TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-280 Otsuse kuupäev 23.05.2013 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.A. kaebus Tartu Vangla direktori 15.01.2013 käskki

§ 15lg 2 sätetele.

Kohtu seisukohad , põhjendused ja otsustus Kohus leiab, et A.A. esitatud kaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et kaebaja juhendas ajavahemikul 01.09.2011 kuni 31.08.2012 kriminaalhooldusabilist H.K.. 3 Lahendada tuleb küsimus, kas kaebaja on õigustatud saama juhendamise eest tasu vastavalt Kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 15 lg 2 (enne 01.01.2013 kehtinud redaktsiooni kohaselt) ning see, kas kaebajale anti korraldus kriminaalhooldusabilise juhendamiseks KrHS § 15 lg 1 mõttes või mitte. KrHS § 15 lg 1 sätestab, et kriminaalhooldusametnik on kohustatud kriminaalhooldusosakonna juhataja korraldusel juhendama kriminaalhoolduse praktikanti ja kriminaalhooldusabilist. Kriminaalhooldusametnik ei ole kohustatud juhendama üheaegselt rohkem kui kahte praktikanti ja viit kriminaalhooldusabilist. Vaidlusalusel perioodil kehtinud KrHS § 15 lg 2 sätestas, et kriminaalhooldusametnikule, kes juhendab praktikanti või kriminaalhooldusabilist, makstakse juhendamistasu, mis on viis protsenti kriminaalhooldusametniku ametipalgast ühe juhendatava eest. Alates 01.01.

1. a on nimetatud säte kehtetu. Kohus ei nõustu vastustaja arvamusega selle kohta, et korraldust kriminaalhooldusabilise H.K. juhendamiseks KrHS § 15 lg 1 tähenduses ei antud. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse 27.06.2011 kriminaalhooldusabilise hindamise komisjoni otsusega kanti H.K. vabatahtlike kriminaalhooldusabiliste nimekirja alates 01.09.
2. a ning talle määrati juhendajaks A.A. (tl.7). KrHS § 17 lg 2 järgi tegutseb kriminaalhooldusabiline kriminaalhooldusametniku juhendamisel. Seega tuleneb eelviidatust selgelt, et kriminaalhooldusabilise tegutsemine kriminaalhooldusosakonnas saab toimuda üksnes juhendamise kaudu, mis tähendab, et kriminaalhooldusabilisele tuleb määrata juhendaja. Sellest lähtuvalt ei saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja jätta mingil juhul andmata korraldust kriminaalhooldusabilise H.K. juhendamiseks – kas kaebaja A.A. või kellelegi teisele. Kohus on seisukohal, et kaebaja on sõnaselgelt määratud H. K. juhendajaks arvates 01.09.2011 kriminaalhooldusabilise hindamise komisjoni 27.06.2011 otsusega. Kuigi tõepoolest ei ole kohtule esitatud kirjalikke tõendeid selle kohta, et kriminaalhooldusosakonna juhataja oleks andnud A.A. korralduse kriminaalhooldusabilise juhendamiseks, ei tähenda see seda, et korraldust ei ole antud, KrHS § 15 lg 1 ei tulene kindlat vorminõuet kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt korralduse vormistamiseks , mille alusel võib lugeda, et korraldust saab anda ka suuliselt. Asjaolu, et väljakujunenud praktika kohaselt ongi korraldused antud suuliselt, kinnitab kaebaja ning seda, et A.A. võis H.K. juhendada, on kinnitanud ka vastustaja. Vastustaja väitel anti kaebajale võimalus valida, kas juhendada tasu saamata või loobuda juhendamisest. Sellise valikuvõimaluse andmine ei ole kooskõlas seadusega. Kohus märgib, et tõendatud on asjaolu, et juhendajaks määrati ja tegelikult täitiski juhendamiskohustust kaebaja A.A.. Kuna juhendaja määramise faktist tulenevalt sõltub enne 01.01.
3. a kehtinud KrHS § 15 lg 2 sätestatud juhendamistasu maksmise kohustus, kuulub juhendamise korral ettenähtud tasu väljamaksmisele. Siinjuures ei ole põhjendatud anda ametnikule valikut juhendada seaduses ettenähtud tasu maksmata, kuna see ei ole kooskõlas juhendamistasu ettenägeva imperatiivse normiga. Seega on kohtu hinnangul vastustaja väited A.A. vabatahtliku juhendamise kohta asjakohatud. Isegi olukorras, kus kriminaalhooldusabilisele määratud juhendaja soovibki juhendaja kohustusi täita ning on vabatahtlikult nõustunud kriminaalhooldusabilist juhendama, ei saa jätta seaduses ettenähtud 4 juhendajatasu maksmata. Sellesisulist kokkulepet, mille kohaselt saaks juhendajale jätta enne 01.01.
4. a kehtinud KrHS § 15 lg 2 sätestatud juhendamistasu maksmata, ei ole kohtu arvates võimalik sõlmida. Ühtlasi ei ole loogiline, et ametnik loobuks ise vabatahtlikult seaduses sätestatud tasu saamisest. Ka käesoleval juhul ei kinnita kohtule esitatud tõendid, et juhendaja A.A. oleks vabatahtlikult loobunud seaduses ettenähtud juhendamistasu saamisest, nimetatud asjaolu kinnitab ka see, et A.A. on kohtu poole pöördunud oma õiguste kaitseks juhendamistasu saamiseks. Tartu Vangla direktori 08.07.2010 käskkirjaga nr. 3-1/571-P võeti Krister Tüllinen teenistusse ja nimetati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja ametikohale juhataja Kadri Kelderi asendajana alates 26.07.2010 kuni asendatava naasmiseni teenistusse või ametist vabastamiseni. A.A. e-kirjast Krister Tüllinenile 20.12.2011 avaldab kaebaja nördimust, et ta ei ole saanud tasu juhendamise eest. Sellest tulenevalt nähtub, et A.A. soovib saada talle seadusega ettenähtud juhendamistasu, kuid kriminaalhooldusosakonna juhataja Krister Tüllinen oli viidanud raha puudumisele ja juhendamistasu mittemaksmisele. Kohus märgib, et juhul, kui isik on määratud juhendajaks, tuleb talle enne 01.01.

