahendatud tõepoolest mõne varasema jõustunud otsusega ning kui kaebuse esitajatel oleks seetõttu kaebeõigus kui selline puudunud. Täiesti arusaamatuks jääb ka see, kuidas saab kaebuse esitajate käesoleva kaebuse läbivaatamisel olla siduv vaidlustuskomisjoni jõustunud otsus mingis varasemas asjas, mille menetlusse kaebuse esitajaid ei olnud isegi mitte kaasatud. III VASTUSTAJA SEISUKOHT
  20. Terviseameti hankekomisjon tegi 11.10.2012 otsused Skarcon OÜ hankemenetlusest kõrvaldamiseks ja kvalifitseerimata jätmiseks.Skarcon vaidlustas hankija nimetatud otsused VAKo-s ning VAKO 13.11.2012 otsusega nr 212-12/135374 vaidlustus rahuldati ja vastustaja 11.10.2012 otsused tunnistati kehtetuks. 18.Terviseameti jaoks oli tegemist VAKo jõustunud otsusega. VAKo otsus on RHS õ 127 lg 5 hankijale täitmiseks kohustuslik. Hankija on kohustatud viima oma hankemenetluse käigus tehtud otsused kooskõlla VAKO jõustunud otsusega, mida hankija on ka teinud. 19.Õigusrahu ja õiguskindluse seisukohalt ei saa olla olukorda, et jõustunud vahekohtu otsus ei ole otsuse adressaadile siduv ja seda saavad kolmandad isikud korduvalt vaidlustada. 20.Kaebuse esiamise tähtaeg on

§ 270lg 1 kohaselt 10 päeva VAKO otsuse teatavaks tegemisest arvates.

Otsus tehti teatavaks 13.11.2012 ja on avaldatud avaliku teabena riigihangete registris riigihanke „Kiirabiautode statsionaarsete arvutitöökohtade ja sidelahenduste seadmete soetamine ja paigaldamine“ (viitenumber 135374)all osas „Vaidlustused“. Ka juhul, kui kaebajaid ei huvitanud teave hanke käigu kohta, said nad VAKO otsuse kohta teabe 14.01.2013 esitatud Terviseameti protokollilisest otsusest, kus Skarcon OÜ kvalifitseerimist on põhjendatud VAKO 13.11.2012 otsusega nr 212-12/

  1. 21.Kaebuse esitaja ei ole palunud tähtaega ennistada ja puuduvad tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud.Teiseks ei saa hankija vaielda vaidlustatud ja jõustunud VAKO otsuse osas sisuliselt. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning jätta menetluskulud kaebajate kanda. IV KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
  2. Kolmas isik ei pea kaebust põhjendatuks ning palub see rahuldamata jätta ning jätta menetluskulud kaebajate kanda. Kolmas isik põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 23.Kaebajad tuginevad VAKO 13.11.2012 otsuse õigusvastasusele, kuigi ei ole seda vaidlustanud.

§ 268

lg 4 kohaselt ei saa isik hankeasjas tugineda haldusakti õigusvastasusele, kui ta on jätnud kasutamata võimaluse selle vaidlustamiseks. Kaebus rajaneb eeldusele, et VAKO 13.11.2012 otsus nr 212-12/135374 (mis on jõustunud) on sisuliselt ebaõige ja seega õigusvastane. Nimetatud otsus oli kaebajatele kättesaadav Riigihangete registri vahendusel alates selle tegemisest. Kui kaebajad leidsid, et otsus kahjustab nende õigusi (kas sisuliselt või seetõttu, et kaebajaid ei olnud menetlusse kaasatud), oli kaebajatel võimalik esitada otsusele kaebus vähemalt kooskõlas

§ 46lg-ga 1, s.t 30 päeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest.

See tähtaeg möödus 14.12.2012.

§ 270

lg 1 näeb hankeasjades ette veel lühemat kaebetähtaega, milleks on 10 päeva vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

