3-12-835/22

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-835 Otsuse kuupäev

1. juuni 2012 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Sulev Märss’i kaebus tühistada Torma Vallavolikogu 27.03.2012 otsus nr 167 „Torma Vallavalitsuse hallatava asutuse Sadala Põhikooli ümberkorraldamiseks“ Asja läbivaatamise kuupäev
2. juuni 2012 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Sulev Märss Vastustaja Torma Vallavolikogu Kaasatud kohaliku omavalitsuse asutus Torma Vallavalitsus Kaasatud järelevalvet teostav haldusorgan Jõgeva maavanem Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30.juuli 2012.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
3. Torma Vallavolikogu 27.03.2012 otsusega nr 167 „Torma Vallavalitsuse hallatava asutuse Sadala Põhikooli ümberkorraldamiseks“ otsustati korraldada ümber Sadala Põhikool, kaotades III kooliastme 7.-
4. klass alates 01.07.
6. 24.04.2012 esitas Sulev Märss Tartu Halduskohtusse kaebuse Torma Vallavolikogu 27.03.2012 otsuse nr 167 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt ei vasta haldusakt HMS § 54 toodud nõuetele, haldusaktis puudub faktiline alus, õiguslik alus on puudulik ja ebaõige, otsuses puuduvad kaalutlused ja põhjendatus. Kaebaja taotles kaebuses esialgse õiguskaitse korras peatada Torma Vallavolikogu 27.03.2012 otsuse nr 167 täitmine kuni kohtuotsuse 1 jõustumiseni. Halduskohus jättis 10.05.2012 määruse esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja kohtumäärust ei vaidlustanud ega määruskaebust ei esitanud. Kaebuse põhjendused
7. Kaebaja märgib, et vaidlustatud otsus on vastuolus hea halduse tavaga ja rikub tema õigusi lapsevanemana ja vallakodanikuna, Sadala piirkonna elanikuna. Tema tütar õpib Sadala Põhikooli
8. klassis ja ta soovib selles koolis õppida niikaua kui see on võimalik. Otsuse tagajärjel tuleb otsustada, kas lapsel on kasulik minna kolmeks aastaks valla kooli ja seejärel Jõgeva Gümnaasiumisse või on lapsele parem kohe peale kuuendat klassi asuda õppima gümnaasiumisse. Teise kooli õppima asumisega kaasnevad lisakulud koolitranspordi ja õppevahendite osas, mida kohalik omavalitsus kaugemal õppijatele ei kompenseeri.
9. Kaebaja leiab, et vallavolikogu otsuse näol on tegemist õigusvastase haldusaktiga, mis tuleb tühistada. Vaidlustatud haldusakt on motiveerimata ning sellest ei selgu haldusakti andmise faktiline alus ning ebaõigesti on märgitud ka õiguslik alus. Otsuse positiivsed ja negatiivsed mõjud on kaalumata ning tehtav valik põhjalikumalt läbi mõtlemata. Vastustaja ei ole vaidlustatud haldusaktis välja toonud otsuse tegemise aluseks olevaid kaalutlusi. Otsusest ei selgu, miks ja millisel konkreetsel põhjusel on vajalik Sadala Põhikooli tegutsemise vorm ümber korraldada. Vaidlustatud otsusest ei nähtu ning selles pole ka viidatud, kas Sadala Põhikooli ümberkorraldamisega seonduvat on põhjendatud mõnes muus menetlusosalistele kättesaadavas dokumendis. Otsuse lisa ehk seletuskiri sisaldab väljavõtteid arengudokumentidest ja ettekannetest kuid puudub sisuline analüüs. Seletuskirjas toodud argumendid kooli ümberkorraldamise vajalikkusest on põhjendamata. Otsuse koostamisel ei ole kaasatud asjast puudutatud inimesi, ei ole kuulatud arvamusi ja ei ole kaalutud alternatiive ega otsuse mõju laiemalt. Statistilise, mitte analüütilise seletuskirja tõttu on kaevatav otsus jäetud motiveerimata.
