← Eesti

2-13-13052/7

Obsah (10)§ 140§ 141§ 110§ 111§ 112§ 113§ 138§ 139§ 145§ 114

2-13-13052 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kaija Kaijanen Määruse tegemise aeg ja koht 28. mai 2013. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-13052 Tsiviilasi AS

§ 140

sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ja kohtule

§ 141

sätestatud pärandvara nimekirja esitamiseks kolm kuud alates kohtumääruse kättesaamisest. 6. Määrus edastada avaldajale, pärandavara hooldajale Sergei Volf, kohtutäiturile Kaire Põlts (büroo asukoht Tartu mnt 16B (3.korrus), Tallinn 10117; e-post: kaire.polts@taitur.just.ee) ja pärimisregistrile ning avaldada väljaandes Ametlikud 1

(4)2-13-13052 Teadaanded. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Avalduse sisu ja menetluse käik
  1. 21.03.
  2. a esitas AS Swedbank avalduse AK pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks ja pärandvara hooldaja määramiseks. Avalduse kohaselt suri AK XXX. a, kellele kuulub korteriomand asukohaga XXX, mis on hüpoteegiga koormatud avaldaja kasuks, kuid avaldajale ei ole teada, kas pärijad on pärandi vastu võtnud. Maksed, mille tasumise tagatiseks hüpoteek on seatud, on tasumata võla summa 48 037,01 euro ulatuses. Avaldaja palub määrata pärandvara hooldajaks kohtutäituri abi Sergei Volf, kes on andnud sellekohase nõusoleku.
  3. 26.03.
  4. a määrusega võttis kohus asja menetlusse ja küsis seisukohta avalduse osas JK (rahvastikuregistris märgitud roll suhtes - laps), HK (üleelanud abikaasa) ja MK (ema). Lisaks Sergei Volfilt.
  5. 5.04.
  6. a teatas MK kohtule, et loobub poja pärandist.
  7. 17.04.
  8. a seisukohas nõustus Sergei Volf avaldusega paludes end määrata pärandvara hooldajaks.
  9. HK ja JK (HK kaudu) on avalduse kätte saanud 6.05.
  10. a, kuid kohtule kohtu märgitud tähtaja jooksul ega ka hiljem seisukohta esitanud ei ole. Kohtumääruse põhjendused
  11. Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja asjas kogutud materjalidega, leiab, et avaldus pärandavara hoiumeetmete rakendamiseks ja pärandvarale hooldaja määramiseks kuulub rahuldamisele. Tulenevalt TsMS § 586 lg 1 kohus otsustab hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise vastavalt äraolija varale hoolduse seadmise kohta sätestatule, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. Pärimisseaduse (

) § 110 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus pärandaja surma korral rakendada pärandvara hoiumeetmeid, kui ei ole teada, kas pärija on pärandi vastu võtnud.

§ 110

lg 2 p 1 järgi on pärandvara hoiumeetmeks pärandvara valitsemise korraldamine ning

§ 111

lg 1 alusel võib pärandvara hoiumeetmeid kohaldada kuni pärandi vastuvõtmiseni pärijate poolt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 111

lg 6 sätestab, et riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, notar ning kohtutäitur on kohustatud teatama kohtule neile teatavaks saanud hoiumeetmete rakendamise vajadusest.

  1. Pärimisregistri andmetel suri AK10.06.
  2. a ning AK ei ole teinud oma vara pärimise kohta testamenti ega pärimislepingut sõlminud, samuti ei ole avatud pärimistoimikut. AS Swedbank on märkinud AK vastu olevate nõuete suuruseks on tulenevalt laenulepingust nr XXX 40 881,15 eurot ja laenulepingust nr XXX 7 155,86 eurot ning AK kuulub korteriomand aadressiga XXX. AK ema on kohtule teatanud, et loobub poja pärandi vastuvõtmisest. Kohus leiab, et kuivõrd pärimisregistri esitatud andmest võib teha järelduse, et AK vara suhtes ei ole pärimismenetlust algatatud, ei ole seega eeldatavad pärijad (üleelanud abikaasa HK, poeg JK, ema MK) pärandit vastu võtnud ei ole ega ole teatanud ka pärandvara vastuvõtmisest loobumisest, siis on põhjendatud rakendada AK pärandvara suhtes hoiumeetmeid, kuna see on vajalik pärandvara hooldamiseks ja kohustuste täitmiseks. 2