  1. Kuna VAKO 13.11.2012 otsus on jõustunud, ei saanud hankija teha sellega vastuolus olevat otsust. RHS § 127 lg 5 kohaselt, vaidlustuse rahuldamisel on vaidlustuskomisjoni otsus hankijale täitmiseks kohustuslik. Hankija on kohustatud viima kõik oma hankemenetluse käigus tehtud otsused kooskõlla vaidlustuskomisjoni jõustunud otsusega. VAKO jõustunud otsus on seega kõigi muude hankedokumentide suhtes ülemuslik. Isegi hüpoteetilisel juhul, kui VAKO otsus on vastuolus hankedokumentidega, sätestab RHS hankija kohustuse lähtuda VAKO otsusest. Hankemenetluses osalejatel, keda VAKO otsus võib puudutada, on õigus esitada halduskohtule kaebus selle tühistamiseks (kusjuures sellise kaebuse esitamine ei eelda, et kaebaja oleks VAKO menetluses menetlusosaline). Antud juhul on hankija 11.01.2013 otsus kolmanda isiku kvalifitseerimise osas kooskõlas VAKO 13.11.2012 jõustunud otsusega. Seega ei saanud hankija otsus vastavas osas isegi teoreetiliselt olla õigusvastane ning VAKO jättis hankija otsuse oma 15.02.2013 otsusega nimetatud põhjusel õiguspäraselt tühistamata (tühistades seda seejärel teistel alustel).
  2. Kaebuse ese on määratletud valesti. Kaebaja palub tühistada hankija 11.01.2013 otsuse, mis on VAKO 15.02.2013 otsusega juba tühistatud. VAKO 15.02.2013 otsusega tühistati hankija otsus mh osas, milles kolmanda isiku pakkumus tunnistati vastavaks. Käesolevas menetluses ei saa halduskohus nimetatud otsust uuesti samas osas tühistada. Kaebajatel ei ole käesolevas menetluses võimalik nõuda vastustaja otsuse tühistamist. V KOHTU SEISUKOHT
  3. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus põhjendatud ei ole ja tuleb jätta rahuldamata.
  4. Tulenevalt Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 267 lg-st 1 on hankeasjas kaebuse esemeks RHS § 117 lg-tes 2 ja 2.2 nimetatud hankija tegevus ning VAKO otsus. Vaidluse esemeks on eeltoodust tulenevalt hankija tegevus ja vaidlustuskomisjoni hankija otsus.Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses vaidlustavad kaebuse esitajad 11.01.

