KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
- aprill
- a, Tallinn 3-09-1380 Akos Apteek OÜ kaebus Eesti Vabariigilt ebaseadusliku riigiabi andmisega tekitatud kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel Menetlusosalised Kaebaja – Akos Apteek OÜ; Vastustaja – Sotsiaalministeerium, volitatud esindaja Helen Tralla; Vastustaja – Rahandusministeerium, volitatud esindaja Silvi Uljas; Kaasatud haldusorgan – Konkurentsiamet Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon
- Jätta Akos Apteek OÜ kaebus rahuldamata.
- Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada Akos Apteek OÜ poolt
- jaanuaril
- a tasutud riigilõivust 3089,75 eurot (kolm tuhat kaheksakümmend üheksa eurot ja seitsekümmend viis senti) Akos Apteek OÜ (registrikood 10284168) kontole nr
- Jätta kaebaja ülejäänud menetluskulud ja vastustajate menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt
- mail
- a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Akos Apteek OÜ esitas
- juunil
- a Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigilt 20 000 krooni suuruse kahjuhüvitise väljamõistmiseks.
- jaanuaril
- a esitas Akos Apteek OÜ kaebuse täienduse Eesti Vabariigilt 17 205 809 krooni suuruse kahjuhüvitise väljamõistmiseks.
- jaanuaril
- a esitas Akos Apteek OÜ taotluse asendada hüvitise täpne rahasumma 17 207 809 krooni õiglase hüvitisega kohtu äranägemisel.
- Kaebuse väited on kokkuvõtlikult alljärgnevad: 1
(6)- Akos Apteek OÜ tegeles ravimite jaemüügiga Tartus ja Haapsalus asunud apteegis. Praeguseks on apteegid kahjumlikkuse tõttu suletud.
- märtsil
- a jõustunud ravimiseaduse (edaspidi RavS) §-des 41 ja 42 kehtestati regulatsioon, mille kohaselt on ravimiturul lubatud vertikaalne koondumine, s.t ravimite hulgimüüjal on lubatud omandada osalust ravimi jaemüüja ettevõttes, kuid ravimite jaemüüjal on keelatud omandada ravimite hulgimüügiga tegeleva firma osasid või aktsiaid. Koosmõjus teiste ravimiseaduse sätetega loob viidatud regulatsioon olukorra, kus Eesti Haigekassa vahendusel suunatavate riiklike vahendite eraldamine toimub selliselt, et seda on võimalik käsitleda riigiabina ravimite tootmise ja/või hulgimüügiga tegelevatele ettevõtetele.
- Ravimite jaemüüja tegevus toimub tingimustes, kus nende tulubaas on ravimite reguleeritud hindade juures oluliselt piiratud. Akos Apteek OÜ käibelt arvestatud keskmiseks ärikasumiks oli 0,2%, samal ajal kui Euroopa Liidus tegutsevate üldapteekide keskmine ärikasum on 8,1%. Riik on ravimite müügil seadnud selle müügi kasumlikkusele piirid tegelikult ainult jaetasandil. Riik pole soovinud reguleerida seda, millise hinnaga võib ravimite tootja müüa ravimit hulgimüüjale.
- Oluliselt soodsamas olukorras on need ettevõtjad, kes tegutsevad läbi koondunud hulgi- ja jaemüüjatest moodustunud sidusettevõtete keti, kuivõrd ravimite piirhindade sätestamine jaemüügil ei mõjuta neid oluliselt, põhjusel, et ettevõtjal on võimalik kasumit teenida mitte ravimite jaemüügist, vaid hulgimüügist. Eelviidatud olukord on viinud ka selleni, et ravimite jaemüügiga tegelevad ettevõtted, kes ei ole koondunud, on oluliselt halvemas turusituatsioonis kui hulgimüüjatega koondunud äriühingud ja seda üksnes kõnealuste ravimiseaduse sätete mõjul.
