lg 6 teise lause kohaselt juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. 18.09.2012 vaideotsus nr 6-1/1002-2 (kaebuse lisa 2) on kaebajale kätte toimetatud 20.09.2012 (lisa 4), sest nimetatud päeval jäeti AS Eesti Post poolt kaebaja juriidilisele aadressile, milline oli märgitud kaebaja poolt esitatud vaides (lisa 3) Pae 21, 11415 Tallinn. Tähtkiri tagastati postiasutuse poolt märkega „hoiutähtaja möödumisel“ vastustajale 08.10.2012 (lisa 5). Eeltoodust tulenevalt hakkas kaebaja jaoks kaebetähtaeg 30 päeva kulgema alates 20.09.2012 ning kaebaja poolt kaebuse õigeaegse esitamise tähtaeg lõppes 20.10.2012. Põhjusel, et 20.10.2012 langes pühapäevasele päevale oli kaebaja õigustatud tähtaegselt kaebust maksuotsuse tühistamiseks esitama 21.10.2012 (kaebetähtaja viimane päev). Maksumenetluses esitas 30.05.2012 e-kirja teel (lisa 6) kaebaja esindaja teate esindusõiguse kohta. Teates ei ole esitatud taotlust haldusaktide kättetoimetamiseks kaebaja esindajale. Ka 13.08.2012 vaides ei nähtu kaebaja taotlust haldusaktide kättetoimetamiseks kaebaja volikirjalisele esindajale. 26.10.2012 võttis kaebaja volikirjaline esindaja telefoni teel ühendust vaidemenetlejaga vaideotsuse koostamise ja kättetoimetamise teemadel, millise osas vaidemenetleja edastas kaebaja volikirjalisele esindajale 26.10.2012 e-maili teel kirjaliku seisukoha ja selgituse (lisa 7). Kaebaja seaduslik esindaja ilmus 30.10.2012 vastustaja juurde ning vastustaja väljastas vaideotsuse kaebajale allkirja vastu. Riigikohus on haldusasjas nr 33-1-10-04 selgitanud põhimõtteid, mis on kohaldatavad ka antud asjas ning mis on järgnevad: Asjaolu, et vaideotsus on allkirja vastu üle antud kaebajale (antud juhul 30.10.2010) ei välista vaideotsuse varasemat kättetoimetamist, s.h antud juhul
lg 6 tähenduses 20.09.2012 ning kohtul tuleb kaebetähtaja kulgema hakkamise aeg tuvastada tegelikest asjaoludest lähtuvalt (kohtuotsuse p 7); kui mingil põhjusel on sama haldusakt tehtud isikule teatavaks korduvalt, siis tuleb kaebetähtaega hakata arvestama esimesest, mitte hilisemast teatavakstegemisest. Teatavakstegemisega kulgema hakanud kaebetähtaeg ei peatu ega katke uue teatavakstegemisega (kohtuotsuse p 8). Vastustaja võib valida posti kättetoimetamise viiside vahel (kohtuotsuse p 12). Antud juhul on vastustaja edastanud vaideotsuse kaebajale posti teel tähtsaadetisena. Teatavakstegemisel ei ole alati oluline, et adressaat haldusakti sisuga ka tegelikult tutvuks. Haldusakti sisuga tutvumine eeldab teatud ulatuses ka menetlusosalise aktiivset käitumist (kohtuotsuse p 13). Antud juhul oli kaebajale teada vaidemenetluse alustamisest (vaide esitaja) ning vaidemenetluse tähtajad, mis tulenevad
Seega alates 13.08.2012 + 30 päeva ning arvestades
lg 4 ja 5 sätetega oli kaebajale teada, et vaideotsuse koostamine võib toimuda hiljemalt septembrikuu 2012 lõpuks. Alles 26.10.2012 ehk ligi üks kuu hiljem pöördus kaebaja esindaja vastustaja poole vaideotsuse nõudmise küsimuses ning 30.10.2012 otsustas kaebaja vaideotsusele isiklikult järele tulla. Siinkohal on oluline lisada, et ka elektroonilisest andmebaasist on kaebajale tagatud võimalus teabe hankimiseks seonduvalt kaebaja rahaliste liikumistega kaebaja ettemaksukontol, s.t kaebajal oli võimalus igal ajahetkel kontrollida esitatud vaide rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustust, sest vaide rahuldamise korral toimunuks rahaliste vahendite kandmine kaebaja ettemaksukontole ning vaide rahuldamata jätmise korral rahaliste vahendite laekumist kaebaja ettemaksukontole ei toimu. Riigikohtu halduskolleegium leidis 20.05.2003 määruses (haldusasi nr 3-3-1-37-03), et juriidilisele isikule dokumendi tähitult saatmisel tuleb dokument lugeda kättetoimetatuks selle üleandmise hetkest või, kui dokumenti ei ole postiasutusel võimalik üle anda, siis tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest (viidatud määruse p 11) (kohtuotsuse p 14). Antud juhul teade jäetud ehk vaideotsus kättetoimetatud 20.09.
