← Eesti

2-12-53311/9

Obsah (7)§ 22§ 110§ 29§ 30§ 130§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hannes Olev Määruse tegemise aeg ja koht 17. mai 2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-53311 Tsiviilasi Eosaühingu avaldus

§ 22lg 5 mõistes.

Võlgniku majandustegevust jätkata ei ole ajutisele haldurile teadaolevalt võimalik – selleks puuduvad igasugused rahalised vahendid ja võimalused täiendavate investeeringute saamiseks. Võlgniku tervendamise võimalused ajutisele haldurile teadaolevalt samuti puuduvad. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused Ajutine haldur ei ole käesoleval hetkel tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt

§ 110-114.

Ajutise halduri seisukoht võlgniku majanduslikule olukorrale EOÜ-l aruande koostamise seisuga vara sisuliselt puudub, kohustused seevastu moodustavad kokku vähemalt 11 637,43 eurot. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid olemasolevate kohustuste katmiseks ning võlgnevuste tasumiseks. Aruande koostamise hetkel ei ole teada mitte ühtegi võimalikku piisavat tekkivat rahavoogu, mis tagaks edaspidi isegi kõigi jooksvate kulude tasumise. Võlgniku tegevuskohaks olnud kaupluse üürileping on lõpetatud, samuti on lõpetatud ka tööleping müüjaga. Võlgniku omakapital on olnud negatiivne alates 2012.a. märtsist. Pankrotiavalduse menetlusse võtmise kuupäeva seisuga oli võlgniku omakapital -11 694,11 eurot (negatiivne). Eelnevast nähtuvalt on tänaseks saabunud olukord, kus võlgnikul ei ole võimalik oma kohustusi täita. Samuti ei ole ette näha, et võlgnikule võiksid nimetamisväärsed täiendavad 4 2-12-53311 rahalised vahendid tekkida. EOÜ majandustegevus on lõppenud ning tegevuse jätkamine enam võimalik ei ole. Võlgnikul puudub vara, mis kataks ära tema kohustused ning ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu, tema vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna tema olemasolevad kohustused ületavad tema vara enam kui 11 600,00 euro võrra ning äriühingu pankrot on vaja välja kuulutada. Ajutise halduri tasu taotlus Andres Hermet on kohtule esitanud Eosaühingu ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ajutine haldur on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 8 tundi (tunnitasuga 80 eurot), s.h päringute koostamine ja raamatupidamise kontrollimine, suhtlemine võlgniku esindajaga, kogutud andmete kontrollimine, analüüs, aruande koostamine, osalemine kohtuistungil). Samuti on ajutine haldur kandnud kulusid. Kulud koosnevad tasulistest päringutest äriregistrisse ja büroo-, transpordi- ning sidekuludest. Ajutine haldur palub määrata Eosaühingu ajutisele pankrotihaldurile Andres Hermet´ile (isikukood 36709162743) ajutise halduri tasu summas 768 eurot (sealhulgas käibemaks) ning vajalikud kulud summas 52.40 eurot (sealhulgas käibemaks). Halduri tasu ja hüvitatavad kulud palub haldur määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ Lundet (registrikood 10457445, a/a XXXXXXXXXXXX). Ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused palub ajutine haldur välja mõista pankrotimenetluse raugemisel riigi vahenditest summas 397 eurot ning ülejäänud osas summas 423,40 eurot tema nõusolekul võlgniku juhatuse liikmelt EE´lt. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et juhul kui keegi ei tasu kohtu deposiiti võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu määratavat rahasummat, tuleks pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pankrotiseaduse (edaspidi

) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu

§ 29

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

§ 29

lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. 5 2-12-53311

§ 30

lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.

§ 130

lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu

§ 29

lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Ajutise halduri aruande kohaselt puuduvad Eosaühingul varad, mis võimaldaks katta edasise pankrotimenetluse kulusid. Samuti puuduvad võimalused peale pankroti väljakuulutamist võlgniku vara arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Samas on võlgnikul rahalisi kohustusi kokku vähemalt 11 637,43 eurot. Ajutise halduri hinnangul võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pidada muud asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Ajutine haldur kuriteotunnuseid tuvastanud ei ole. Ajutine haldur on seisukohal, et selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ei esine. Võlgnikul puuduvad perspektiivid tervendamiseks ja majandustegevuse jätkamiseks, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus on kontrollinud, et Eosaühingu pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud. Kohus leiab, et Eosaühingu pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega

§ 29

lg 1 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasu summas 768 eurot (sealhulgas käibemaks) ning vajalikud kulud summas 52.40 eurot (sealhulgas käibemaks). Halduri tasu palub haldur määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ Lundet (registrikood 10457445, a/a XXXXXXXXXXXX). Ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused palub ajutine haldur välja mõista pankrotimenetluse raugemisel riigi vahenditest summas 397 eurot ning ülejäänud osas summas 423,40 eurot tema nõusolekul võlgniku juhatuse liikmelt EE´lt. Võlgniku esindaja ei ole kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulude suurusele vastu vaielnud ning on avaldanud, et võlgniku juhatuse liige EEon nõus ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused summas 423,40 eurot tasuma. 6 2-12-53311 Kohus leiab, et taotletav tasu ja hüvitatavad kulutused on mõistlikud ning vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile, mistõttu ajutise pankrotihalduri tasuna on põhjendatud välja mõista 768 eurot (sealhulgas käibemaks) ja hüvitatavate kuludena 52.40 eurot (sealhulgas käibemaks).

§ 23

lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kuivõrd ajutine haldur palub välja mõista ülalosundatud tasu ja hüvitatavad kulud büroo kasuks, kelle kaudu ta tegutseb, lisandub tasule ja hüvitatavatele kuludele käibemaks. Kohus leiab, et ajutise halduri Andres Hermet’i töötasuks tuleb määrata 768 eurot (sealhulgas käibemaks) ning hüvitatavateks kuludeks 52.40 eurot (sealhulgas käibemaks).

§ 150

lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Võlgniku juhatuse liige ja osanik EEon kohtule kinnitanud, et on nõus ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused summas 423,40 eurot tasuma. Võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja kulude katteks ning võlgniku juhatuse liikme ning osaniku EEpoolt hüvitatavast summast ei piisa nimetatud tasu ja kulutuste katmiseks, mistõttu kuulub

§ 23

lg 4 alusel ajutise halduri tasu ja kulutused mis ületavad võlgniku juhatuse liikme ja osaniku EEpoolt hüvitatavat summat, hüvitamisele riigi vahenditest kuni summani 397 eurot ja

§ 150

lg 4 alusel ajutise halduri tasu ja kulutused osas, mis on jäänud katmata peale eelnimetatud hüvitamisi, tuleb jätta Eosaühingu kanda. Eeltoodust tulenevalt tuleb TsMS § 146 lg 1 p 1 ja

§ 150

lg 4 alusel ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud välja mõista Eosaühingu juhatuse liikmelt ning osanikult EE’lt summas 423.40 eurot, riigivahenditest kuni 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) ja jätta ülejäänud osas võlgniku Eosaühingu kanda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Eosaühingu juhatuse liige ja osanik EEon avaldanud nõusolekut võtta seaduses sätestatud tähtajaks hoiule Eosaühingu dokumendid. Kohus leiab, et Eosaühingu dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige ja osanik EE(isikukood XXX , elukoht XXX). Hannes Olev Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.