10. Kaebaja märgib, et otsusest ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitatud lapsevanemaid. Kaevatava haldusakti andmisest teavitati avalikkust otsuse Torma valla dokumendiregistrisse üles laadimisega
11. märtsil
12. Vastustaja on täitmata jätnud ka vaidlustatava otsuse punkti 3 ning põhikooli ja gümnaasiumis seaduse (PGS) § 80 lõike 3, mis ütleb, et teiste hulgas tuleb kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsusest teavitada vanemaid, õpilasi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust. Kaebuse esitamise ajaks seda tehtud ei olnud. Lisaks sätestab PGS § 80 lg 5, et kool korraldatakse ümber
13. juulist -
14. augustini. Seega ei ole võimalik seaduse järgi viia kooli ümberkorraldamisega seotud tegevusi lõpuni otsuses märgitud kuupäevaks -
15. juuliks
16. Osundatud puudused kinnitavad, et haldusakt ei vasta haldusaktile esitatavatele nõuetele ning seetõttu on tegemist õigusvastase haldusaktiga.
17. Kaebaja märgib, et arvestades ühiskonnas esinevat suurt probleemi, kuidas meelitada maakohta noori kõrgharidusega õpetajaid, on oluline, et Sadala Põhikooli kooliõpetajatest
18. a 1 poolaastal ligi pooled on noored õpetajad, kes on otsustanud just nimelt maakoolis oma teadmisi jagada. Kuigi tegemist on maakooliga, on kvalifikatsioonita õpetajate osa kõikidest ainetundidest vaid 21,23 % ehk hoolimata väikesest koolist on lastele tagatud kvaliteetne haridus.
19. Kuigi viimastel aastatel on laste arv koolis vähenenud, näitab edaspidine prognoos Torma valla arengukavas 2011-2021 kasvutendentsi. Nii on järgnevateks aastateks prognoositav õpilaste arv 49, 48, 50,
20. 2 Kooli sulgemisega kaasnevalt kaotab sisuliselt pool valla territooriumist oma arenguks olulise tugipunkti Sadala Põhikooli näol. Inimeste maal elamise võimalikkuse parandamine, mugavdamine ja toetamine peaks olema iga kohaliku omavalitsuse prioriteet. Kooli sulgemisega kaob noortel peredel oluline eelistus maale elama jäämiseks või maale elamaasumiseks, millised otsused mõjutavad hukutavalt valla arengut ja jätkusuutlikkust pikemas perspektiivis.
21. Arengukavas aastateks 2011-2021 ei ole mainitud Sadala Põhikooli ümberkorraldamisest sõnagi ehk isikutel, kes elavad ja on viimastel aastatel asunud Sadala Põhikooli piirkonda elama, on igati õigustatult olnud õiguspärane ootus Sadala Põhikooli tegevuse jätkumise suhtes. Torma valla arengukava koostamisse ei kaasatud piisavalt kohalikke inimesi ja koostamine ei ole olnud avalik protsess, millele viitab ka asjaolu, et arengukava ei olnud seaduses ette nähtud ajal avalikul väljapanekul. Otsus toob kaasa väga kaugeleulatuvad negatiivsed tagajärjed, mis on seotud mitte ainult konkreetse kooli sulgemise, vaid paikkonna arenguga laiemalt ning seetõttu tuleb see otsus tühistada. Õpilastele ning nende vanematele ebamugavuste ning täiendavate kulude tekitamine ei ole avalikes huvides.
22. Kohtuistungil toob kaebaja välja, et tänaseni ei ole selge, miks on vaja Sadala Põhikooli ümber korraldada 6-klassiliseks kooliks. Piisava põhjalikkusega koostatud majandusanalüüsi kooli ümberkorraldamisest saadava tulu või kulu kohta esitatud ei ole. Otsus on ettevalmistatud mitte avalikest huvidest lähtuvalt, vaid valla eelarvest ja vallavolikogu- ja vallavalitsuse üksikute liikmete huvist lähtuvalt. Torma Vallavalitsus ei ole siiani asunud kooli ümberkorraldamisega tegelema, mistõttu otsuses määratud täitmise lõppkuupäevast 1.juuli 2012 ei ole võimalik kinni pidada. Vastustaja vastuväited