lg 2 sätetest peab käesoleval juhul maksuhaldur tõendama, et kaebaja postkasti jäeti ka tegelikult teade postisaadetise RR216576913EE kohta. Vastustaja nimetatud kaebaja seisukohaga ei nõustu. Vastustaja seisukohta tõendamiskoormise osas toetab Tallinna Ringkonnakohtu poolt haldusasjas 3-11-121avaldatud seisukohta, mille kohaselt: „Asja lahendamiseks ei ole vaja tuvastada, millal kaebaja reaalselt maksuotsuse kätte sai, vaid hinnata tuleb, kas on tõendatud kaebaja registrijärgsel aadressil teate jätmine postkasti. (p 7) ja Teate jätmise kinnitamiseks on maksuhaldur esitanud Eesti Post AS väljatrüki postisaadetise liikumise kohta, kust on näha, et 01.10.2010 kell 12:11 on toimunud kättetoimetamise katse ning kell 12:06 teatise väljatrükkimine. Ringkonnakohtu hinnangul rohkem dokumentaalseid tõendeid teate postkasti jätmise kohta koguda ei ole võimalik. (p 8). Vastupidiselt halduskohtule loeb ringkonnakohus usaldusväärsemaks postiasutuse väljatrüki, kust nähtub kättetoimetamise katse ja teatise väljatrükkimine. Postiasutusel ei ole otstarbekas kunstlikult luua veel mingeid täiendavaid tõendeid, mis tõendaksid vahetult teatise postkasti panemise fakti.“ (p 10). Seega on vastustaja esitanud tõendid ulatuses, millisest tulenevalt on vastustajal tõendamiskoormis ning kaebaja seisukoht vastustajal lasuvast tõendamiskoormisest enamat, kui vastustaja on senini tõendanud, on ekslik. Paljasõnaline on kaebaja väide, et antud maksuhalduri saadetist vastu võttes palus kaebaja täiendavalt postiteenuse osutajal esitada kõik Germes Gold OÜ-le vastaval kuupäeval AS-i Eesti Post teeninduskeskuses asukohaga Pallasti 28, Tallinn, hoiustavad saadetised, ent vaidlusalust postisaadetist RR216576913EE väljastavate hulgas ei olnud. Vastustaja leiab, et vaid kaebajale endale on teada asjaolud, miks kaebaja oma postkastist vaid ühe teate leiab ning ühe ümbriku ehk maksuhalduri korralduse postisaadetise RR215529571EE näol vastu võtab ja samaaegselt teist teadet postkastist ei leia ning postisaadetist RR216576913EE ehk maksuhalduri vaideotsust vastu ei võta. Vastustaja leiab, et ei vastustaja ega ka postiasutus ei saa olla vastutavad selle eest, et kaebaja ei korralda oma äriregistrijärgsel aadressil või tegevuskohas posti vastuvõtmist nõutava hoolsusega. Vastustaja leiab, et antud juhul oli kaebaja teadlik vaidemenetlusest, samuti oli kaebaja teadlik vaidemenetluse läbiviimise ajast (kinnitab ka 11.02.2013 seisukohtades), mistõttu pidi kaebaja ise ülesse näitama aktiivsust (33-1-10-04 p 13), et tagada kaebeõiguse õigeaegne realiseerimine. Seega saab kaebajale teha etteheite, et kaebaja vahetult pärast 30 päeva möödumist arvates vaide esitamisest, ei tundnud huvi vaidemenetluse käigu ja tulemuste üle. Juhul, kui kaebaja käitunuks aktiivselt, olnuks kaebajale tagatud ka kaebeõiguse õigeaegne realiseerimine. Kohtupraktika kohaselt on kaebaja kohustus korraldada posti vastuvõtmist (3-3-1-37-03 p 14). Nimetatud kohustust kaebaja ei ole täitnud, mistõttu nimetatud kohustuse täitmata jätmisest tingituna saigi võimalikuks kaebuse mittetähtaegne esitamine ning vastustaja ei näe siinjuures mõjuvat ja kaebajast mitteolenevat põhjust, mis annaks aluse kaebetähtaja ennistamisele. Eeltoodust tulenevalt on paljasõnalised kaebaja väited, et temast mittesõltuvate ja temale teadmata asjaolude tõttu jäi kaebajal saamata teave vaideotsuse võimaliku saabumise kohta. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et maksuhaldur on õigusvastaselt viivitanud vaideotsuse tegemisega kuni 18.09.2012 ehk rikkunud vaide läbivaatamise tähtaega (kaebaja seisukohtade p 2.3).
lg 3 kohaselt vaie Maksu- ja Tolliameti haldusakti või toimingu peale esitatakse Maksu- ja Tolliametile. Kui Maksu- ja Tolliameti haldusakti on väljastanud või toimingu on sooritanud piirkondlik struktuuriüksus, esitatakse vaie Maksu- ja Tolliametile piirkondliku struktuuriüksuse kaudu. Kaebaja esitas 13.08.2012 vaide Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu. Seega kohalduvad vaide menetlemisel
lg 1 sätted - kui vaie vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, edastab Maksu- ja Tolliameti piirkondlik struktuuriüksus vaide koos vajalike dokumentidega ning omapoolse kirjaliku seisukohaga seitsme päeva jooksul Maksu- ja Tolliametile. ehk vaide läbivaatamise (
lg 3) 30 päevasele tähtajale lisandub
lg 3 tulenev seitsmepäevane tähtaeg, kokku vaide menetlemise tähtaeg (30 + 7) 37 päeva. Samas on
lg 4 kohaselt vaide täiendava uurimise vajaduse korral õigus vaiet läbivaataval haldusorganil vaide läbivaatamise tähtaega kirjaliku otsusega pikendada kuni kümne päeva võrra (37 + 10 = 47 päeva) ning kaebajal puudus alus eeldada, et vaidemenetleja sellist otsustust ei langeta. Kuigi antud vaidemenetluses ei ole vaide läbivaatamise tähtaega vaidemenetleja pikendanud, siis sellegipoolest ei saanud kaebajal tekkida vahetult pärast 30 päeva möödumist arvates vaide esitamisest õiguspärast ootust selles, et vaideotsust ei järgne või et vaideotsus on kaebaja jaoks positiivne. Eeltoodust tulenevalt on ekslik kaebaja seisukoht, et kaebajal ei olnud mingit õiguslikku alust eeldada, et maksuhaldur võib pärast selleks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist teha millalgi vaideotsuse ja selle postiga kaebajale saata ning maksuhalduri poolse õigusrikkumise tõttu vaideotsuse tegemisel ei saa kaebaja jääda õiguskaitseta. Vastustaja seisukohti toetab kohtupraktika. Isegi kui eeldada, et vaidemenetleja on vaiet menetlenud vaide läbivaatamise tähtaega rikkudes (13.08.2012 + 30 päeva = 12.09.2012, vaideotsus 18.09.2012 ehk väidetavalt 6 päeva), on Tallinna Ringkonnakohus 05.04.2012 otsuses haldusasjas nr 3-11-1080 nõustunud Tallinna Halduskohtu5 seisukohaga, et igasugune menetlusnormide rikkumine ei too kaasa kaebaja õiguste rikkumist (vaidemenetlus on kestnud tavapärasest kauem maksuhalduri haldussuutmatuse tõttu asja seaduses nimetatud tähtaja jooksul lahendada, kuid kaebaja ei ole kaebuses piisavalt põhjendanud, kuidas vaidemenetluse