- Riik annab ravimiseaduse regulatsiooniga riigiabi nendele ettevõtjatele, kes on vertikaalselt koondunud. Riigiabi tunnused on täidetud, kuna 1) tegemist on riigi vahendite kasutamisega – ravimituru rahalistest vahenditest tuleb oluline osa (ca 50%) riigilt, kes tegutseb Haigekassa vahendusel; Haigekassa vahendusel suunatavate riiklike vahendite kasutamine ravimiturul toimub selliselt, et ravimite hulgimüügiga tegelevad ettevõtted ja nendega koondunud ettevõtted on ainult ravimite jaemüügiga tegelevate ettevõtetega võrreldes asetatud põhjendamatult soodsamasse olukorda, kuivõrd vahendite eraldamise juures ei võeta arvesse asjaolu, et hulgimüügiga tegelev ettevõte võib endale seejuures lubada kasumimarginaali arvestamist sisseostuhinna hulka, millise hinnaga müüakse see jaemüüjale, kes ei saa seega enam ravimilt kasumit teenida; 2) abimeetmete valikuline iseloom – ravimiseaduse sätete koosmõjus on võimalik riigi poolt eraldatud vahenditega kasumit teenida hulgimüüjast ja jaemüüjatest koosneval ettevõtete grupil, samas kui üksnes jaemüügiga tegeleva ettevõtja kasum on piiratud; 3) eelise loomine abi saajale – jae- ja hulgimüügiga tegutsevad ettevõtete grupid on saanud olulise eelise võrreldes ainult jaemüügiga tegutsevate ettevõtetega, kuivõrd neil on tehingust ravimi tootjaga ja viimaselt ostetud ravimi(te) edasimüümisest jaemüüjale võimalik teenida kasumit, kuid ainult jaemüügiga tegeleva ettevõtja kasum on riigi poolt oluliselt piiratud; 4) konkurentsi moonutamine – eelnevates punktides kirjeldatud olukord on viinud selleni, et 90% endistest ravimi jaemüügiga tegelevatest ettevõtetes on koondunud hulgimüüjatega. Mingis muus majandusvaldkonnas, kus tegeletakse tootja poolt toodetud kaupade edasimüügiga (tootja-hulgimüüja-jaemüüja) ei ole ligilähedaseltki sarnast koondumist aset leidnud. Viidatud ravimiseaduse regulatsioon on toonud kaasa selle, et hulgimüüjal, kes on omandanud jaemüügi ettevõtteid, on võimalik ravimite müügist saada temale sobivat kasumit ning selle hulgimüügi lülist saadava kasumi arvelt arendada ja muuta konkurentsivõimeliseks temale kuuluvaid jaemüüjaid. Jaemüüjad peavad ravimiseaduse kohaselt tegelema üksnes apteegiteenusega ja neil, kellel puudub samasse ketti kuuluv hulgimüüja, puudub võimalus kaasata täiendavaid investeeringuid oma tegevusse ja seega ka konkureerida võrdsetel alustel ravimite hulgimüügi kettidega koondunud apteekidega. Konkurentsi moonutav on olukord, kus riik lubab koondunud hulgi- ja jaemüüjatel teenida kokkuvõttes neile sobivat ja turusituat- 2
(6)sioonile vastavat kasumit, samas kui ravimite jaemüüjate kasum on aga riigi poolt piiratud ja jääb isegi alla seaduses sätestatud juurdehindluse määrade, mille kaudu on riik ravimiseaduse kohaselt lubanud jaemüüjatele tagada seadusega ette nähtud tulukuse. Avaliku teenuse osutamise kohustuse ja riigi eelarveliste vahendite eraldamise kaudu antakse käesoleval juhul üht liiki turuosalisele, s.o ravimite hulgimuujatele, kes on enda ettevõttesse koondanud ka endised jaemüüjad, teise turuosalise ees selge majanduslik eelis, mis tagab nende konkurentsieelise ja moonutab seeläbi konkurentsi.