23. Vastustaja kaebusega ei nõustus ja vaidleb sellele vastu.
24. Otsuse lisana olev seletuskiri on otsuse lahutamatu osa ja see kajastab analüüsi ja kõiki eelnevaid menetlustoiminguid Sadala Põhikooli ümberkorraldamiseks, sellest on võimalik aru saada, millised olid haldusakti andja kaalutlused otsuse tegemisel. Vastustaja on täitnud vaidlustatava otsuse punkti 3 ning PGS § 80 lõike 3, edastades Sadala kooli direktorile volikogu otsuse koos volikogu esimehe korraldusega teavitada hoolekogu, õpetajaid, lapsevanemaid ja õpilasi
25. märtsil
27. Kooli pidaja ülesanne on kindlustada kooli ülalpidamine ja selle areng ning tagada õppekava täitmiseks kvalifitseeritud õpetajate, tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastava õpikeskkonna olemasolu ning muud võimalused õpilaste igakülgse arengu toetamiseks. 2011/2012 õppeaastal töötab Sadala Põhikoolis 16 pedagoogi, neist 4 täiskoormusega, direktoril on 1,0 ametikohta koos õppetundide andmise kohustusega, ülejäänud pedagoogid töötavad osalise koormusega. Vastavalt õppekavale on põhikooli III astmes vajadus erinevate aineõpetajate järele, kuid kellele ei saa kindlustada täiskoormust. Kõige kallim ongi põhikooli III aste, sest kõikide ainete jaoks on vajalik kvalifitseeritud erialaspetsialisti olemasolu. 4 õpetajat käivad tööle väljastpoolt valda, et kindlustada õpilaste konkurentsivõimelisus, tuleb panustada hariduse kvaliteedi tõstmisse. Käesoleval õppeaastal õpetab Sadala Põhikooli III kooliastmes 6 ilma vastava kvalifikatsioonita õpetajat, mis seab hariduse kvaliteedi kahtluse alla. 3
28. Seoses õpilaste arvu vähenemisega alustati Sadala kooli olukorra analüüsimist volikogu haridus- ja noorsookomisjonis esmakordselt novembris
29. Laiendatud ümarlaud teemal “Sadala kool eile, täna ja homme” toimus Sadala Põhikoolis
30. jaanuaril 2011, kus osalesid komisjoni liikmed, õpetajad, lapsevanemad, vallavanem, volikogu esimees, Jõgevamaa OVL tegevdirektor ja mõned kohalikud elanikud. Ümarlaual tõdeti, et kaasaegne koolivõrk ei saa püsida enam vanadel alustel.
32. jaanuaril 2011 toimus haridus- ja noorsookomisjoni ning Sadala Põhikooli hoolekogu poolt moodustatud komisjoni ühisarutelu. Haridus- ja noorsookomisjon on korraldanud mitmeid kokkusaamisi, kus on selgitanud kujunenud hetkeolukorda. Samuti on komisjoni esimees informeerinud volikogu Sadala Põhikooli reformimisega seonduvast. Arusaamatuks on jäänud hoolekogu töökorraldus, omapoolseid sisulisi ettepanekuid kooli pidajale ja koolile ei esitatud enne käesoleva aasta märtsikuu volikogu ja seda ka alles pärast komisjoni tungivat nõudmist. Kooli töötajate üldkoosoleku protokollist selgub, et kooli tuleviku suhtes 13-st koosolekul osalenust avaldas arvamust ainult
34. Kaebaja väide paikkonna elu hääbumise ja elanikkonna lahkumise kohta on hüpoteetiline. Alates
35. aastast on õpilaste arv märkimisväärselt vähenenud. Kuna praegu toimiv pearahasüsteem on seotud õpilaste arvuga, siis käesoleval aastal jääb Sadala kooli õpetajate töötasudeks puudu 35 424 eurot, mis tuleb katta vallaeelarvest teiste tegevuste või investeeringute arvelt. Samuti õpilase tegevuskulu arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta on igal aastal suurenenud. Tuginedes Rahvastikuregistri andmetele on Sadala Põhikooli teeninduspiirkonna elanike arv kolme viimase aasta jooksul vähenenud 60 elaniku võrra.
