← Eesti

2-10-26717/48

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Peeter Pällin Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 10.05.2012.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number

§ 171lg-le 6 kokku uue osanike koosoleku sama päevakorraga.

Osanike koosoleku kokkukutsumise teade saadeti 02.02.2010 hagejale posti teel, mida tõendab tähitud kirja tšekk ja hageja enda kinnitus. 12.02.2010 toimus teine osanike koosolek, mis

§ 171

lg 6 teisele lausele oli pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul esindatud häältest. Nimetatud koosolekul otsustati vastavalt päevakorrale ühehäälselt muuta P OÜ juhatust, kaasata äriühingu tegevusse investor ja kinnitada tööde kord. Menetluse käik

  1. Kohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja tühistas hagi tagamise.
  2. Hageja palus apellatsioonkaebuses Harju Maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme.
  3. Ringkonnakohus oma 30.12.2011 otsusega tühistas Harju Maakohtu 09.05.2011 otsuse ning saatis tsiviilasja uueks arutamiseks samale esimese astme kohtule.
  4. Kolleegium selgitas, et maakohus on jätnud vaidluse lahendamiseks vajalikud ja olulised asjaolud tuvastamata. Antud juhul on hageja vaidlustanud P OÜ osanike 12.02.2010 koosoleku otsuse järgmistel põhjendusel: teine osanik - OB- ei pöördunud äriühingu juhatuse poole nõudega kutsuda kokku osanike koosolek, nagu nõuab seadus (ÄS § 171 lg 2 p 3), vaid kutsus koosoleku ise kokku, kusjuures 26.01.2010 koosolekule hagejat ei kutsutud, mistõttu 12.02.2010 osanike 2

