) § 39 p 9 kohaselt üldkoosoleku pädevuses on seaduse või põhikirjaga üldkoosoleku pädevusse antud muude küsimuste otsustamine.
lg 5 kohaselt küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik ühistu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle 2/3 ühistu liikmetest.
lg 6 kohaselt eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise üldkoosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korraldusküsimusi ja üldkoosoleku läbiviimise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi.
lg 2 kohaselt juhatuse liikmed on ühistu nimel tehingute tegemisel kohustatud ühistu suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse kehtestatud piiranguid. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. HÜXXX esitas 07.12.2012 sundvõõrandamiseks. Harju Maakohtule hagi ST vastu liikmelisuse Hageja on kostjale 26.10.2011 edastanud võlateatise (tl 51) summas 283.98 eurot, mis sisaldab 2009.a teisest kvartalist kuni 2011.a III kvartali lõpuni tasumata liikmemaksu ja remondifondi tasu, viivist ning nõude esitamise kulusid. Hageja edastas kostjale 25.10.2012 võõrandamisnõude (tl 50), mille kohaselt on kostjal põhivõlgnevus kokku summas 338.22 eurot ning mille kohaselt on kostja võlgnevuse tasumisega viivitanud üle 39 kuu. Hageja nõusid 25.10.2012 võõrandamisnõudes kostjalt 2 2-12-51935 liikmesuse võõrandamist 3 kuu jooksul alates teate kättesaamisest tulenevalt 10.05.2011 toimunud üldkoosoleku otsusest. 10.05.2011 üldkoosoleku protokolli punkti 9 all arutati üldkoosoleku päevakorra punkti 7, muud küsimused, alla liigitatud üleskerkinud probleeme. 10.05.2011 üldkoosoleku protokolli punkti 9.3 kohaselt otsustati esitada võlanõue kostja kohta kohtule (tl 16). 10.05.2011 üldkoosoleku protokolli punktis 9.3 arutati kostja 217.37 euro suurust võlgnevust, mille osas kostja oli protokolli kohaselt väljendanud seisukohta, et ta ei mõtlegi maksta. Üldkoosoleku protokollija ja juhatuse liige H. L tegi ettepaneku anda asi kohtusse, mille tulemusena otsustati 10.05.2011 üldkoosoleku protokolli kohaselt esitada võlanõue kostja vastu kohtule. Kostja hagi ei tunnista. Kostja kohaselt puuduvad tal võlgnevused HÜXXX ees. Kostja esitas 23.04.2013 hagi vastuse, milles asus arvamusele, et hagi on alusetu ning HÜXXX ei ole vastu võtnud hooneühistuseaduse § 12 lg 3 kohast otsust kostjale liikmesuse võõrandamise nõude esitamiseks. Hageja on 13.05.2013 esitatud seisukohtadega väljendanud arvamust, et ei oma tähtsust, millises sõnastuses on võõrandamise nõudmise otsus üldkoosoleku protokolli konkreetselt kantud. Kohus juhib hageja tähelepanu seoses HÜS § 12 lg 1 ja § 12 lg 4 sätestatud liikmesuse võõrandamise nõude esitamisega sellele, et liikmesuse võõrandamise kohustuse tekkimise eelduseks on korduv kohustuste rikkumine, mille tagajärjel ei pea enam teised ühistu liikmed kohustusi rikkunud ühistu liikmega hooneühistus jätkamist võimalikuks. Võõrandamiskohustuse tekkimiseks peab olema ka vastav üldkoosoleku otsus. Juhul kui kohustusi rikkunud hooneühistu liige talle kuuluvat liikmesust ei võõranda, saab seda reaalselt nõuda üksnes kohtu korras. Kohus kontrollib otsuse tegemisel võõrandamisnõude esitamise eelduste esinemist, st kas rikkumised esinesid ja kas vastav üldkoosoleku otsus on vastu võetud. Kohus toob välja, et HÜXXX põhikirja punkti 49.4 kohaselt (tl 8) on üldkoosoleku pädevuses juhatuse liikme või ühistu liikme vastu nõude esitamise, samuti juhatuse liikmega tehingu tegemise ja tehingutingimuste otsustamine ning selles nõudes või tehingus ühistu esindaja määramine.
lg 2 kohaselt on juhatuse liikmed kohustatud järgima põhikirjas ette nähtud piiranguid ning esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et võlgnevuse nõude ning liikmesuse võõrandamise hagide esitamine toimub erinevatest asjaoludest tulenevalt ning erinevatel alustel, mistõttu ei saa võlgnevuse nõude esitamise otsustamist pidada liikmesuse võõrandamise nõude esitamise otsustamiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et HÜXXX põhikirja punktis 49.4 on antud üldkoosoleku pädevusse ühistu liikme vastu nõude esitamine ning selles nõudes ühistu esindaja määramine. Kohtu hinnangul ei saa ühistu liiget pidada kolmandaks isikuks
lg 2 mõttes, mistõttu kehtib põhikirja punktis 49.4 sätestatud esindusõiguse piirang kostja suhtes. Kohus leiab, et 10.05.2011 üldkoosoleku protokolli ja tsiviilasja nr 2-12-51935 raames esitatud materjalidega ei ole hageja tõendanud, et 10.05.2011 võttis üldkoosolek vastu HÜS § 12 lg 3 kohase otsuse kostja vastu liikmesuse võõrandamise nõude esitamiseks ning et HÜXXX juhatusele või hageja esindajale K V on üldkoosoleku poolt antud volitus esitada liikmesuse võõrandamise nõue kostja vastu. 3 2-12-51935 Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejal puudub esindusõigus liikmesuse võõrandamise hagi esitamiseks ning vastavalt TsMS § 226 lg 2 p 1 ja § 423 lg 1 p 9 sätestatule tulen jätta hagi läbi vaatamata. Kuna kohus on jätnud hagi läbi vaatamata, siis tulenevalt TsMS § 168 lg 2 tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 190 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. TsMS § 190 lg 2 sätestab, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Merike Varusk Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.