36. Torma Vallavolikogu ja vallavalitsuse põhieesmärk on, et vallas oleks koolid, kus antakse kvaliteetset haridust, mitte kiratsevad haridusasutused, mis rahapuuduse tõttu ei suuda eesmärki täita.
37. Torma valla arengukava tegevuskavas hariduse ja noorsootöö valdkonnas punktis 2.2 on märgitud ühe tegevusena Sadala Põhikooli reorganiseerimine. Väide, et arengukava koostamisse ei kaasatud piisavalt kohalikke inimesi ja see ei olnud avalik protsess, on vale. Vallavalitsuse korraldusega nr 11, 11.04.2011 algatati arengukava muutmine ja moodustati vastavad töörühmad, millest teavitati kogu valla elanikkonda valla veebilehe kaudu. Arengukava koostamise seminarid toimusid 14.04, 12.05, 25.05, 16.06, 02.08, 23.08, millest oli kõigil võimalik osa võtta. Arengukava vastuvõtmisel järgis vallavolikogu eelnevalt kõiki protseduurireegleid.
38. Vallas on olemas C. R. Jakobsoni nim Torma Põhikool kaasajastatud õpikeskkonnaga. Sadala kooli õpilaste toitlustamine toimub juba alates
39. aasta sügisest Torma kooli söökla baasil, samuti toimuvad poiste tööõpetuse ning kehalise kasvatuse tunnid Tormas. Sadala Põhikooli III kooliastme õpilaste haridustee jätkamine Tormas puudutatud isikutele täiendavaid rahalisi kohustusi kaasa ei too, kuna vallasisene õpilastransport on korraldatud ja ka vaba aja veetmise võimalused on olemas. Tasuta koolilõuna on kindlustatud kõikidele õpilastele üks kord päevas, lisakulutused laste toitlustamiseks tuleb lastevanematel endil kanda, sõltumata sellest, kus laps õpib. Jõgeva maavanema seisukoht
40. Kaasatud isik leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleks jätta rahuldamata. 4 Otsus on seadusega kooskõlas ja proportsionaalne. Kooli ümberkorraldamise otsustamisel on vallavolikogu arvesse võtnud oma võimalusi kooli nõuetekohaselt pidada. Otsuse vastuvõtmisel on kaalutud avalikku huvi kooli nõuetekohase pidamise ja selleks olemasolevate vahendite osas ning õpilaste ja nende vanemate huvide riivet kooli ümberkorraldamisel. Kaalutluse tulemusel vastuvõetud kooli ümberkorraldamise otsuse poolt hääletas 9 vallavolikogu liiget ja vastu oli 3, seega võeti otsus vastu suure häälteenamusega.
41. Torma valla veebilehel avaldatud Torma Vallavolikogu
42. märtsi 2010 määrusega nr 12 kinnitatud „Torma valla põhimääruse“ § 25 lõike 3 punktide 1 ja 2 kohaselt esitatakse õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus ning õigusaktid, millega on küsimus eelnõu arutamise ajal reguleeritud, eelnõus või selle seletuskirjas. Vaidlustatud vallavolikogu otsus on avaldatud Torma valla dokumendiregistris koos seletuskirjaga ühe failina. „Torma valla põhimääruse“ § 76 lõike 3 kohaselt on valla õigusaktid ja protokollid kättesaadavad vallakantseleis ja loetakse avalikustatuks pärast avaldamist Torma valla dokumendiregistris. Seega on otsusega tutvumise korral automaatselt näha ka seletuskiri otsuse vastuvõtmise õiguslike aluste ja kaalutlusõiguse teostamisel aluseks võetud faktiliste ajaolude kohta.
43. Vallavolikogu otsus ei ole motiveerimata. Seletuskirjas on ära toodud nii Sadala Põhikooli ümberkorraldamise menetluse käik kui ka asjaolud, mida arvesse on võetud – õpilaste arvu vähenemine, õpetajatel III kooliastmes õppetöö läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni puudumine, vallal kahe kooli ülalpidamiseks kuluvad rahalised vahendid, õpilaste võimalus haridust jätkata C. R. Jakobsoni nim Torma Põhikoolis, transpordikorralduse võimalused jms. Vald on arvestanud õpilastranspordi korraldamise ja õpilaste toitlustamise vajadusega.