(7)koosolek ei saanud juba üksnes seetõttu olla teistkordne ÄS § 171 lg 6 tähenduses ega seega pädev otsuseid vastu võtma. Ka 12.02.2010 koosolekule hagejat tema väitel ei kutsutud.
  1. Hageja väitel teda 26.01.2010 toimunud koosolekule ei kutsutud, kostja väitel anti hagejale kutse üle isiklikult tunnistajate juuresolekul. Äriregistrile esitatud dokumentide kohaselt osales sellel koosolekul ka hageja, kuid lahkus sealt enne otsuste vastuvõtmist (protokoll tl 23-24, I köide). Viimasele asjaolule ei ole kostja aga menetluse kestel enam tuginenud, vaid väitis jätkuvalt, et kutse anti hagejale vahetult üle. Kuna antud juhul vajas eelkõige tuvastamist, kas 26.01.2010 osanike koosolek oli korraldatud seaduse nõuetele vastavalt ja kas hagejat oli sellele kutsutud, siis tuli pooltel oma sellekohaseid väiteid tõendada. Neist asjaoludest sõltus, kas 12.02.2010 toimunud koosolekut saab lugeda sama päevakorraga uueks koosolekuks ÄS § 171 lg 6 teise lause mõttes, mis oleks pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul esindatud häältest.
  2. Kolleegium nõustus maakohtu seisukohaga, et hageja oli osanikuna ise äriühingule teatanud oma elukohaks XXX, Tallinn. Praegusel juhul on kostja tõendanud, et saatis 02.02.2010 hagejale aadressidel XXX, Tallinn ja XXX, Tallinn tähitud kirjad (tl 47, I köide), millest esimese (registreerimis-numbriga XXX) on hageja kätte saanud 04.02.2010 (tl 17-18, I köide). Seetõttu ei ole asjakohane hageja väide, et nende aadressidega ei ole tal mingit seost. Pealegi nähtub ka asja materjalist, et hageja on esimest aadressi nimetanud oma elukohana nii äriühingu osa müügilepingus kui hagiavalduses. Kaebuses sisalduvat väidet, et hageja on esitanud juhatusele andmed elukoha muudatuse kohta ja osanike nimekirja on tehtud muudatus (mille kohta soovis apellant esitada ka tõendeid), ei ole võimalik arvestada, sest kostja väitel ei ole vastavat muudatust tehtud Ka hageja ise kinnitas, et viidatud dokumendid olid kolmanda isiku - juhatuse endise liikme, hageja elukaaslase RL- valduses (tl 6, II köide) ning et neid dokumente P OÜ-l ei ole. Hageja seisukohad uuel läbivaatamisel
  3. Asja uuel läbivaatamisel lisas hageja, et
  4. novembri 2009 hageja avalduses kostja juhatuse liikmele aadressi muudatuseks soovis hageja, et kostja kui äriühingu osanike nimekirja kantaks XXX kui ka XXX. Kostja juhatuse liige teostas osanike nimekirjas ka vastavad muudatused.
  5. Kostja ei ole tõendanud, et endine kostja osanik O. B oleks
  6. detsembril 2009 juhatuse liikme poole pöördunud nõudega või edastanud nõuet osanike koosoleku kokkukutsumiseks.
  7. Kostja ei ole tõendanud hagejale
  8. jaanuari 2010 koosoleku kutsumise teate edastamist osanike nimekirja kantud aadressile. Samuti pole kostja tõendanud kõnealuse kutse üleandmist isiklikult
  9. jaanuaril
  10. Tunnistaja O. B sõnul oli selline kutse väidetavalt vene k, kuid antud asja kohtutoimikust ei nähtu sellist dokumenti. Kostja ei ole tõendanud äriregistrile ja kohtule edastatud
  11. jaanuari 2010 dateeringuga kostja
  12. jaanuari 2010 osanike koooleku kokkukutsumise teate kättesaamist hageja poolt. Samas on kostja väitnud, et just kohtutoimikus olev
  13. jaanuari 2010 osanike koosoleku kokkukutsumise teade on üle antud hagejale.
  14. Kostja ei ole tõendanud hageja osalemist
  15. jaanuari 2010 osanike koosolekul, kuna äriregistrile ja kohtule edastatud vastavas osanike koosoleku protokollis ei ole tema allkirja. Alternatiivselt, kui hageja olekski viibinud
  16. jaanuaril 2010 kostja asukohas aadressile XXX, Tallinn, ei tõenda see, et antud koosoleku kokkukutsumise korda pole rikutud ega ka seda, et talle oleks õigeaegselt ja nõuete kohaselt teavitatud
  17. jaanuari 2010 koosoleku toimumisest, kuna tunnistajate ütluste kohaselt viibis hageja kostja äriruumides tihti ja muudel põhjustel.
  18. Kui kohus tuvastaks, et hagejat teavitati
  19. jaanuaril 2010 nõuetekohaselt
  20. jaanuari 2010 koosoleku toimumisest ning tuvastaks, et hageja tõesti osales
  21. jaanuari 2010 kostja osanike koosolekul, kuid lahkus sealt, siis oli antud koosolekul seadusest tulenev kvoorum – mõlemad 3
(7)osanikud ja 100 % seega häältest – esindatud ning osanike koosolek oli pädev vastu võtma otsuseid. Sellises olukorras, kus kvoorum fikseeritakse teatud seisuga ja mingil hetkel osa kvoorumit moodustavatest häältest "lahkub", mõjutab nende häälte lahkumine ka kvoorumi edasist olemasolu ja vastavalt vastuvõetud otsuseid. Siiski füüsiline lahkumine ei põhjusta vastavate häälte juriidilist lahkumist. Hääletamisel loetakse poolthääli ("otsus on vastuvõetud, kui selle poolt hääletas…") ja lahkunud hääli saab sel juhul sisuliselt lugeda vastuhäälteks. Kostja seisukohad uuel läbivaatamisel
  1. Kostja selgitas uuel läbivaatamisel, et Tunnistaja OB ütlustega on tõendatud, et ta osanikuna pöördus juhatuse poole nõudega kutsuda osanike koosoleku kokku. Juhatus keeldus koosoleku kokkukutsumisest ja seoses sellega vastavalt seadusele kutsus osanik ise koosoleku kokku (ÄS § 173 lg 3). Sisuliselt ei oma tähtsust kas selle koosoleku kokkukutsumisel on osanik järginud kõike nõudeid või mitte, sest 26.01.2010.a. koosolekule on ilmunud kõik osanikud ja juhatuse liige (see on tõendatud tunnistajate OB ja OB ütlustega). Kuivõrd 26.01.2010.a. koosolekult lahkus üks osanik (hageja), siis ei olnud võimalust ega õigust võtta sellel koosolekul otsuseid vastu. Järelikult tekis vajadus korduva koosoleku kokku kutsuda. Olukorras kus igal osanikul on 50% häält ja üks osanik ei osale koosolekul või lihtsalt tegeleb sabotaažiga (arvestades seda, et tol ajal hageja/osanik ja juhatuse liige olid elukaaslased, järelikult tegutsesid nad kooskõlastatult) ei ole võimalik teisiti käituda. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele.
  3. Kohus tuvastas, et hageja ja OB omandasid 13.11.2009 mõlemad 50 % kostja osadest. Samal päeval toimunud osanike koosolekul otsustasid osanikud kutsuda tagasi senise juhatuse liikme ning valida uueks juhatuse liikmeks RL.
  4. OB saatis 02.02.2010 hagejale aadressidel XXX, Tallinn ja XXX, Tallinn tähitud kirjad (tl 47, I köide), millest esimese (registreerimis-numbriga XXX) on hageja kätte saanud 04.02.2010 (tl 1718, I köide).
  5. 17.02.2010 tehti äriregistrisse kanne senise juhatuse liikme volituste lõppemise ja uue juhatuse liikme OB kohta. Kande alusdokumendiks oli 12.02.2010 P OÜ üldkoosoleku (korduskoosoleku) protokoll. Registrile esitatud avaldusele olid lisatud: OB kui osaniku 05.12.2009 nõue juhatajale üldkoosoleku kokkukutsumiseks, OB16.01.2010 teade üldkoosoleku kokkukutsumiseks (ÄS § 171 lg 2 p 3 ja § 1711 lg 1 alusel), koosoleku toimumise ajaks on märgitud 26.01.2010, 26.01.2010 üldkoosoleku protokoll (märkega, et SR lahkus enne koosoleku lõppu), 12.02.2010 toimunud koosoleku dokumendid.
  6. Hageja palub tuvastada kostja 12.02.2010 osanike otsuse tühisus. Pooled vaidlevad selle üle, kas rikutud on 12.02.2010 koosoleku kokku kutsumise korda ja kas nimetatud koosolek oli korduvkoosolek ÄS § 171 lg 6 mõttes, samuti selle üle, kas rikutud on 26.01.2010 koosoleku kokkukutsumise korda ja kas hageja on nimetatud koosolekul osalenud. 21.

