) § 76 lg 1, § 82 lg-te 1 ja 7, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 397 lg 1 alusel Lepingust tulenevat võlgnevust 26.09.2012.a. seisuga summas 84 148.27 eurot, millest tagastamata laen on 53 906.76 eurot, intress 4663.31 eurot, viivisvõlg 25 450.36 eurot ja teenustasude võlg 127.84 eurot (tl 14-18). Lepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks oli seatud hüpoteek Priit Toomjõele (pankrotis) kuuluvale korteriomandile aadressil xxxxx xxxxx xxxxxx, registriosa xxxxx (tl 19-39). Kaaslaenaja Priit Toomjõe pankrot kuulutati välja 30.11.2009.a.(tl 40), 11.12.2009.a. esitas hageja nõude Priit Toomjõe pankrotimenetlusse muuhulgas Lepingust tuleneva nõude rahuldamiseks (tl 41-44). Lepingu tagatis müüdi pankrotimenetluses 31.01.2011.a. (tl 45-56), kuivõrd hüpoteegi seadmise lepingu p 3 kohaselt tagati sama tagatisega ka kõiki teisi hageja nõudeid Priit Toomjõe (pankrotis) ning OÜ Kati PT (pankrotis) vastu, siis laekus tagatise müügist hagejale Lepingust tulenevate kohustuste katteks 29.12.2011.a. kokku vaid 73 392.54 eurot. Ülejäänud ostuhinna eest kandis hageja pankrotimenetluse kulusid ning tasus OÜ Kati PT (pankrotis) kohustusi. Tagatise müügist laekunud summa eest vähendas hageja 29.11.2011.a. Lepingujärgset põhivõlga. Muid tagatisi Lepingul ei ole. Kostja vastuväited (tl 116-117; 156-157) Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõuet, sest kostja hinnangul on Lepingu näol tegemist rahatu laenulepinguga. Kostja oli Lepingu kohaselt kaaslaenusaajaks, kuid tema arvelduskontole pole 2 500 000 kroonisest laenusummast sentigi laekunud, kogu laenusumma kanti kaaslaenusaaja Priit Toomjõe (pankrotis) arvelduskontole. Laenusumma alusel soetatud korteriomand aadressil xxxxx xxxxx xxxxxx müüdi Priit Toomjõe (pankrotis) pankrotimenetuse käigus summas 127 823.30 eurot. Kuigi tegemist oli Priit Toomjõe (pankrotis) ja kostja ühisvaraga, ei toimunud pankrotimenetluse käigus ühisvara jagamist ja kostjal ei olnud võimalik saada talle kuuluvat osa korteri müügitulust. Hageja on hagiavalduses viidanud asjaolule, et Priit Toomjõe (pankrotis) pankrotimenetluses müüdi eelnimetatud korteriomand ning selle müügist laekus hagejale Lepingust tulenevate kohustuste katteks 29.12.2011.a. kokku vaid 73 392.54 eurot. Kostja leiab, et hageja pole tõendanud, et talle just selline summa pankrotimenetluse käigus laekus. Hageja pole kohtule esitanud Priit Toomjõe (pankrotis) lõpparuannet, millest nähtuksid andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (PankS § 162 lg 2 p 3). Peale 04.12.2012 esitatud seisukohtade on kostja esitanud Pärnu Maakohtu 15.02.2012.a. kohtumääruse, millega lõpetati Priit Toomjõe pankrotimenetlus ning kohtumäärusest nähtub, et AS SEB Pank on saanud Priit Toomjõe pankrotimenetuses 295 352.32 eurot (tunnustatud nõue 557 809.23 - saamata jääv 262 456.91) (tl 158-161). Lisaks leiab kostja, et ebaselge ja tõendamata on intressivõla tekkimine ja suurus. Samuti on ebaõiglane ja hea usu vastane hageja käitumine, millega viivitati võla sissenõudmisega 3 aastat. Kuna kostja on küll formaalselt lepinguosaline, ta mingit kasu lepingust ei saanud ning seetõttu oleks mõistlik vähendada viiviseid kuni 10%-ni põhivõlast. Viiviste vähendamist õigustab ka asjaolu, et 2 teine laenusaaja on läbi pankrotimenetluse ja sellele järgneva võlgadest vabastamise menetluse saanud võimaluse vähendada või kustutada oma kohustused hageja ees. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused 1. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel on sõlmitud 02.07.2003.a. võlaõiguslik leping. Võlaõigusseaduse (
) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