(4)2-13-13052
  1. TsMS § 585 alusel kuulab kohus pärandi hoiumeetmete rakendamise menetluses ära avaldaja või isiku, kelle huvides pärandi hoiumeetmeid rakendatakse, ja isiku, kelle määramist pärandi hooldajaks soovitakse. Vajaduse korral kuulab kohus ära teised isikud, kelle õigusi ja kohustusi avaldus puudutab. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus on küsinud huvitatud isikutelt, võimalikelt pärijatelt, seisukohta, mistõttu on olnud puudutatud isikutel võimalus oma arvamuse avaldamiseks. Kohus on 27.05.
  2. a. telefonitsi ära kuulanud asjast puudutatud isiku HK, kes kinnitas, et on avalduse ja materjalid kätte saanud. Ta kinnitas, et pärandvarana teadaolev korteriomand aadressil XXX seisab praegu tühjana. Kuna tegemist on ahiküttega korteriga, siis ei ole ka kommunaalkulusid. HK kinnitas, et ta ei ole pärimismenetlust algatanud. Samuti kinnitas, et poeg on tema ülalpidamisel ja lisaks saab toitjakaotus pensioni. Vastuväiteid avaldusele ei ole.
  3. Vastavalt

§ 112

lg-le 1 nimetab kohus pärandvara valitsemiseks pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks.

§ 112

lg 2 kohaselt hooldajaks võib olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma. Kohus võib hooldaja, kes pärandvara nõuetekohaselt ei valitse, hooldaja kohustustest vabastada.

§ 112

lg 3 p 1-5 järgi hooldaja on kohustatud vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise; andma pärandvara arvel ülalpidamist käesoleva seaduse §-s 132 nimetatud isikule; täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused; aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele; võtma käesoleva seaduse § 111 lõikes 3 nimetatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses oleva pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamise pärija varast, esitama vajaduse korral pärimismenetluse algatamise avalduse notarile.

§ 112

lg 4 sätestab, et hooldaja võib pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja.

§ 112

lg 5 alusel ei ole pärijal õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda.

§ 112

lg 7 järgi kui pärija ei ole selgunud kuue kuu jooksul pärandi avanemisest arvates, samuti juhul, kui pärandi vastu võtnud pärija ei ole kuue kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest arvates asunud pärandvara valitsema, võib pärandi hooldaja pärast inventuuri tegemist pärandvara müüa ning hoiustada pärandvara müügist saadu. Sellisel juhul ei kohaldata

§ 112

lg-s 4 sätestatut.

§ 113

lg 2 sätestab, et kui hooldus on määratud vastavalt

§ 111

lg-le 3, on hooldaja kohustatud pärast pärandvara nimekirja koostamist rahuldama pärandvara arvel kõik pärandvara nimekirja kantud nõuded

§-s 142 nimetatud järjekorras. Pärandvara ei või pärijale välja anda enne nõuete rahuldamist. Kui hooldaja või pärija esitatud nõude vaidlustab, otsustab nõude rahuldamise võlausaldaja hagiavalduse alusel kohus. Pärandvara hooldajaks nimetamiseks on kohtule andnud nõusoleku Sergei Volf, seega on kohus seisukohal, et AK pärandvara hooldajaks tuleb määrata Sertei Volf, kellel tuleb täita pärimisseadusega pandud kohustusi. Kohus määrab, et Sergei Volf on kohustatud valitsema AK pärandvara heaperemehelikult ning tagama selle säilimise, lisaks korraldama AK pärandavaraga seotud maksude ja võlgade tasumist. Kohus määrab, et Sergei Volf ei või käsutada AK kinnisasju. 10.

§ 112

lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus koos pärandi hooldaja nimetamisega pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt

§ 138

–141.

§ 138

kohaselt määrab notar inventuuri tegijaks kohtutäituri, kelle tööpiirkonnas pärand avanes.