- RavS § 81 kohaselt on ravimite apteegiteenuse osutajale pandud kohustus retsepti töötlemiseks ja ravimihüvitise arvestamiseks. Samas ei ole riigi poolt selle kohustuse panekuga apteegipidajale nähtud ette mingit hüvitist. Vabariigi Valitsuse
- veebruari
- a määrusega nr 36 „Ravimite hulgi- ja jaemüügi juurdehindluse piirmäärad ning nende rakendamise kord“ kehtestatud ravimite piirhinnad ravimite müügil arvestavad üksnes ravimi müügi juurdehindluse määra, mitte aga kulusid, mis tekivad seoses RavS §-s 81 sätestatud kohustuste täitmisega.
- RavS § 53 lg 1 kohaselt võib isik samal ajal pädevaks isikuks olla ainult ühes RavS § 40 lg-s 1 nimetatud tegutsemiskohas. Seadus kohastab apteegipidajat määrama pädeva isiku, samas ei ole aga riik sarnaselt eelmises punktis kirjeldatud olukorrale loonud mehhanismi, kuidas on võimalik täiendava isiku palkamisega seotud kulusid kajastada ravimite juurdehindluse määras.
- Kahju hüvitamise nõue seoses riigiabi kohaldamise ja riigi poolt apteegipidajale kohustuste panekuga ravimite käitlemisel. Riigi tegevus on piiranud kaebaja õigusi. Läbi ebaseadusliku riigiabi andmise on piiratud kaebaja õigust kasumile. Samuti on pandud apteegipidajale täiendavaid kohustusi ilma nende kohustuste täitmise eest hüvitise mehhanismi loomata. Seega on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi avalik-õiguslikus suhtes. Kaebajale tekitatud kahju koosneb saamata jäänud tulust ja teenuse turuosa kaotusest tingitud kahjust.
- Eesti Vabariik (Sotsiaal- ja Rahandusministeeriumi kaudu) palub jätta kaebuse rahuldamata.
- Kaebusest jääb ebaselgeks, milles konkreetselt seisneb riigiabi ravimiseaduse regulatsioonis. Riigiabi tunnused pole täidetud.
- Riigi vahend: Tegevusloa andmisega ei pane riik loa saajale kohustust osutada ravimite käitlemise teenust ega võta kohustust teenuse osutamise kompenseerimiseks. Seega pole siin tegemist riigi vahenditega riigiabi tähenduses. Haigekassa võtab kindlustatud isikult üle ravimi eest tasu maksmise kohustuse, mitte ei tasu ettevõtjale (apteegile) selle tegevusloa või tegutsemise eest.
- Valikulisus: Valikulisuse kriteerium laiemas käsitluses on täidetud, kuna kaebus käsitleb ravimisektorit, s.o teatud majandussektorit, mitte kõiki Eestis tegutsevaid ettevõtjaid. Kitsama käsitluse kohaselt on täitmata eeldus, et abi andjal on teatav kaalutlusõigus abi andmisel apteegiteenuste kaubaturul tegutsevale ettevõtjale. Asjaolu, et Haigekassa osaleb ravimi eest tasumisel, ei ole samastatav tasu maksmisega apteegiteenuse või retseptiga seotud ravimihüvitise pakkumise ja/või vahendamise eest. Millisest apteegist kindlustatud isik ravimit ostab, ei ole riigi suunata. Riik ei tee apteekidel vahet kindlustatud isiku poolt ostetud ravimi eest tasumisel.
