) § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel. Kostja seisukoht (tl 78-80; 95-96) Kostja tunnistab tema vastu esitatud nõuet põhivõla osas, samas viivisenõuet ja leppetrahvi nõuet kostja ei tunnista. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et 17.04.2009 on poolte vahel sõlmitud rapsi ostu-müügileping, samuti ei vaidlusta kostja asjaolu, et kostja tellimusel andis hageja kostjale Lepingu p 1.2 alusel 96 tonni väetist Arvi NPK 17-6-11+mik ning esitas selle kohta 14.05.2009 arve nr 286067 kogusummas 47 151.44 eurot. Kostja võtab õigeks, et on tasunud arvest kokku 17 691.78 eurot ning ülejäänud põhinõue, s.o. 29 459.66 eurot, on kostjal tasumata majanduslikult raske seisundi tõttu. Kostja ei ole pahatahtlikult võlgnevuse tasumisest kõrvale hoidunud, mida näitab asjaolu, et kostja on teinud hagejale ülekande 14.02.2011, mis on katkestanud võlgevuse sissenõudmise tähtaja aegumise. Kostja on omalt poolt üritanud hagejaga kokkuleppele jõuda võlgnevuse tasumise osas ning ei ole vältinud hagejaga suhtlemist nagu on viidatud hagiavalduses. Hagejaga suhtlemise muutis raskendatuks ka hageja pankrotimenetlus. Kostja on vaidlustanud viivise nõude, kuna hagiavaldusest ei nähtu viivise arvestus. Ka arved, mis hageja poolt on kostjale esitatud 18.02.2010 ja 15.04.2010 ei sisalda viivise arvestuskäiku ning seega on jäänud kostjale selgusetuks. Kostja on suuliselt palunud talle arvete aluseid selgitada, kuid hageja ei ole seda omapoolselt teinud. Seega on kostja seisukohast selline käitumine hageja poolt hea usu põhimõtete vastane. Leppetrahvi nõudele vaidleb kostja täies ulatuses vastu ja leiab, et antud nõue on alusetu ja tõendamata. Hageja on hagiavalduses vaid viidanud 15.04.2010 esitatud arvele, mis sisaldas leppetrahvi nõuet ning pooltevahelise lepingu punktile, mis annab võimaluse leppetrahvi 2 teatud juhtudel kohaldada, samas ei ole hageja viidanud ühelegi asjaolule, mis annaks aluse vastava lepingu punkti alusel hagejal kostjalt leppetrahvi küsida. Hageja ei ole mitte millegagi tõendanud, et kostja oleks müünud rapsiseemet kolmandatele isikutele või rikkunud kvaliteedireeglit. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused 1. Vaidlust ei ole selles, et pooled on 17.04.2009 sõlminud rapsi ostu-müügilepingu nr E410/9058 (edaspidi Leping), mille p 1.1 alusel olid pooled kokku leppinud, et kostja müüb ja hageja ostab 380 +/-10% tonni GMO vaba 00-sorti rapsiseemet käesoleval aastal
) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 kolmanda lause kohaselt lepinguga ettenähtud määras, seega ei saanud kohtu arvates viivisenõude esitamine olla kostjale ka üllatav. Viivisenõude põhjendatuste hindamisel tuleb arvestada, et kostjal tekkis võlgnevus hageja ees juba 01.11.2009, samas on hageja nõudnud kostjalt viivist üksnes perioodi eest 01.11.2009-15.04.2010. Kostja on väitnud, et hageja käitumine viivisenõude esitamisel on hea usu põhimõtete vastane, kuid kostja ei ole oma vastavaid väiteid sisustanud ning tsiviilasjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks reaalselt tarvitusele võtnud abinõusid vastaspoolega kompromissi sõlmimiseks või muul moel tekkinud probleemide lahendamiseks. Pooltevahelise lepingu
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist.
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna kostja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust, oli hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. Eeltoodust lähtudes on hageja poolt nõutud viivis seaduslik ja põhjendatud. 3. Lepingu p 5.3 kohaselt juhul, kui müüja müüb kauba kolmandatele isikutele ega täida seetõttu käesolevast Lepingust tulenevat kauba müügikohustust või rikub kvaliteedireeglit 3G ja/või 3E, maksab ta ostjale leppetrahvi 1 krooni iga punktis 1.1 nimetatud põhikoguse 3 kilogrammi kohta. Hageja on nõudnud viimatinimetatud sätte alusel kostjalt leppetrahvi 24 286.43 eurot, esitades selle kohta kostjale eelnevalt, s.o. 15.04.2010, ka vastava arve (tl 16). Kohus nõustub leppetrahvi osas kostja vastuväidetega selle kohta, et hageja ei ole viidanud ühelegi asjaolule, mis annaks aluse leppetrahvi nõudmiseks. Kõnelause Lepingu p 5.3 sisust nähtub, et seda ei saa nõuda ainuüksi selle eest, et müüja, s.t. kostja, ei ole rapsiseemet müünud, seega täitnud Lepingut. Lepingu p 5.3 kohaselt on seatud leppetrahvi nõudmise tingimuseks müük kolmandatele isikutele, mille tõttu ei täideta müügikohustust või kvaliteedireeglite rikkumine. TsMS § 203 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Antud juhul ei ole pooled kokku leppinud ka tõendamiskoormise teistsuguses jaotuses. Seega on kohustus kostjapoolse lepingut rikkuva tõendi esitamiseks või selle kogumise taotlemiseks hagejal. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oleks rapsiseemet müünud kolmandatele isikutele või et oleks rikutud kvaliteedireeglit. Seega jätab kohus hageja nõude leppetrahvi osas rahuldamata. Menetluskulud Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, jaotab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.