44. Väide, et kooli ümberkorraldamise otsustusprotsesse ei ole kaasatud puudutatuid isikuid ja pole ära kuulatud asjaosaliste arvamusi, on paljasõnaline ja ei vasta tegelikkusele. Otsusele lisatud seletuskirjas on märgitud ära arutelud ning vallavolikogu haridus- ja noorsookomisjoni istungid, millel Sadala Põhikooli ümberkorraldamise küsimust on arutatud. Kõigil asjaosalistel on olnud võimalus oma arvamust esitada. Torma vallavalitsuse seisukoht
45. Torma vallavalitsus märgib, et Sadala Põhikooli ümberkorraldamise vajalikkus on otseselt seotud õpilaste arvu vähenemisega, hariduse rahastamismudeli muutusega ning hariduse kvaliteedi kindlustamisega. Kohalik omavalitsus tagab kõigile Torma valla koolikohuslikele isikutele põhihariduse saamise oma vallas. Eesmärk on hoida tugevana põhikooli III kooliaste, kindlustades õpetajatele motivatsiooni ja sissetuleku. Torma valla koolides on koolilõuna kõikidele õpilastele tasuta, pikapäeva toidu eest tasuvad lapsevanemad ise, sõltumata sellest, kus kooli laps käib. Õpilastranspordi kulud on valla eelarves vähenenud seoses õpilaste arvu vähenemisega. Vallasisesele õpilastranspordile Sadala Põhikooli III kooliastme ümberkorraldamine täiendavaid kulutusi ei too, mida on ka arvestatud. Kohtu põhjendused ja otsus
46. Kaebuse esitaja Sulev Märss taotleb Torma Vallavolikogu 27.03.2012 otsuse nr 167 tühistamist. Kaebuse kohaselt ei vasta otsus HMS § 54 toodud nõuetele, haldusaktis puudub faktiline alus, õiguslik alus on puudulik ja ebaõige, otsuses puuduvad kaalutlused ja põhjendused. 5
47. PS § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Sama põhimõte on sätestatud ka halduskohtumenetluse (HKMS) §-s 44, mille lõike 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. PS § 37 lg 1 märgib, et igaühel on õigus haridusele. Lg 2 ls 1 sätestab riigi ja kohalike omavalitsuste kohustuse pidada ülal vajalikul arvul õppeasutusi, et teha haridus kättesaadavaks. Samas PS §-s 37 sätestatud õigus haridusele ei tähenda, et riigil või kohalikul omavalitsusel puudub üldse õigus otsustada konkreetse kooli kui õppeasutuse likvideerimist või ümberkujundamist. Konkreetse kooli osas valikuõiguse tegemine ei ole põhiõigus, vaid isiku valikuvabadus ja seda olemaolevate haridusasutuste baasil, so PS §-st 37 lg 3 tulenev lapsevanema õigus otsustada oma laste hariduse valikul ei sisalda õigust nõuda kindla kooli püsimajäämist või senise kooli tegutsemise vormi püsimajäämist. Samas tuleneb PS §-st 37 subjektiivne õigus nõuda, et laste haridust puudutavad avaliku sektori kaalutlusotsused oleks tehtud õiguspäraselt ja vältides kaalutlusvigu. Kaebuse esitaja subjektiivsed õigused võivad olla rikutud, kui selgub, et Sadala Põhikooli tegevuse ümberkorraldamine toimus õigusvastaselt ja menetlusnorme rikkudes. Kaebaja laps õpib Sadala Põhikooli 3.klassis, seega võivad kaebaja subjektiivsed õigused olla vaidlusaluse haldusaktiga riivatud.
