Obsah (5)

§ 430§ 428§ 168§ 661§ 150

2-12-50856 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2013.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-50856 Tsiviilasi Menet

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil sõlmitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.

§ 150

lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad 3 2-12-50856 kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (

§ 150lg 4).

Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist ning kandmist OÜ Asjacom arveldusarvele. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada pool tsiviilasjas nr 2-12-50856 tasutud riigilõivust, so summas 425 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda OÜ Asjacom arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX SEB Pank AS-s. Kostja taotles samuti poole riigilõivu tagastamist ning kandmist kostja SEOÜ arveldusarvele. Kohus leiab, et kostja taotlus tuleb rahuldada ning kostjale tuleb tagastada pool tsiviilasjas nr 2-1250856 tasutud riigilõivust, so summas 375 eurot. Vastavalt kostja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda SEOÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik 4