) § 30 lg 1 tähenduses.
lg 1 järgi leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kostjad ei vaidlusta, et lepinguga loodi iseseisev kohustus summas 4311,51 eurot. Sama leping sisaldab ka käenduslepingut.
lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude 2 hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
lg 1 järgi käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. 6. Kostjad vaidlevad vastu leppetrahvi nõudele.
lg 1 järgi leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Lepingu p 3.2 järgi juhul kui võlgnik jätab p 1.1 sätestatud kohustused tähtaegselt täitmata või täidab mittetäielikult maksegraafikust tulenevad kohustused, kohustub ta tasuma võlausaldajale leppetrahvi 30% nõuetekohaselt tasumata summalt. Lepingu ülesültemisel kohustub võlgnik tasuma leppetrahvi kogu p 1 nimetatud nõudelt. Kostjate väitel ei tutvustanud hageja allkirjastatavat dokumenti ning kostja II avastas lepingu p 3.2 tingimuse alles pärast lepingu mitmendat läbilugemist ja hageja esindaja lahkumist. Kohus palus kostjatel eeltoodud väidet täpsustada ja tõendada, et teha kindlaks, kas esinevad asjaolud, mis võivad kostjad leppetrahvi tasumise kohustusest vabastada, nt võimalik lepingu kehtetus (tl 47). Kohus asub seisukohale, et kostjate poolt välja toodud asjaolusid – hageja esindaja agressiivne toon ning jutu viimine kostja I poolt müüdavale kohvile - ei saa pidada küllaldaseks lepingu tühistamiseks. Hagejale ei saa panna riski, et vastaspool lepingutingimustega enne lepingu allkirjastamist ei tutvu. Samuti on hageja tõendanud, et leping oli varasemalt saadetud kostjale II, mis võimaldas kostjal II sellega eelnevalt tutvuda (tl 44-45). Kostja II on lepingu p 5.5 andnud kinnituse, et on lepinguga piisava tähelepanelikkusega tutvunud. Seega lasus vastupidise tõendamiskohustus kostjal II. Kohtu hinnangul on vaidlusalune leping selge ning leppetrahvi tingimus asub lepingu esimesel lehel, mis on poolte poolt allkirjastatud. Seega ei ole usutav, et see tingimus võis jääda kostjale II märkamatuks või et hageja püüdis seda tingimust mingilgi moel varjata. Eelnevast tulenevalt ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, mis vabastaksid kostjad leppetrahvi tasumise kohustusest. Leping selles osas on kehtiv ning kuulub täitmisele. Leppetrahvi nõude esitas hageja ülesütlemisavalduses (tl 5, lepingu p 3.2.1). 7. Hageja nõuab lepingu p 3.2 alusel leppetrahvi väljamõistmist kogu lepingu p 1 nimetatud nõudelt, so (4311,51 x 30%) 1293,45 eurot. Kostjad ei vaidlusta hageja õigust leping üles öelda ja tunnistavad, et täitsid lepingut mittenõuetekohaselt (kostjate vastuse p 4.3, tl 31). Seega on vaidlustamata asjaoludel lepingu ülesütlemise materiaalne eeldus täidetud. Kostjad väidavad, et ülesütlemise formaalne eeldus on täitmata, sest ei ole saanud hagejalt ülesütlemisavaldust (tl 5).
lg 1 järgi lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Lepingu p 4.4 kohaselt loetakse lepingu ülesütlemisteade kättesaaduks selle saatmisega poole lepingus avaldatud posti või e-posti aadressile sõltumata sellest, kas kättesaamist kinnitatakse. Lepingus on postiaadressiks Linnuse 6-4, Kuusalu, Harjumaa. Kohtu hinnangul on lepingu ülesütlemise formaalne eeldus täidetud. Hageja on eeltoodud asjaolu tõendanud Aktsiaseltsi Eesti Post kirjakeskuse väljavõttega, millest nähtub, et 3 ülesütlemisavaldus on kostja I ja tema seadusliku esindaja aadressil kätte toimetatud 08.01.2013 kell 14.39. Kostjate väide, et kostja II oli samal ajal tööl ja ei saanud kirja vastu võtta, ei välista kohtu hinnangul formaalse eelduse täitmist. Seega on leping kehtivalt üles öeldud ja hagejal on õigus lepingu p 3.2 järgi nõuda leppetrahvi 1293,45 eurot. 8. Kostjad ei ole vaidlustanud, et võlgnevad hagejale põhinõudena 2874,33 eurot. Kohus on otsuse p 7 tuvastanud, et hagejal on õigus nõuda leppetrahvi 1293,45 eurot.
lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (
Lepingu p 3.1 on pooled kokku leppinud viivisemääras, mis on 0,5% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Hageja on esitanud viivisearvestuse, mille kohaselt on sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 19.02.2013 summas 1268,30 eurot (tl 6). Kostjad ei ole eeltoodud arvutusele vastu vaielnud. Alates 20.02.2013 tuleb välja mõista viivis kuni põhikohustuse 2874,33 euro täitmiseni TsMS § 367 alusel. Eeltoodud nõuded kuuluvad rahuldamisele ja kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele. Kostja II vastutus tuleneb
Kostja II osas on pooled lepingu p 5.2 kokku leppinud käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma, mis on 5604,96 eurot. Menetluskulud 9. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Juhindudes TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.