§ 170

lg 1 osanikud võtavad otsuseid vastu koosolekul või käesoleva seadustiku §-s 173 sätestatud viisil. Seaduses sätestatud juhtudel võivad osanikud otsuseid vastu võtta ainult osanike koosolekul.

§ 171

lg 1 osanike koosoleku kutsub kokku juhatus.

§ 172lg 1 Juhatus saadab osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele.

Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Kui osaühing teab või 4

(7)peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist.

§ 171

lg 3 kui juhatus ei kutsu osanike koosolekut kokku ühe kuu jooksul nõukogu, audiitori või osanike nõude saamisest, on nõukogul, audiitoril või osanikel õigus koosolek ise kokku kutsuda. 22.

§ 170

lg 2 osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Riigikohus selgitas kohtuasjas nr 3-2-1-58-11, et koosolekul osalejate tõendamiseks on lubatud kõik tõendid. 23.

§ 171lg 6 kui osanike koosolekul ei ole esindatud käesoleva seadustiku § 170 2.

lõikes nimetatud hääled ning koosolek ei ole seetõttu otsustusvõimeline, kutsub juhatus päevakorda muutmata kokku uue koosoleku, mis on pädev otsuseid vastu võtma koosolekul esindatud häältest sõltumata. See kehtib üksnes juhul, kui uue koosoleku kokkukutsumise teade on saadetud osanikele mitte varem kui kaks päeva pärast esimest koosolekut ja mitte hiljem kui kümnendal päeval pärast esimest koosolekut. Kohus märgib, et kui koosoleku on ÄS § 171 lg 3 kohaselt kokku kutsunud muu isik kui juhatus, siis on tal ka õigus ÄS § 171 lg 6 kohaselt korduskoosoleku kokku kutsumiseks. 24. Vastavalt TsÜS § 38 lg 2 juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud.