§ 15lg 2 järgi maksta ka juhendamistasu.

Enne 01.01.

§ 15

lg 2 oli imperatiivne norm ning ei näinud ette erandeid, mille puhul võiks jätta juhendamistasu maksmata ning ei andnud kaalutlusõigust maksmise otsustamiseks. Rahaliste vahendite puudumine ei anna õiguslikku alust jätta juhendamistasu maksmata, mis on seadusega ettenähtud. Kuna Kadri Kelder, keda oli asendanud Krister Tüllinen, naases tagasi tööle lapsehoolduspuhkuselt, pöördus kaebaja uuesti Kadri Kelderi poole taotlusega juhendamistasu väljamaksmiseks. Kadri Kelder ka sellekohase taotluse 27.12.2012 esitas, mille kohta on tehtud kaevatav käskkiri. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et Tartu Vangla direktori 15.01.2013. a käskkiri nr 3-2/10, millega jäeti kriminaalhooldusosakonna juhataja Kadri Kelderi taotlus A.A. juhendamistasu maksmiseks rahuldamata , kuulub tervikuna tühistamisele lähtuvalt HKMS § 5 lg 1 p. 1. Kuna A.A. juhendas kriminaalhooldusabilist H.K. alates 01.09.2011 kuni 31.08.2012, tuleb enne 01.01.

§ 15lg 2 alusel ja korras maksta A.A.

juhendamistasu. Seega tuleb rahuldada A.A. nõue kohustada Tartu Vanglat välja maksma juhendamistasu kriminaalhooldusabilise H.K. juhendamise eest perioodil 01.09.2011 kuni 31.08.2012. Viidatud sätte kohaselt on juhendamistasu suuruseks 5% kriminaalhooldusametniku ametipalgast. Kriminaalhooldusosakonna juhataja Kadri Kelderi taotlusest nähtuvalt on A.A. palgamääraks 707,50 eurot. Taotluses on märgitud, et juhendamise perioodil oli A.A. mõnel kuul puhkusel või viibis töövõimetuslehel (tl 22). Kohus teeb ettekirjutuse HKMS § 5 lg 1 p 5 alusel kohustada haldusorganit välja maksma A.A. juhendamistasu ajavahemikul 01.09.2011 kuni 31.08.2012 kriminaalhooldusabilise H.K. juhendamise eest (aluseks kuni 01.01.

§ 15lg 2).

Tulenevalt HKMS § 167 lg 1 kohaselt võib kohus teha vastustajale kohustuseks väljamakstava summa kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks kuna rahasumma kindlakstegemine kohtu poolt nõuaks suurt ajakulu ning samas 27.12.2012 5 taotluses nähtuvalt on juhendamise ajal viibinud A.A. ka töövõimetuslehel ja mõnel kuul puhkusel, mis vajab eraldi arvutuste tegemist. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1, HKMS § 5 lg 1 p. 1 ja p. 5 ja HKMS § 167 lg 1 sätetest. Menetluskulud HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pooled ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Samuti ei kuulunud kaebuse esitamisel tasumisele riigilõiv. Seega ei ole kohtule teadaolevalt pooltel tekkinud menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik 6