lg 4 alusel ajutise halduri tasust 397 eurot (sh seaduses ettenähtud maksud, v.a sotsiaalmaks) hüvitada riigi vahenditest. VÕLGNIKU VASTUVÄIDE Võlgnik märgib, et mis puudutab arvelduskontolt raha väljavõtmist, siis nagu nähtub ajutise halduri enda järeldustest, on võlgniku juhatuse liige ja ainuosanik kokkuvõttes arvelduskontole raha rohkem sisse pannud kui välja võtnud. Välja võetud sularaha on kasutatud ettevõtte huvides sularahaga arveldamisel ja kõik kajastub HP raamatupidamises (avansi ja kulude aruannetes). Aruandes märgib ajutine pankrotihaldur, et OÜ HP raamatupidamise andmed ei kajasta Maksu- ja Tolliameti vaidlustatud nõuet summas 33 424.58 eurot. Võlgnik selgitab, et maksuotsus on vaidlustatud ja see on ka halduskohtu poolt peatatud. Kui kohus on peatanud 5 2-13-6380 maksuotsuse täitmise, siis ei kajastata seda raamatupidamises ei ettevõtte ega ka maksuhalduri poolt. Ajutine pankrotihaldur leiab, et ettevõtte püsiv maksejõuetus tekkis 2012 aasta IV kvartalis. Selle väitega ei saa nõustuda. Asjaolu, et ettevõttel ei olnud 2012 aasta lõpus enam tellimusi, ei tähenda automaatselt maksejõuetuse tekkimist. Võlgniku juhatuse liige ja ainuosanik on ise omanikuna suurim võlausaldaja, kuid on oma nõudest sisuliselt loobunud. Võlgniku juhatuse liige ja ainuosanik on ettevõttesse ise rohkem raha sisse pannud, kui välja võtnud. Pankrotiavalduses nimetaud võlausaldajad (v. RT) ei ole oma nõudeid maksma pannud, kuna lootus on maksuvaidluse positiivsele lahendusele, mille tagajärjel on tõenäoline, et kohus ka osaliselt maksuhaldurilt kohtukulud (ca 7 000 eurot) välja mõistab, millega saab nõudeid rahuldada. Nagu ka ajutine haldur märgib, siis alles 01.02.2013.a. RT poolt esitatud nõude alusel tekkis olukord, kus ettevõte ei suuda oma nõudeid rahuldada. Võlgniku juhatuse liige ja ainuosanik, pärast eelnimetatud nõude esitamist ja nö endaga nõupidamist teemal kui kaua sellesse ettevõttesse jõuab raha sisse panna, esitas 08.02.2013 pankrotiavalduse. Tehes seda seaduses sätestatud 20 päeva jooksul. Eeltoodust tulenevalt, leiab võlgnik, et ei ole õige väita, et ettevõtte püsiv maksejõuetus tekkis enne 01.02.2013. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pankrotiseaduse (edaspidi
) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.
lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.
lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu
lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 6 2-13-6380
lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Ajutise halduri aruande kohaselt on osaühingul HP varasid summas 3.84 eurot, rahalisi kohustusi on kokku vähemalt mitmeid kordi suuremas summas. Ajutisele haldurile esitatud andmetest ja võlgniku vastuväitest tulenevalt on pankrotiavaldus esitatud kohtu hinnangul tähtaegselt ning ei esine kuriteo tunnustega tegusid. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks võib pidada muud asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Võlgnikul puuduvad perspektiivid tervendamiseks ja majandustegevuse jätkamiseks, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus on kontrollinud, et osaühingu HP pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud. Kohus leiab, et osaühingu HP pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega
Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Ajutine haldur palub määrata ajutise pankrotihalduri, Toomas Saarma, töötasuks 1 530 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 504.90 eurot, kokku 2 034.90 eurot. Ajutine haldur palub tasuda ajutise halduri tasu Toomas Saarma arvelduskontole Swedbank AS-s nr XXXXXXXXXXXXX. Juhul, kui kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, palub ajutine haldur
lg 4 alusel ajutise halduri tasust 397 eurot (sh seaduses ettenähtud maksud, v.a sotsiaalmaks) hüvitada riigi vahenditest. Võlgniku esindaja ei ole kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulude suurusele vastu vaielnud. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ning vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile, mistõttu on ajutisele haldurile põhjendatud välja mõista töötasuks 2 034.90 eurot (sealhulgas sotsiaalmaks).
lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. 11.03.2013 esitatud ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid ning ei ole võimalik ajutise halduri tasu katta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu katteks ning samuti ei ole võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige avaldanud soovi nimetatud kulude kandmiseks, kuulub
lg 4 alusel ajutise halduri tasu hüvitamisele riigi vahenditest summas 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) ja
lg 4 alusel osas, mis ületab 397 eurot, tuleb ajutisele haldurile määratud tasu jätta võlgniku osaühingu HP kanda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt antakse likvideeritud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. 7 2-13-6380 Kohus leiab, et osaühingu HPdokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige ja ainuosanik LL (isikukood XXX). Hannes Olev Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.