lg 2 p 1 alusel kaebaõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada ja põhjendab seda järgmiselt. 4.
kohaselt saab kaebusega halduskohtult nõuda haldusakti või selle osa tühistamist; haldusakti andmist või toimingu tegemist; haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamist; avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist; haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist; haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist. 4.
lg 1 sätetab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Nn. populaarkaebuse esitamise võimalust käsitleb
lg 2, mis seab selle esitamise vältimatuks eeltingimuseks, et vastav õigus on sätestatud seaduses. Ei jäätmeseadus ega ükski teine seadus käesoleval hetkel kaebajale populaarkaebuse esitamise õigust tema toodud asjaoludel ja olukorras ei anna. 4.2. Käesoleval juhul on ka kohtupraktika jäätmeveo teenuste hinna vaidlustamise küsimuses selgelt välja kujunenud ja kohtud on asunud seisukohale, et abstraktselt populaarkaebuse vormis ei ole eraisikul võimalik jäätmeveo teenuste hinda halduskohtus vaidlustada. Kohus selgitab, et Riigikohus on oma 29.01.2009 lahendi nr 3-3-1-78-08 p 12 ja 13 seoses isiku lugemisega liitunuks korraldatud jäätmeveoga JäätS § 69 lg 1 tulenevalt märkinud järgmist: „Jäätmeseaduse § 69 lg 1 kohaselt loetakse jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga eluvõi tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest või jäätmeseaduse § 66 lõikes 4 nimetatud määruse jõustumisest (jäätmehoolduseeskiri või jäätmeveo rakendamise kord). Kolleegium märgib, et jäätmeseadus ei sätesta seda, milline on korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemise õiguslik tähendus ning millised on liitumise tagajärjed. Kolleegium ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tsiviilõiguslik suhe jäätmevaldajaga tekkis ainuõiguse andmise korralduse ning selle lisaks oleva halduslepingu alusel ning lepingu konkreetsete punktide õigusvastasuse tuvastamine annaks jäätmevaldajale aluse esitatud teenustasu arve tasumisest keeldumiseks. Jäätmeseadusest ei tulene, et jäätmevedaja ja kohaliku 3 omavalitsuse vahel sõlmitava lepingu alusel tekiks võlaõiguslik suhe ka jäätmevaldajaga. Seega ei saanud korraldus ja haldusleping olla võlasuhte tekkimise aluseks ning halduslepingu, mis reguleerib eeskätt jäätmevedaja ja linna vahelisi õigusi ja kohustusi, punktide vaidlustamine ei saa olla kaebajale kasulik, sest esitatud teenustasu arvete ja nende tasumise kohustuse tekkimise aluseks ei ole haldusleping. Kuna vaidlustatud halduslepingu punktide õigusvastasuse tuvastamisega ei kaasneks käesoleval juhul kaebaja jaoks mingisugust kasu, siis puudub kaebajal halduslepingu punktide õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi. Ragn-Sells AS poolt kaebajale esitatud arvete vaidlustamiseks saab kaebaja pöörduda maakohtusse.“ Nimetatud Riigikohtu poolt väljendatud seisukohti on hilisemas kohtupraktikas järgitud ja seetõttu leiab kohus, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus populaarkaebuse esitamiseks jäätmeveo teenustasude vaidlustamiseks halduskohtus nii populaarkaebuse kui ka individuaalkaebuse vormis ja kohus tagastab kaebuse selles osas