48. Haridusseaduse § 7 lg 2 p 2 kohaselt kohalikud omavalitsused asutavad, reorganiseerivad ja sulevad õigusaktides ettenähtud korras munitsipaalasutusi ning registreerivad oma halduspiirkonnas asutatud haridusasutusi. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §-le 22 lg 1 p 34 ja § 35 lg 2 on valla või linna ametiasutuse ja selle tegevuse lõpetamise otsustamine volikogu ainupädevuses. Vaidlustatud vallavolikogu otsuses on aluseks võetud PGS § 80 lg 1, lg 2 p 5, lg 3, lg 4, lg 5 ja lg
49. PGS § 80 lg 1 sätestab, et kooli korraldab ümber ja kooli tegevuse lõpetab kooli pidaja. Sadala Põhikooli pidajaks on Torma vald, seega vaidlustatud otsus on antud pädeva organi poolt. Sama paragrahvi lg 2 sätestab erinevad kooli ümberkorraldamise võimalused. Torma Vallavolikogu on antud juhul võtnud aluseks PGS § 80 lg 2 p 5 – muudetakse käesoleva seaduse §-ga 2 sätestatud põhikooli või gümnaasiumi tegutsemise vormi. PGS § 80 lg 4 tulenevalt on kooli tegutsemise vormi muutmine ka juhul, kui koolitustegevus mõnel haridustasemel või põhikooli kooliastmel lõpetatakse. Vaidlustatud otsusega on kaotatud Sadala Põhikooli III kooliaste, so 7.-9 klassid.
50. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalistele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti põhjendustes tuleb ära näidata haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes tuleb ära märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Halduskohtu arvates saab lugeda, et vaidlustatud volikogu otsuses on täidetud HMS § 56 nõuded. Vallavolikogu otsuses endas ei ole välja toodud otsuse tegemist tingivaid asjaolusid ega kaalutlusi, miks selline otsus vastu võeti, samuti pole tehtud viidet, kas ja kus selline põhjendus võiks sisalduda. Samas ei saa sellist vormilist viga lugeda antud juhul otsuse tühistamist tingivaks asjaoluks, kuna otsuse vastuvõtmise põhjendus ja analüüs on esitatud otsuse lisaks olevas seletuskirjas. Vaidlustatud vallavolikogu otsus on avaldatud Torma valla dokumendiregistris koos seletuskirjaga ühe failina, seega kõigile koos kättesaadavana. „Torma valla põhimääruse“ § 76 lg 3 kohaselt on valla õigusaktid ja protokollid kättesaadavad vallakantseleis ja loetakse avalikustatuks pärast avaldamist Torma valla dokumendiregistris. Ka on kaebaja ise kohtule esitanud vallavolikogu otsuse koos seletuskirjaga. Seega on seletuskiri olnud kaebajale, seega ka teistele isikutele, kättesaadav. 6 Otsusega koos olevas seletuskirjas on välja toodud otsusele eelnenud menetluskäik, otsuse andmist tingivad faktilised asjaolud ja õigusaktid, millest on otsuse tegemisel lähtutud. Otsuses välja toodud faktilised asjaolud ja põhjendused on andnud piisavat informatsiooni otsuse halduskohtus vaidlustamiseks ning võimaldavad ka kohtul hinnata haldusakti seaduslikkust.
51. Nagu märgitud, on kooli ümberkorraldamise otsustamine diskretsiooniõiguse alusel tehtav otsus. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Oluline on aga seejuures märkida, et halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei saa ümber hinnata kaalutlusotsuse otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, kas ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Iseäranis on diskretsiooniveaga tegu juhtudel, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta. Halduskohtu hinnangul on vaidlustatav haldusakt antud pädeva haldusorgani poolt selle andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning haldusakt vastab ka HMS-is sätestatud vorminõuetele. Ei ole tuvastatav ka vallavolikogu poolt kaalutlusõiguse piiride ületamist.