- Eelis abi saajale: Kaebusest ei selgu, kas riigiabina käsitletakse võimalikke põhjendamatult kõrgeid hulgimüügi juurdehindluse piirmäärasid (mis rakenduvad siiski kõigile hulgimüügi tegevusloa omajatele ühetaoliselt) või võimalikke ebavõrdseid tingimusi ravimite müügil hulgimüüjalt apteegile, sõltuvalt sellest, kas apteek on omandisuhte kaudu hulgimüüjaga seotud või mitte. Samas sätestavad RavS § 44 lg 1 punktid 6 ja 7 kõigi üldapteegi tegevusloa omajate sarnase kohtlemise hulgimüüja poolt. Ühtlasi väidab kaebaja, et kui proviisori roll piirdub vahetu apteegiteenuse osutamisega patsientidele, kuid apteegi omanikuks ei pea ilmtingimata olema proviisor, esineb oht apteegi sõltumatuse kahjustumiseks, mis on omakorda 3
(6)ohuks rahva tervisele ja sotsiaalkindlustussüsteemi tasakaalule. Kaebusest ei selgu, milliste tõendite alusel saab nimetatud ohtu Eestis realiseerunuks pidada (kas hulgimüüjaga seotud apteegid pakuvad väiksemat või vähem asjakohast ravimivalikut patsientidele, survestavad ebakvaliteetsete või kallimate ravimite müümist apteegist) ning mil moel seondub see riigiabi osutamisega.
- Arvamuse andmiseks menetlusse kaasatud Konkurentsiamet leiab samuti, et Akos Apteek OÜ kaebus ei ole põhjendatud. KOHTU PÕHJENDUSED
- Kohus leiab, et Akos Apteek OÜ kaebus väidetavalt ebaseadusliku riigiabiga tekitatud kahju hüvitamiseks ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta HKMS § 171 lg 2 ls 3 alusel lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
- Akos Apteek OÜ on praeguses kohtuasjas kahju hüvitamise nõudeõiguse alusnormina viidanud Euroopa Liidu õiguses tunnustatud õigusele saada hüvitist ebaseadusliku riigiabiga tekitatud kahju eest. Seega on kohtuasjas keskse tähtsusega küsimus, kas Eesti Vabariik annab ravimiseaduses ja ravikindlustuse seaduses (edaspidi RaKS) sätestatud regulatiivsete meetmetega riigiabi ravimite hulgi- ja jaemüügiga tegelevatele ettevõtjatele.
- ELTL art 107 lg 1 sätestab: “Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.” Riigiabiga on tegemist juhul, kui see vastab kõigile neljale ülalnimetatud tingimusele ehk kui abi antakse riigi vahenditest, abi saaja saab eelise võrreldes oma konkurentidega, abi antakse valikuliselt ja abi omab kasvõi potentsiaalset mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele.
- RaKS § 41 lg-st 1 tulenevalt on riigil (Eesti Haigekassal) kohustus võtta õigusaktides sätestatud ulatuses ja korras üle tasu maksmise kohustuse kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajalike ning haigekassa ravimite loetellu kantud ravimite ja meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ette nähtud eritoitude jaemüügi eest. RaKS § 46 lg 1 kohaselt esitab ravimi jaemüüja haigekassale arve ravimi müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel. Ehkki tegemist on pealtnäha avalike vahendite üleandmisega ettevõtjale, ei vasta see meede kohtu arvates riigiabi tunnustele.