§ 172

-1 kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. I

  1. Esmalt hindab kohus seda, kas hagejat on 12.02.2010 koosolekust nõuetekohaselt teavitatud. Ringkonnakohus on asja läbivaatamisel lugenud tõendatuks, et OB saatis 02.02.2010 hagejale aadressidel XXX, Tallinn ja XXX, Tallinn tähitud kirjad (tl 47, I köide), millest esimese (registreerimis-numbriga XXX) on hageja kätte saanud 04.02.2010 (tl 17-18, I köide). Hagi lisast 5 ( I kd tl 19, 20) nähtub, et lisaks eelnevale on OB hagejale saatnud tähitud kirja aadressil XXX Tallinn 19.02.2010 ning hageja on kirja kätte saanud 02.03.
  2. Tunnistaja OB avaldas kohtuistungil, et teise koosoleku kutse vahetult pärast esimest koosolekut ehk siis umbes 29.
  3. Ümbrikus oli sama sisuga kutse, mis ka esimesele koosolekule. Tunnistaja B avaldas kohtuistungil, et nägin, et oli koostatud kutse järgmisele koosolekule. Nägin, kuidas see kutse ümbrikusse pandi. Arvan, et ümbrik pandi kinni. Ma ei ole näinud, kas ümbrik kinni kleebiti. Nägin, kuidas kutse ümbrikusse pandi. Ei näinud, et oleks olnud loomapildiga postkaart oleks olnud. Postkaardi kohta lk 74 avaldas tunnistaja, et ei ole varem seda postkaarti näinud.
  4. Kohus arvestab OB ütluste hindamisel, et OB on isiklikult huvitatud käesoleva kohtuasja lahendist, kuivõrd ta oli koosoleku toimumise ajal kostja 50 % osanik ning hageja väidete tõesuse korral võib tunnistaja kanda vastutust kostja või kostja võlausaldajate ees. Kohus arvestab tunnistaja B ütluste hindamisel, et isik on alates 1996 aastast O B abielus, mistõttu võib ka tema olla isiklikult huvitatud OB huvide kaitsmisest. Seetõttu ei pruugi tunnistajate OB O B ütlused olla täielikult usaldusväärsed. 5