Kostja on küll väitnud, et poolte vahel sõlmitud lepingu näol oli tegemist rahatu lepinguga, kuid antud väide ei vasta tegelikkusele, kuna laenulepingu nr 8000117370310 p 3.2 kohaselt leppisid Priit Toomjõe, Tiina Toomjõe ja AS SEB Pank kokku kogu laenusumma väljamaksmiseks Priit Toomjõe kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx. Nii nagu hageja nii ka kohtu arvates on alusetu kostja väide nagu ei peaks kostja laenu tagastama põhjusel, et tagatisvara müüdi Priit Toomjõe pankrotimenetluses. 22.09.2008.a. on sõlmitud leping hüpoteekidega tagatud nõuete muutmiseks, ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, mille üheks lepingupooleks oli Tiina Toomjõe. Nimetatud lepinguga seadis hüpoteegi ja muutis hüpoteegiga tagatavaid nõudeid xxxxxx xxxxxx xx asuvale korteriomandile muuhulgas kostja Tiina Toomjõe isiklikult. Selgusetuks jääb, millele tugineb kostja kahtlustus nagu poleks laenulepingust tulenevate kohustuste katteks pankrotimenetluses laekunud summa õige. Hagiavaldusele lisatud hageja nõudest Priit Toomjõe pankrotimenetluses nähtub, et AS SEB Pank kui võlausaldaja nõue koosneb neljast lepingust. Pankrotiseaduse §-dest 143-145 tulenevalt fikseeritakse jaotusettepaneku alusel küll võlausaldaja jaotise osa tervikuna, mitte aga erinevate nõuete kaupa. Samuti ei nähtu nõuded lepingute kaupa 15.02.2012.a. kohtu poolt kinnitatud Priit Toomjõe (pankrotis) lõpparuandes (tl 158-162). Laenulepingu nr 8000117370310 järgse laenu makse aruandest ja viivise arvestusest nähtuvad laenu tagasimaksed pankrotimenetluses summas 26 392.54 eurot ja 47 000 eurot (tl 14-18) ning kui kostja leiab, et pankrotimenetluses laekus Lepingu katteks mingi muu summa, tulnuks kostjal seda tõendada. 2. Kostja on leidnud, et ebaselge on intressivõla tekkimine ja suurus. Vastavalt Lepingu p-le 4.1 on sätestatud intressimäära suurus (tl 5) ning lisakokkulepetega muudetud laenuintressi (tl 10-13) ning vastavalt sellele esitatud ka nõutud intressivõla arvestus (tl 15-16). Hageja arvestuse kohaselt on ta arvestanud intressi kuni lepingu ülesütlemiseni 11.11.2009.a. (tl 13), mitte kauem nagu väidab kostja. Intressivõla arvestus on kohtu arvates ka arvestuse käigu osas jälgitav ning arusaadav. Eeltoodust lähtudes jäävad kostja vastavad vastuväited paljasõnalisteks ning kohus jätab kostja vastuväited intressivõla kohta tähelepanuta. 3. Hageja on nõudnud kostjalt viivist vastavalt
lg 1 kolmanda lause kohaselt lepinguga ettenähtud intressimääras.
lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Viimatinimetatu sätte lg 1 kohaselt võib viivist vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Selleks, et nõuda viivise vähendamist, peab olema see ebamõistlikult suur ning kuna kostja on taotlenud viivise vähendamist, on tema kohustus tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalne. Antud juhul moodustab viivis põhinõudest ligikaudu 47% ning kostja viivise suuruse ebaproportsionaalsust võrreldes põhinõudega tõendanud ei ole. Riigikohus on oma lahendites leidnud, et põhivõlast ja seaduslikust viivisest suurema viivisenõude esitamisel peab võlausaldaja viivisenõude suurust põhjendama, kuid antud juhul on viivisenõue põhinõudest tunduvalt väiksem. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et juba 21.10.2009.a. esitas hageja kostjale lepingu erakorralise ülesütlemise teate, hoiatades teda lepingu ülesütlemisega kaasnevatest tagajärgedest. Ka on hageja üritanud oma nõude saada rahuldatud Priit Toomjõe pankrotimenetluses (tl 41-44). Seega ei ole õigustatud kostja väide, et hageja on ebaõiglaselt ja hea usu vastaselt viivitanud viivise sissenõudmisega 3 aastat ja enne aegumist esitati hagi eesmärgiga arvestada viiviseid maksimaalses ulatuses. Arusaamatuks jäävad kostja väited Lepingust kasu mittesaamise kohta, lisaks on kostjal nagu ka Priit 3 Toomjõel samasugused seadusest tulenevad õigused maksejõuetusmenetluses. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis annaksid vastavalt
§-s 162 sätestatule nõuda viivise vähendamist. Eeltoodust lähtudes on hageja poolt nõutud viivis seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle vähendamiseks. 4.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist.
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist aravtes kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuini kohase täitmiseni.
Kuna kostja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust, oli hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. Eeltoodust lähtudes kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.