- Nimelt on riigiabi puhul oluline, et toimuks riigi (avalike) ressursside üleandmine ettevõtjale ehk ettevõtja varaline sfäär peab abimeetme tulemusel suurenema või vähemalt hoiab see ära varalise olukorra halvenemise. Vt siinkohal EK lahendid 82/77, 241/94 kohtujuristi arvamus p 52, C-241/94 p 34, C-280/00 p 75, C-172/03 p 27, C-237/04 p 39, T-109/01, p
- Nii on see riigi poolt otsetoetuste andmise, turuhinnast kõrgema hinnaga vara ostmise, madalama hinnaga laenu, garantii vms andmise, maksusoodustuse puhul, mida loetakse klassikaliselt riigiabi andmise näideteks. Olukorras, kus ravimi jaemüügi käigus apteek võõrandab isikule ravimi ja saab selle eest vastu rahalise hüvitise, ei suurene isiku vara avalike ressursside arvelt. Riigi ressursside üleandmisest oleks teoreetiliselt alust rääkida juhul, kui Haigekassa maksaks apteegile ravimi eest suuremat hüvitist, kui on selle turuväärtus, kuid sellele ei viita miski ei ravikindlustuse seaduse regulatsioonis ega kohtuasja materjalides. Juhul kui riik jätaks ravimi maksumuse RaKS § 41 sätestatud ulatuses hüvitamata, peaks ravimi kogukulu tasuma ostja või jääks tehing ära. 4
(6)- Apteegipidaja, olgu ta vertikaalselt integreeritud või mitte, ei saa RaKS § 46 alusel tegelikku rahalist “eelist”, mis seaks ta konkurentidega võrreldes paremasse olukorda. Tegemist pole riigi ressursside arvelt vara suurendamisega või alusetu säästmisega ning hüvitise maksmisel puudub mistahes selektiivne element, sest kõik ravimite jaemüügiga tegelevad ettevõtjad saavad esitada haigekassale arve ravimi müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks, s.o nii kaebaja kui ka tema konkurendid. Riigil puudub ravimi müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel ka kaalutlusõigus lähtuvalt jaemüüja isikust, kui täidetud on RaKS § 41 tingimused. Vt EK lahend T-233/04 p 95-96, Komisjoni otsus nr 1999/272/EC.
- Kaebaja põhiseisukohad on taandatavad väitele, et RavS § 41 ja 42 regulatsioon, mille kohaselt on ravimiturul lubatud vertikaalne koondumine, s.t ravimite hulgimüüjal on lubatud omandada osalust ravimi jaemüüja ettevõttes, kuid ravimite jaemüüjal on keelatud omandada ravimite hulgimüügiga tegeleva firma osasid või aktsiaid, loob koosmõjus teiste ravimiseaduse sätetega olukorra, kus Eesti Haigekassa vahendusel suunatavate riiklike vahendite eraldamine toimub selliselt, et seda on võimalik käsitleda riigiabina ravimite tootmise ja/või hulgimüügiga tegelevatele ettevõtetele. Kohtule jääb see kontseptsioon arusaamatuks. Igasugune majandustegevuse õiguslik regulatsioon mõjutab vähemal või rohkemal määral turuosaliste käitumist ning nende võimet osaleda ettevõtluses ja teenida kasumit. Kuid isegi kui regulatiivne meede võimaldab ühel või teisel ettevõtjal rohkem kasumit teenida, ei tähenda see kindlasti seda, et tegemist oleks riigiabiga. Kasvõi juba seetõttu, et üldise iseloomuga ehk mitteselektiivsed meetmed ei saa põhimõtteliselt kvalifitseeruda riigiabiks. Selgusetuks jääb, kuidas oli kaebajal takistatud hulgimüüjatega samalaadsete suhete loomine, nagu on väidetavalt tema konkurentidel ja soovi korral kontserni ülesehitamine. Ükski õigusnorm ei kaitse ettevõtja „õigust kasumile“, see tuleb ettevõtjal endal välja teenida efektiivse majandamisega ja sobiva suurusega ettevõtte loomisega. EL konkurentsi- ja riigiabiõiguse olemusega pole kooskõlas nõue, mis põhineb väitel, et riik ei ole konkurentsi piisavalt piiranud; vastavad sätted pakuvad vastupidi kaitset konkurentsipiirangute ebaseaduslike kehtestamise eest.
- Kohus nõustub seega Sotsiaal- ja Rahandusministeeriumi ning Konkurentsiameti seisukohaga, et kaebusest ei nähtu asjaolusid, mis annaksid aluse nõuda ebaseadusliku riigiabiga tekitatud kahju hüvitamist. Tuleb rõhutada, et käesoleva kohtumenetluse esemeks pole väidetavalt ebaseaduslike koondumiste (vertikaalselt integreeritud ravimite jae- ja hulgimüügiettevõtete) lubamisega tekitatud kahju, seda kinnitas kaebaja üle
- jaanuari
- a kohtuistungil.