  1. a. otsuse Skarcon OÜ kvalifitseerimist puudutavas osas ja VAKO 15.02.2013 otsuse osas, millega jäeti rahuldamata vaidlustus hankija otsusele Skarcon OÜ kvalifitseerimise kohta.
  2. VAKO tunnistas 13.11.2012 otsusega kehtetuks hankija 11.10.
  3. a otsused Skarcon OÜ hankemenetlusest kõrvaldamiseks ja kvalifitseerimata jätmiseks. Nimetatud otsusega ei teinud VAKO hankija asemel sisulist otsust, s.o. VAKO ei tuvastanud 13.11.2012 otsusega vaidlustusmenetluses Skarcon OÜ vastavust kehtestatud kvalifitseerimistingimustele ning selleks puudus tal ka pädevus. Vaidlustusmenetluse ese ja ulatus on RHS vaidlustusmenetlust käsitlevate 7.peatüki sätetega piiritletud riigihangete seaduse rikkumist puudutavate küsimustega ja riigihangete seaduse alusel tehtud või tegemata jäetud hankija otsustega (RHS § 117 lg-d 1-2.2, § 126 lg 1 p 5). Riigikohus on 12.12.2011 lahendis kohtuasjas 3-3-1-52-11 (p17) asunud seisukohale, et riigihangete seaduse tekstist tuleneb vaidlustuskomisjonile üksnes pädevus hinnata riigihangete seaduse järgimist hankija poolt.
  4. VAKO asus 13.11.2012 otsuses seisukohale, et hankija eespoolnimetatud otsused ei ole kooskõlas RHS-ga. VAKO otsuse põhjendustest nähtuvalt leidis VAKO, et vaidlusalune tingimus (HT punkti III.2.3 “Tehniline ja kutsealane pädevus” alap.3: “Pakkuja tõendab, et ta on ise kiirabiautode ehitaja (esitab andmed, mitu kiirabiautot (orienteeruvalt) ta on ehitanud, mis perioodil ja kellele) või esitab kiirabiautod ehitanud firmade kirjalikud nõusolekud, et pakkuja tohib teostada iseseisvalt seadmete paigaldustöid kiirabiautodesse (sh garantiialustesse” ) on nõusolekute arvu sisustamise osas vastuoluline, millisel juhul tuleb anda tingimusele tõlgendus, mis kahjustab pakkujaid kõige vähem. Sealjuures viitas VAKO Tallinna Ringkonnakohtu haldusasjas 3-09-3081 10.09.2010 otsuse p.12 toodud seisukohale, et HT-s mitmetimõistetavalt sõnastatud kvalifitseerimise tingimust tuleb tõlgendada laiendavalt nii, et see tagaks võimalikult suure arvu pakkujate poolse pakkumuste esitamise. Hankija ise on asunud seisukohal, et vaatamata sellele, et HT osa III p 2.3) alapunktis 3 on sõna „nõusolekud“ mitmuses, vastab nõudele ka üks esitatud nõusolek. VAKO leidis, et hankija ei saanud vaidlustaja poolt koos pakkumusega esitatud dokumentidest teha järeldust, et vaidlustaja ei ole taotlenud teistelt kiirabiautosid ehitavatelt ettevõtjatelt nõusolekuid, mistõttu, kui vaidlustaja oli ühe HT osa III p.2.3) alap 3 nõutud nõusoleku esitanud, ei saanud hankija sel põhjendusel jätta vaidlustajat kvalifitseerimata. 30.Nagu kohus on eespool märkinud, ei tuvastanud VAKO 13.11.2012 otsusega Skarcon OÜ vastavust kehtestatud kvalifitseerimistingimustele ning seega VAKO 13.11.2012 otsuse jõustumise järel ei olnud Skarcon OÜ kvalifitseerimistingimustele vastavust otsustatud ühegi kehtiva haldusaktiga . 11.01.
  5. a. otsusega kvalifitseeris hankija mõlemad pakkujad nii nende majandusliku ja finantsseisundi kui tehnilise ja kutsealase pädevuse osas; tunnistas vastavaks mõlemad esitatud pakkumused ning tunnistas edukaks Skarcon OÜ pakkumuse. Hankija 11.01.2013 otsuse vaidlustasid ühispakkujad VAKO-s ning 15.02.
  6. a. otsusega nr 9-13/135374 rahuldas VAKO ühispakkujate vaidlustuse osaliselt. Eeltoodust tulenevalt oli ühispakkujatel õigus esitada vaidlustus hankija 11.01.2013 otsusele ning VAKO otsusele osas, millega vaidlustus jäeti rahuldamata. Kaebajad märgivad põhjendatult, et VAKO on kaebuse esitajate kaebust täies ulatuses ka menetlenud, mida ta poleks saanud teha siis, kui sama asi oleks lahendatud tõepoolest mõne varasema jõustunud otsusega ning kui kaebuse esitajatel oleks seetõttu kaebeõigus kui selline puudunud. Puudub vaidlus selles, et kaebus halduskohtule on esitatud kümne päeva jooksul VAKO 15.02.2013 otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.
  7. Kaebuse esitajad märgivad kaebuses:„Vaidlustuskomisjoni 15.02.
  8. a. otsuse punktides 8.
  9. ja 8.
  10. väljatoodud asjaolu, nagu olevat Skarcon OÜ kvalifitseerimise küsimus lahendatud juba vaidlustuskomisjoni varasema, 13.11.
  11. a. otsusega, mis on jõustunud, ei ole õiguspärane“. Kohus on eespool esitanud põhjendused selle kohta, et VAKO-l puudub pädevus otsustada kvalifitseerimistingimustele vastavust ning VAKO 15.02.2013 otsuse punktidest 8.1 ja 8.2 on ekslik järeldada, nagu oleks neis otsuse punktides VAKO seda siiski teinud. 15.02.
  12. a. otsuse p.8.
  13. ei pidanud VAKO vajalikuks korrata HT osa III p 2.3) alapunktis 3 sätestatud kvalifitseerimistingimuse sisustamise kohta juba 13.11.2012 otsuses toodud seisukohta ja põhjendusi,viidates 13.11.2012 otsusele kinnitas 15.02.2013 otsuses nende juurde jäämist. Samuti osundas VAKO, et varasemas otsuses tuvastas ta selliste asjaolude puudumise, mis võimaldaksid jätta Skarcon OÜ kvalifitseerimata mittevastavuse tõttu HT osa III p 2.3) alapunktis 3 sätestatud kvalifitseerimistingimusele. Sama otsuse p.8.2 tuleneb, et VAKO 13.11.2012 otsus, millega VAKO tuvastas hankija 11.10.
  14. otsuse mittevastavuse RHS-le on jõustunud, hankija 11.01.2013 otsuse p.2.2.3.2 on vastavalt RHS 127 lg 5 teisele lausele viidud kooskõlla jõustunud otsusega. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud VAKO järeldus hankija otsuse (11.01.2013 otsuse p.2.2.3.)vastavusest RHS-le. Seetõttu jäeti ka rahuldamata vaidlustus . Eeltoodust tulenevalt on ekslik ka kaebuse väide:“Täiesti arusaamatuks jääb ka see, kuidas saab kaebuse esitajate käesoleva kaebuse läbivaatamisel olla siduv vaidlustuskomisjoni jõustunud otsus mingis varasemas asjas, mille menetlusse kaebuse esitajaid ei olnud isegi mitte kaasatud“.
  15. Kohus nõustub VAKO otsuse põhjendustega HT osa III p 2.3) alapunktis 3 sätestatud kvalifitseerimistingimuse sisustamise kohta ja ei pea

§ 165lg 2 alusel vajalikuks neid korrata.

VAKO otsus, millega jäeti kaebuse esitajate vaidlustus rahuldamata, on põhjendatud ja õiguspärane. 33.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ja lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kolmas isik Skarcon OÜ taotleb Silwi Autoehituse AS-lt ja ML Novator OÜ-lt kolmanda isiku kasuks viimase poolt kantud menetluskulu summas 1000 eurot väljamõistmist.Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud , kulu kandmine on tõendatud (tl 202-206). /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.