2-12-22097 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Fred Fisker Määruse tegemise aeg ja koht 28. mai 2013.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-22097 Tsiviilasi L I avaldus lapse põ
§ 179lg 7).
4. Saata käesoleva kohtumääruse ärakiri pärast kohtumääruse jõustumist viivitamata Kohtute Raamatupidamiskeskusele (
§ 179lg 4). 1
(4)2-12-22097 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. I Asjaolud ja menetluse käik
- Avaldaja L I esitas 05.06.2012.a. Viru Maakohtule avalduse lapse põlvnemise tuvastamiseks peale isiku surma. Avalduse kohaselt oli L I ja surnud isiku AI´i abielu sõlmitud XXX.a. Abielust on sündinud XXX.a. tütar A I. Avaldaja ja AI´i abielu lahutati XXX.a., mille kohta on väljastatud abielulahutuse tunnistus. 1990.a. siirdus AI elama Venemaale Leningradi oblastisse, kus elas kuni surmani XXX.a. Avaldaja ja AI suhtlesid enne viimase surma pidevalt. Avaldaja viibis sageli tema elukohas Venemaal ja poolte vahel säilisid ka lähedased suhted. Avaldaja rasestus 1997.a. AI´ist ning laps sündis XXX.a. A I sünniaktis puudub märge isa kohta. A Itunnistas oma eluajal tütart A I´t, samuti tunnistasid lapselast ka vanavanemad O I ja V I . Avaldaja soovib A I ülalpidamiseks ja kasvatamiseks taotleda riiklikku toitjakaotuspensioni. Avaldaja palub tuvastada A I põlvnemine XXX.a. surnud AI´ist
- 08.06.2012.a. võttis Viru Maakohus avalduse menetlusse.
- 14.06.2012.a. esitas puudutatud isik A I Viru Maakohtule vastuse, mille kohaselt ta kinnitab, et A I on tema õde. 14.06.2012.a. on kohtuistungisekretär helistanud A I´le, mille kohta on koostatud telefonigramm. A I avaldas telefoni teel, et tema vanemad L I ja AI olid abielus ja peale abielu lahutamist elasid ikkagi koos vabaabielus. Tema isa AIon samuti tema noorema õe A I isa.
- 15.06.2012.a. esitas Narva linn Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu käesolevas tsiviilasjas vastuse, mille kohaselt puuduvad Narva linnal andmed, mis võimaldaksid AI´i pidada A I vanemaks. Samuti puuduvad Narva linnal andmed pidada teist isikut lapse isaks ning seetõttu puuduvad Narva linnal vastuväited avaldaja nõuetele.
- 18.06.2012.a. määrusega edastas Viru Maakohus käesoleva tsiviilasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule.
- 12.11.2012.a. esitas avaldaja Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. 17.01.2013.a. määrusega rahuldas kohus avaldaja taotluse riigi õigusabi saamiseks ning andis avaldajale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
- Avalduses on avaldaja taotlenud DNA-ekspertiisi läbiviimist A I ja A I suhtes, et tuvastada viimase põlvnemine AI´ist. AI on avaldaja ja surnud isiku AI´i abielust XXX.a. sündinud tütar. Kohus andis 14.02.2013.a. määrusega avaldajale menetlusabi ning vabastas avaldaja asja läbivaatamise kulude tasumisest (ekspertiisitasu) summas 171 eurot. 18.02.2013.a. määrusega määras kohus läbi viia DNA-ekspertiis, tuvastamaks, kas AIvõib olla A I bioloogiline isa. Kohus esitas ekpertile järgmise küsimuse: „Kas A I ja AI geneetilise analüüsi tulemuste põhjal võib AI olla A I bioloogiline isa ja millise protsentuaalse tõenäosusega on isadus määratav?“
- 14.05.2013.a. saabus Harju Maakohtusse ekspertiisiakt nr XXX (ekspert Egle T ). Ekspertiisiakti kohaselt on püstitatud kaks alternatiivset hüpoteesi: hüpotees, mille kohaselt A I ja AI põlvnevad samast bioloogilisest isast ning vastandhüpotees, mille kohaselt A I ja AI ei põlvne samast bioloogilisest isast. Ekspert on asunud seisukohale, et kahe hüpoteesi võrdlemisel leitud tõepära suhe on 0,
- See tähendab, et vastandhüpotees, mille kohaselt A I ja AI ei põlvne samast bioloogilisest isast, on 543 596 korda tõepärasem kui hüpotees, mille kohaselt A I ja AI 2
(4)2-12-22097 põlvnevad samast bioloogilisest isast. DNA analüüsi tulemuste alusel on ekspert seisukohal, et A I ja AI ei põlvne samast bioloogilisest isast. II Kohtumääruse põhjendused
- Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et avaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
- Perekonnaseaduse (PKS) § 94 lg 1 kohaselt tuvastab kohus isaduse, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.
- A I on sündinud XXX.a., sünd registreeriti XXX.a. Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses. Sünniakti on kantud lapse emana L I, kanne isa kohta puudub. Harju maakohtusse on 14.05.2013.a. saabunud ekspertiisiakt nr XX (ekspert Egle T ), milles ekspert on asunud seisukohale, et A I ja AI ei põlvne samast bioloogilisest isast. Kuigi ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu ega tugevamat tõendusjõudu teiste tõendite ees, leiab kohus, et käesolevalt ei ole kohtule esitatud muid tõendeid, mis tõsikindlalt lükkaksid ümber ekspertiisiaktiga nr XXX tuvastatud tulemuse. Seega lähtudes eeltoodust ning eksperdi seisukohast, leiab kohus, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. III Menetluskulud
- 17.01.2013.a. määrusega on kohus rahuldanud avaldaja riigi õigusabi taotluse ning andnud L I´le riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. 14.02.2013.a. määrusega on kohus rahuldanud L I poolt esitatud menetlusabi taotluse ning vabastanud avaldaja asja läbivaatamise kulude (ekspertiisikulu) tasumisest summas 171 eurot.
§ 172
lg 1 kohaselt, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
§ 172
lg 7 kohaselt, kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti.
§ 190
lg 4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.
§ 179
lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kui kostja kohtumäärusega pandud kohustust tähtpäevaks ei täida, tuleb tal vastavalt
§ 179lg 9 sätetele viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3
(4)2-12-22097 Kuivõrd kohus jätab L I avalduse lapse põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma rahuldamata ja leiab, et asjaolusid arvestades on õiglane, et menetluskulud kannab täielikult avaldaja, siis tulenevalt
§ 172lg 1 ja lg 7 jätab kohus kõik menetluskulud avaldaja, L I kanda.
Tulenevalt eeltoodust tuleb L I´lt riigituludesse välja mõista ekspertiisikulu summas 171 eurot. Ekspertiisikulu summas 171 eurot tuleb tasuda viitenumbriga nr 2800049777 Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbank AS-s või kontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis või kontole nr 17001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis. Selgituseks märkida: tsiviilasi 2-12-22097, ekspertiisikulu. Vastavalt
§ 179
lg 5 peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kuna L I käesoleval ajal töökohta ei oma ning tema ainukeseks sissetulekuks on igakuiselt saadav invaliidsuspension ja lapsetoetus, annab kohus L I´lt väljamõistetud menetluskulude tasumiseks aega 1 aasta arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
§ 179
lg 6 kohaselt Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsusala asutus võib menetluskulude riigituludesse väljamõistmise lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendi tähtajaks tasunud. Kohus lahendab riigi õigusabi osutamise eest tasu määramise eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 4
(4)