§ 139

lg 1-7 kohaselt esitab inventuuri nõude esitaja inventuuri tegijale nimekirja talle teada olevast pärandvarast ja pärandvaraga seotud kohustustest. Inventuuri tegija võib anda inventuuri nõude esitajale tähtaja esitatud nimekirja täiendamiseks. Notar esitab inventuuri tegijale talle teada olevad andmed, mis on vajalikud inventuuri tegemiseks. Inventuuri tegijal on õigus saada pärandvara kohta teavet pärijalt, krediidiasutuselt, samuti muult isikult, kelle valduses on pärandvara või kellel 3

(4)2-13-13052 on pärandvara kohta andmeid. Inventuuri tegemiseks annab notar tähtaja, mis ei või olla lühem kui kaks kuud ega pikem kui kolm kuud. Notar võib inventuuri tähtaega kaalukal põhjusel pikendada. Inventuuri käigus koostatakse pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused, samuti nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile. Kui inventuur on tehtud pärandvara hoiumeetme kohaldamise ajal, ei ole olulise põhjuseta vaja pärija nõudel pärandit uuesti inventeerida. Kui inventuur on ühe pärija nõudel tehtud, kehtivad käesoleva seaduse §-s 143 nimetatud tagajärjed kõigi pärijate suhtes, kes on nõudnud pärandi inventuuri. Sellisel juhul ei ole olulise põhjuseta vaja teise pärija nõudel pärandit uuesti inventeerida. Inventuuri tegemise kulud hüvitatakse pärandvara arvel.

§ 140

lg 1 kohaselt tuleb pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks inventuuri käigus viia läbi üleskutsemenetlus. Sama paragrahvi lõike 2 punktide 1-3 ning lõike 3 kohaselt, üleskutsemenetluse läbiviimiseks avaldab inventuuri tegija ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja üleriigilise levikuga päevalehes teate, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: teade pärandaja surmast ja sellest, et pärija või muu õigustatud isik nõuab pärandi inventuuri; üleskutse pärandvara suhtes nõudeid ja õigusi omavatele isikutele teatada oma nõuetest ja õigustest inventuuri tegijale ühe kuu jooksul üleskutse avaldamisest arvates; nõudest või õigusest tähtaegselt teatamata jätmise tagajärjed. Üleskutsemenetluses ei pea teatama nõuetest, mis on tagatud käsipandiga või avalikku registrisse kantud pandiga, samuti käesoleva seaduse §-des 131–133 nimetatud nõuetest.

§ 141

lg 1, 2 järgi kantakse pärandvara nimekirja pärandvara hulka kuuluvad esemed, üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud nõuded ja käesoleva seaduse § 140 lõikes 3 nimetatud nõuded. Nimekirja kantakse ka pärandaja võlausaldajate nõuded, mis on inventuuri tegijale teada. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile. Pärast pärandvara nimekirja notarile esitamist loetakse inventuur lõppenuks. Vastavalt

§ 145

, kui inventuuri tegija süüliselt ei kanna pärandvara nimekirja pärandi hulka kuuluvat asja või õigust või kannab pärandvara nimekirja olematu kohustuse selleks, et kahjustada võlausaldaja või teiste pärandist kasu saama õigustatud isikute huve, vastutab ta tekitatud kahju eest kohtutäituri seaduse alusel. Kohus leiab, et pärandi inventuuri tegijaks tuleb määrata kohtutäitur Kaire Põlts, kellele tuleb anda tähtajaks kolm kuud alates kohtumääruse kättesaamisest pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks

§ 140

sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ja kohtule

§ 141sätestatud pärandvara nimekirja esitamiseks.

Kõik pärandvaraga seotud toimingud tuleb teha pärandvara arvelt. 11. Tulenevalt

§ 114

pärandvara hooldajal on õigus saada pärandvara valitsemise eest pärandi arvel tasu. Hooldamise tasu suuruse määrab kohus. Kohus määrab Sergei Volfile AK pärandi hooldamise tasu pärast aruannete esitamist. 12. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohtu hinnangul tuleb menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.