52. Vaidlustatud otsusest ja menetlusosaliste seletustest nähtuvalt on Sadala Põhikooli ümberkorraldamise ja kooli III astme kaotamise põhjuseks olnud õpilaste arvu vähenemine, õpetajatel III kooliastmes õppetöö läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni puudumine, valla rahaliste vahendite kokkuhoid jms. Torma Vallavolikogule kuulub kaks munitsipaalkooli – Torma Põhikool, mille klassi täituvus on 15,8 õpilast ning Sadala Põhikool, klassitäituvusega 6,4 õpilast. Õpilaste arvu prognoosi tabeli järgi õpib järgnevatel õppeaastatel Sadala Põhikoolis
53. kuni 9.klasside osas klassis 3 kuni 5 õpilast, mis näitab klassi väikest täituvust ja mis võib mitte tagada kaasajanõuetele vastava mitmekülgse ja kvaliteetse hariduse andmist. Õige on kaebuse esitaja seisukoht, et ainult laste sündivuse järgi ei saa lõplikku prognoosi teha, ning et valla demograafilist pilti mõjutab ka sisemigratsioon ja piirkonda loodavad uued töökohad. Kuid nähtuvalt esitatud analüüsist on seisuga 01.01.1998 Sadala Põhikoolis õppinud 117 last, seisuga 07.03.2012 47 last, mis näitab, et tegelikult on õpilaste arv pidevalt vähenenud. Seletuse järgi on õpilaste arv vähenenud just alates 2007 aastast, see tähendab just viimastel aastatel, mis näitab, et elanikke kooli piirkonda juurde ei ole tulnud. Põhjenduste kohaselt on elanike arv vähenenud eelkõige negatiivsest iibest ja vallast väljarände tõttu.
54. Seletuskirjas on välja toodud, et 2011/2012 õppeaastal töötas koolis 16 pedagoogi, neist täiskoormusega 4, ülejäänud pedagoogid töötasid osalise koormusega. Seejuures 3 õpetajat andsid tunde nii Torma kui Sadala Põhikoolis, 4 õpetajat olid väljastpoolt valda. III kooliastmes on ilma vastava kvalifikatsioonita 6 õpetajat, kellega on sõlmitud aastane leping ning kes annavad kõikidest ainetundidest 21,23%. Õpetajate vähese koormuse tõttu ei ole kooli pidaja rahaliselt suuteline kahte põhikooli ülal pidama, seejuures on välja toodud, et Sadala Põhikoolis on õppekoha maksumus tunduvalt suurem kui Torma Põhikoolis ja suurem ka kui riigis keskmiselt. Eelnev põhjendab ka seda, miks korraldati ümber Sadala Põhikool, mitte Torma Põhikool. Juba praeguseks toimuvad Sadala Põhikooli poiste tööõpetuse tunnid ja kehalise kasvatuse tunnid Torma Põhikoolis, mis kinnitab, et reaalne vajadus koolivõrgu 7 ümberkorraldamiseks vallas on olemas. Seletuskirjas on märgitud, et põhieesmärgiks on, et vallal oleks koolid, kus saab kvaliteetset haridust, mitte rahapuuduses kiratsevad haridusasutused. Kohtul puudub seejuures kahelda otsuse seletuskirjas välja toodud koolitusnõudluse, selle prognoosi ning teisi statistilisi andmete usaldusväärsuses või lugeda neid valedeks.
55. KOKS § 37 lg 1 kohaselt peab vallal või linnal olema arengukava. Arengukava on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Torma valla arengukava aastateks 2011-2021 on kinnitatud Torma Vallavolikogu 20.09.2011 määrusega nr
56. Selle määruse lisas 1 (valla tegevuskava aastateks 2011-2016) haridus- ja noorsootöö teemaplaneeringus on märgitud eesmärgiks ajakohastada Torma Põhikool, Sadala Põhikool ja Torma Lasteaed, ühe abinõuna on ettenähtud seejuures Sadala Põhikooli reorganiseerimine 2012 aastal. Arengukavas on Sadala Põhikooli arenguvõimalustes märgitud Sadala PK reorganiseerimine (lasteaed-algkooliks, sobitusrühm-algkooliks). Seega on valla arengukavas, mis on omavalitsuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, ette nähtud Sadala Põhikooli reorganiseerimine, millega tuli nii valla elanikel kui vallavolikogul ja vallavalitsusel arvestada. Vastavalt KOKS § 37 lg 5 peab kohalik omavalitsus tagama arengukava järgimist. Arengukava menetlemise ja vastuvõtmisega seotud väidetud puudused ei ole antud haldusasjas vaidlustatavad. Samuti ei mõjuta vaidlustatud haldusakti õiguspärasust vallavalitsuse või vallavolikogu tegevus või tegevusetus vaidlustatud vallavolikogu otsuse täitmisel.