(7)
  1. Tunnistaja RL avaldas kirjade saamise kohta järgmist: 04.02 veebruaril, kui R , sai posti teel postkaardi, olin temaga koos. Saime selle koos. Me tulime koos R Õismäe postkontorisse, mina jäin autosse, tema sai postkontorist tähitud kirja. Ta tuli autosse ja avas ümbriku, seal oli postkaart kassiga. Ümbriku avas R autos. /---/ Kui teisel korral saime ümbriku, siis R avas selle juba postkontori töötaja juuresolekul ja postkontori töötaja kirjutas, et ümbriku sisuks on koera fotoga kaart.
  2. Kohus arvestab ka tunnistaja L ütluste hindamisel asjaolu, et tunnistaja oli 1990-2011 hageja elukaaslane ja abikaasa ning neil on hagejaga ühine laps, kuid leiab siiski, et tunnistaja ütlused on usaldusväärsed. Tunnistaja väidet, et teises tähitud kirjaga saadetud ümbrikus oli koera postkaart, kinnitab ümbrikule kirjutatud lause: Oli postkaart koeraga. Sv. M – postitööt. Kuigi teise kirja saatmine ei oma otsest tähendust koosolekust teavitamise seisukohast, sest kiri saadeti ja saadi kätte pärast koosolekut, siis võib sellest järeldada, et hageja väited esimese, 04.
  3. kätte saadud kirja kohta, vastavad tõele. Samuti on tunnistaja kohtu arvates usaldusväärselt viidanud kaudsetele asjaoludele, mis kinnitavad postkaardi saamist. Tunnistaja avaldas, et tegelikult me seda ootasimegi. 03.02 tulin tööle, B vahetas baaris võõraste meestega, kõik ukselukud. Rohkem mind sinna ei lastud. Seega kui OB tegi ebaseaduslikke takistusi juhatuse liikmele äriühingu ruumidesse pääsemisel, võis ta kasutusele võtta ka muid ebaseaduslikke vahendeid oma eesmärgi saavutamiseks, sh saata hagejale postkaardi. Et Oksana B l oli selleks motiiv, nähtub kohtu arvates asjaolust, et tavapäraste vahenditega ei oleks ta saanud juhatuse liikmeks saada, sest 50 % osaühingu osadest kuulus hagejale. Vaidlustamata on asjaolu, et OB soovis saada juhatuse liikmeks ning et hageja selle sooviga ei nõustunud. Arvestades seda on kohtu arvates ka vähetõenäoline, et kui hageja oleks teadnud juhatuse liikme valimiseks korraldatud üldkoosolekust, siis ei oleks ta sinna läinud. Hageja pidi teadma, et koosolekule minnes ning vastu hääletades oleks ta saanud kindlustada endale meelepärase juhatuse koosseisu säilimise.
  4. Tuginedes eeltoodule ning arvestades tunnistajate ülekuulamisel tekkinud vahetut muljet, leiab kohus, et tõendatud on hageja väide, et 04.02.2010 hageja poolt saadud ümbrikus ei olnud kutset kostja 12.02.2010 koosolekule. Tõendatud ei ole, et hageja oleks koosolekust teada saanud muul viisil. Seega ei järgitud 12.02.2010 koosoleku kokkukutsumisel seadusest tulenevaid nõudeid ning otsus on TsÜS § 38 lg 2 ja ÄS § 172-1 kohaselt tühine. II
  5. Järgnevalt hindab kohus, kas 12.02.2010 koosolek oleks olnud otsusevõimeline ÄS § 171 lg 6 kohaselt kui korduv koosolek sama päevakorraga. Selleks peab kohus hindama, kas sellele eelnev 26.01.2010 toimunud koosolek oli kokku kutsutud ning läbi viidud vastavalt seaduse nõuetele.
  6. Kostja väitel andis OB hagejale kutse 26.01.2010 koosolekule üle isiklikult. Seda kinnitasid tunnistajad B ja B . Tunnistaja L avaldas, et kuigi oli hageja elukaaslane ja kostja juhatuse liige, ei teadnud tema nimetatud koosolekust midagi. Tunnistajate usaldusväärsust ja motiive on kohus käsitlenud eespool ning leiab samadel põhjustel, et tõendamata on kostja väide, et OB hagejale kutse 26.01.2010 koosolekule üle isiklikult. Seega loeb kohus tõendatuks, et hagejat ei olnud nõuetekohaselt teavitatud esimesest koosolekust.
  7. Kohus leiab, et tõendamata on kostja väide, et hageja viibis isiklikult 26.01.2010 koosolekul. Kostja väidet kinnitasid tunnistajad B ja B . Koosoleku protokolli kohaselt koosoleku protokollinud ST on tunnistaja B ütluste kohaselt tema tuttav. Seoses OB poolt äriregistrile esitatud dokumentidega märgib kohus, et kui koosoleku läbiviimiseks vajalikud dokumendid tegelikult olemas olid, siis ei pruukinud need olla samad dokumendid, mis esitati äriregistrile. Nii avaldas tunnistaja B kohtuistungil, et Ma nägin, et B kirjutas kutsed koosolekule ja see dokument sai antud käest kätte. Ma nägin, kuidas B koostas kutsed. Ma ei mäleta, mis keeles need olid, 6
(7)arvan, et vene keeles. Tal oleks eesti keeles seda raske kirjutada. Seega avaldas tunnistaja, et OB koostas dokumendid vene keeles ning et eesti keeles ta dokumente koostada ei osanud. Samas on kõik äriregistrile esitatud dokumendid, sealhulgas kutse 12.02.2010 koosolekule, koostatud eesti keeles ning puudub viide, et tegemist oleks originaaldokumentide tõlgetega. Seega on selge, et vähemalt kutse 12.02.2010 koosolekule, kuid tõenäoliselt ka teised dokumendid, mis esitati äriregistrile, ei leidnud tegelikku kasutamist. See viitab kohtu arvates sellele, et on põhjust kahelda ka selles, et tõele vastaks 26.01.2010 koosoleku protokoll ning selles esitatud väide, et hageja viibis koosolekul, kuid lahkus enne lõppu. Tunnistaja L avaldas, ei tea osanike koosolekust, mis väidetavalt toimus 26.01, mitte midagi ning kohus leiab, et kui 26.01 koosolek tõepoolest oleks toimunud, oleks tunnistaja L sellest teadlik olnud. Tunnistajate usaldusväärsust ja motiive on kohus käsitlenud eespool ning leiab samadel põhjustel, et tõendamata on kostja väide, et hageja viibis isiklikult 26.01.2010 koosolekul.
  1. Samas märgib kohus, et kui vastaks tõele kostja väide, et hageja viibis isiklikult 26.01.2010 koosolekul, siis tuleneks sellest, et puudub alus lugeda, et nimetatud koosolek ei olnud otsustusvõimeline ÄS § 171 lg 6 mõttes. Kohus nõustub hagejaga, et kui hageja oleks osalenud
  2. jaanuari 2010 kostja osanike koosolekul, kuid oleks lahkunud sealt, siis oli antud koosolekul seadusest tulenev kvoorum – mõlemad osanikud ja 100 % seega häältest – esindatud ning osanike koosolek oli pädev vastu võtma otsuseid. Hageja lahkumisel oleks tulnud lugeda, et hageja hääletas päevakorras toodud küsimustes negatiivselt. Sellisel juhul oleks olnud välistatud 12.02.2010 korduskoosoleku pidamine ÄS § 176 lg 6 mõttes. Menetluskulud
  3. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Peeter Pällin Kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.