- Kaebaja väidab, et riik peab kompenseerima talle kulutused, mis tulenevad RavS § 81 alusel apteegiteenuse osutajale pandud kohustusest töödelda retsepte ja arvestada ravimishüvitisi ning RavS § 53 lg 1 tulenevast kohustusest omada igas tegutsemiskohas eraldi pädevat isikut. Kohus leiab, et seadusest sellist hüvitamiskohustust ei tulene. Vastavate teenuste osutamine ja tegutsemiskohtade pidamine on kaebaja õigus, mitte kohustus. Kehtiv õigus sätestab paljude majandustegevuste kohta erinevaid kohustusi, kuid nende täitmisega seotud kulutused kuuluvad iga ettevõtja ärikulude hulka ja riigilt saab nende hüvitamist nõuda üksnes seaduses sätestatud erinormi korral.
- HKMS v.r § 92 lg 1 ja HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda, v.a riigilõiv, mis tuleb osaliselt tagastada. Riigilõivu osas omavad tähtsust alljärgnevad menetlustoimingud: - Akos Apteek OÜ esitas
- juunil
- a Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigilt 20 000 krooni suuruse kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kaebuse tasus nimetatud summalt riigilõivu 1000 krooni (tl 13, I kd). 5
(6)- - - - Tallinna Halduskohus võttis
- septembri
- a määrusega kaebuse 20 000 krooni suuruse kahjuhüvitise väljamõistmiseks menetlusse.
- jaanuaril
- a suurendas kaebaja nõuet, esitades kaebuse täienduse Eesti Vabariigilt 17 205 809 krooni suuruse kahjuhüvitise väljamõistmiseks koos taotlusega riigilõivust vabastamiseks või riigilõivu vähendamiseks seoses maksejõuetusega. Nõude suurendamiselt tasus Akos Apteek OÜ riigilõivu summas 52 344 krooni (tl 224, II kd). Ülejäänud summa osas taotles ta riigilõivust vabastamist maksejõuetuse tõttu ja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist. Kohus peatas haldusasja menetluse, kuni põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses selgub, kas 17 205 809 krooni suuruse kahjuhüvitise pealt tasumisele kuuluva riigilõivu määr on kooskõlas põhiseadusega ja kehtiv. Tallinna Halduskohus uuendas
- jaanuaril
- a asja menetluse.
- jaanuaril
- a esitas Akos Apteek OÜ taotluse asendada hüvitise täpne rahasumma 17 207 809 krooni õiglase hüvitisega kohtu äranägemisel. Tallinna Halduskohtu
- jaanuari
- a määrusega võeti menetlusse Akos Apteek OÜ kaebus Eesti Vabariigilt ebaseadusliku riigiabi andmisega tekitatud kahju eest õiglase hüvitise väljamõistmiseks kohtu äranägemisel. Seoses kohtumenetluse vältel nõude täpsustamisega esitas kaebaja
- veebruaril
- a kohtule taotluse enam tasutud riigilõivu tagastamiseks summas 3089,75 eurot. Taotlus riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.
- juunil
- a tasus Akos Apteek OÜ riigilõivu 1000 krooni ehk 63,91 eurot.
- jaanuaril
- a tasus Akos Apteek OÜ riigilõivu 52 344 krooni ehk 3345,39 eurot. Kokku on ta seega tänaseks tasunud riigilõivu 3409,30 eurot. RLS § 57 lg 15 kohaselt tuleb kaebuse esitamisel rahalise hüvitise nõudes, kui nõutava hüvitise summa jäetakse kaebuses märkimata ning taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, tasuda riigilõivu 319,55 eurot. Sellest enam kaebaja poolt kohtule tasutud riigilõiv, so 3089,75 eurot kuulub kaebajale tagastamisele vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le
- Lõiv tagastatakse vastavalt kaebaja soovile kontole nr
- Villem Lapimaa 6
(6)