57. Esitatud materjalidest ja seletustest nähtuvalt ei ole õige kaebaja väide, et vastustaja ei ole otsustusprotsessi kaasanud asjast puudutatuid isikuid ja ära kuulanud asjaosaliste arvamusi. Otsusele lisatud seletuskirjas on välja toodud, millal ja kus ning kelle osavõtul on kooli ümberkorraldamist arutatud. Seletuskirja kohaselt pöördus Sadala Põhikooli direktor juba 2010 aasta novembris vallavolikogu haridus- noorsookomisjoni poole ettepanekuga analüüsida koolis tekkinud olukorda seoses õpilaste arvu vähenemisega. 13.jaanuaril 2011 on toimunud ümarlaud „Sadala kool eile, täna ja homme“, kus osalesid komisjoni liikmed, Sadala kooliõpetajad, lapsevanemad, kooli hoolekogu liikmed, vallavanem ja Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor. Kooliga seotud küsimust on arutatud mitmetel hilisematel haridus- ja noorsookomisjoni laiendatud koosolekutel (26.01.2011, 08.12.2011, 16.02.2012, 12.03.2012), mille töös on osalenud ka kooli hoolekogu esimees Sulev Märss ja komisjoni liikmena Sadala Põhikooli direktor. Kõik komisjoni protokollid on avalikustatud Torma valla veebilehel. Otsuse lisas olevas seletuskirjas on välja toodud ka kokkuvõte Sadala Põhikooli hoolekogu poolt esitatud seisukohtadest ning hoolekogu poolt läbiviidud lapsevanemate küsitluse tulemustest, samuti Sadala Põhikooli töötajate koosolekul 23.01.2012 esitatud arvamustest. Seega on vallavolikogul otsuse vastuvõtmise tegemisel olnud võimalus arvestada ja hinnata ka hoolekogu, lapsevanemate ja kooli töötajate seisukohtadega. Seejuures tuleb märkida, et Torma Vallavolikogu 17.01.2012 otsuse nr 145 „Torma Vallavalitsuse hallatava asutuse Sadala Põhikooli ümberkorraldamine“ kehtetuks tunnistamise seletuskirjas (tlk.70-71), on välja toodud kooli hoolekogu esimehe S.Märssi avaldus, et hoolekogu on rahul, kui oleks jäänud alles 6-klassiline kool ja sinna juurde tuleks lasteaiarühm. Nimelt otsustas vallavolikogu 17.01.2012 otsusega nr 145, mis tunnistati volikogu poolt hiljem kehtetuks, muuta Sadala Põhikool 4-klassiliseks. Kaebaja ei ole seletuskirjas esitatud väidet ümber lükanud. Seega on kooli hoolekogu olnud nõus Sadala kooli jätkamisega 6-klassilisena, nagu on ka vaidlusaluse otsusega otsustatud. 8 Samuti ei ole selgunud, et kaebajal või teistel asjast puudutatud isikutel ei olnud võimalust tutvuda haldusmenetluse käigus asjas tähtsust omavate dokumentidega või esitada oma arvamusi ja vastuväiteid. Väide, et haridus- ja noorsookomisjoni koosolekud olid kinnised ja kedagi sinna ei lubata, on paljasõnaline.
58. Arvestades eeltoodut leiab halduskohus, et volikogu kui kollegiaalse organi poolt vastu võetud diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, tugineb seaduslikule alusele, selle vastuvõtmisel ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ega lähtutud lubamatutest kaalutlustest. Otsuse vastuvõtmisel on kaalutud avalikku huvi kooli nõuetekohase pidamise ning õpilaste ja lapsevanemate huvide riivet kooli ümberkorraldamisel. Kuigi vaidlustatud otsus peaks riivama paljude õpilaste, lapsevanemat ja ka õpetajate subjektiivseid õigusi, on vallavolikogu otsust vaidlustanud ainult üks lapsevanem. Märkida tuleb ka seda, et vallaelanike jaoks tähtsa otsuse, so valla ühe kooli tegevuse ümberkorraldamise poolt hääletas 9 vallavolikogu liiget, vastu oli 3 volikogu liiget, mis tähendab, et otsus võeti vastu suure häälteenamusega.
59. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja poolt kantud menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Rohkem tõendeid menetluskulude kandmise kohta menetlusosaliste poolt esitatud ei ole. Eda Muts Kohtunik 9