Kohus märgib siinkohal selgituseks, et kaebaja väide, et hinnad on vastuolus ”saastaja maksab” põhimõttega ning et hind ei ole proportsionaalne, kaebaja õiguste rikkumist veel ei näita. Jäätmeseadus ning halduskohtumenetluse seadustik ei võimalda jäätmeasajades esitada populaarkaebust ehk kaebust motiivil, et akt või toiming ei vasta seaduse nõuetele. Kui kaebaja ei nõustu esitatud arvetega, siis nagu Riigikohus on varasemalt märkinud, tuleb need vaidlustada maakohtus, kusjuures sellise vaidluse raames kontrollitakse ka arvel märgitud hindade õiguspärasust. 4.3. Eelmises kahes punktis toodud üldiste jäätmeveoteenuste hindadega sarnaselt tuleb õiguses käsiteleda ka jäätmeveo tingimuste rikkujate suhtes rakendatavate lisatasude, mis on avaldatud Maardu linna kodulehel, üle käivaid vaidlusi. Kohus leiab, et kuni kaebaja suhtes ei ole neid rakendatud, ei saa kaebaja neid vaidlustada, kuna need ei saa kaebaja õigusi rikkuda. Nende tasude määramise aluseks on Maardu Linnavolikogu 26.06.2012 määrusega nr 68 „Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord Maardu linnas“ § 17, kuid neid määrab samuti lõplikult jäätmevedaja. Olukord kaebeõiguse osas on siin sarnane jäätmeveo teenustasude vaidlustamisega. Kohtule ei saa esitada nn populaarkaebust, kui see ei ole seadusega ette nähtud. Kaebus peab olema seotud mingi konkreetse akti või toiminguga, millega rikutakse kaebaja õigusi. Ka siin tuleb määratud lisatasud vaidlustada maakohtus ning kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus halduskohtus ning kaebus tuleb selles osas tagastada
4.4. Kolmanda kaebuse nõudena palub kaebaja tühistada Maardu Linnavalitsuse korralduse/määruse, mis kohustab jäätmevaldajaid sõlmima vedajaga veoleping või alternatiivselt, juhul kui puudub lepingu sõlmimiseks kohustav või lisateenuse tasusid reguleeriv määrus/korraldus vastustajat ümber lükkama ebaõiged väited. Kohus leiab, et konkreetse lepingu sõlmimise kohustust ei ole. Maardu linnavolikogu 26.juuni 2012 määruse nr 68 § 10 lg 2 ei pane jäätmevaldajale kohustust sõlmida jäätmeveoleping, vaid annab talle selleks õiguse ja kohustab jäätmevedajat tagama lepingu sõlmimise. Selline korraldus on täies vastavuses jäätmeseaduses sätestatuga. Kui kaebaja ei soovi lepingut sõlmida, siis loetakse ta liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas 4 JäätS § 69 lg 1 alusel ning seda ei saa halduskohtus vaidlustada. Kohus märgib siinkohal täiendavalt, et nimetatud sätte põhiseaduspärasust on kohtud hinnanud ja leidnud, et selles toodud sisuline piirang on kooskõlas põhiseadusega tulenevalt jäätmeveoseaduse looduskaitselistest eesmärkidest. 4.5 Samuti ei saa esitada halduskohtule taotlust kohustada vastustajat ümber lükkama mingeid väiteid, mis ei kahjusta kaebaja seadusega kaitstud huve. Kohus juba selgitas, milliseid taotlusi saab halduskohtule esitada. Kohus selgitab kaebajale täiendavalt, et kohustamiskaebuse (lükata ümber väidetavalt linnavalitsuse töötajate poolt avalikult levitatud valeinfo) esitamise eelduseks on isiku eelnev konkreetse taotlusega pöördumine haldusorgani poole ning vastava pöördumise suhtes tehtud otsus või viivitus selle tegemisel (vt. ka
Eelnevast tulenevalt puudub kaebajal lähtudes tema esitatud teabest samuti ilmselgelt kaebeõigus ja kaebus tuleb selle nõude osas tagastada. 4.
lg 1 kohaselt tasutakse kaebuse esitamisel halduskohtule, samuti apellatsioonkaebuse ja määruskaebuse esitamisel ringkonnakohtule ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõiv seaduse kohaselt. Käesoleval juhul ei ole kaebaja tasunud riigilõivu. Riigilõivu tasumata jätmine on kõrvaldatav puudus
lg 3 mõttes, kuid käesoleval juhul ei pea kohus otstarbekaks tuleneval kaebuse tagastamisest kaebajale riigilõivu tasumiseks eraldi tähtaja andmist. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.