kestus tema õigusi rikub või milliseid koormavaid tagajärgi või ülemääraseid kulutusi talle tekitab). Eeltoodust tulenevalt ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et vaideotsust vastustaja ei väljasta (vt täiendavalt 14.01.2013 selgituste p 4 elektroonilisest andmebaasist nähtuvate andmete kohta). Vastustaja leiab, et antud juhul ei saa vaidemenetluse läbiviimise tähtaegsus või mittetähtaegsus mõjutada kaebaja poolt kaebuse tähtaegset esitamatajätmist ning sellest tulenevate tagajärgede riisiko ei laiene vastustajale, sest kaebetähtaja kulgu arvutatakse
lg 6 tähenduses teate jätmisega tähtkirja saabumise kohta, mitte vaidemenetluse kestvusest. Seega on oluline kaebeõiguse tähtaegseks teostamiseks vaideotsuse kättetoimetamise fakti tuvastamine, millisest alates hakkab kulgema kaebaja jaoks kaebetähtaeg, mitte vaidemenetluse pikkus. Vastustaja leiab, et kaebaja viitamine HKMS § 47 lg 2 ei ole antud juhul asjakohane, sest nimetatud säte kohaldub vaid juhul, kui seadus näeb ette asja lahendamiseks kohustusliku vaidemenetluse (HKMS § 47 lg 1). Antud juhul sellise olukorraga tegemist ei ole, sest maksuseaduste ega ka
sätted ei näe ette kohtueelse menetluse kohustuslikust (
). Samas peab vastustaja vajalikuks selgitada, et HKMS § 47 lg 2 kohaldub vaid juhul kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Siis võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega ka kaebaja poolt viidatud sättest nähtub, et kaebuse esitamiseks koos nõudega on antud 30 päeva arvates kohtueelset menetlust lõpetava lahendi teatavakstegemisest kui seadus ei sätesta teisiti. Antud juhul
lg 6 sätestab dokumendi kättetoimetamise tingimused ning
edasikaebamise tingimused.
lg 5 kohaselt on kaebajale vaideotsus kätte toimetatud 20.09.2012.
151 lg 1 kohaselt maksukohustuslane või muu menetlusosaline võib vaidemenetluse igas staadiumis pöörduda asja lahendamiseks kohtusse. Kohtusse võib pöörduda ka vaiet esitamata. Seega oli kaebaja vaatamata asjaolule kas vaiet lahendas vaidemenetleja tähtaegselt või tähtaega rikkudes, õigustatud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtusse igas menetlusstaadiumis. Põhjendamatu on kaebaja viide HKMS § 47 lg 3 sätetele, sest antud sätte eesmärk on vastustaja arvates tagada kaebaja õiguste kaitse juhul, kui kohtueelne menetlus on kaebajale seadusest tulenev kohustus kuid haldusorgan viivitab lahendi tegemisega õigusvastaselt ehk pigem on tegemist kestva viivitusega, mitte juba lõppenud viivitusega. HKMS § 47 lg 3 eesmärk on tagada kaebaja õiguste kaitse juhuks kui haldusorgan põhjendamatult kuude kaupa viivitab lahendi tegemisega. Siis sellisel juhul näeb HKMS § 47 lg 3 ette võimaluse kaebuse esitamiseks, pärast 30 päevase tähtaja möödumist, ühe aasta jooksul. Kui seaduses kohtueelseks menetluseks 30 päeva tähtaega sätestatud ei ole, on kaebaja õigustatud oma nõude esitama kahe aasta jooksul. Vastustaja leiab, et kaebaja on HKMS § 47 sätteid tõlgendanud meelevaldselt ning nimetatud sätted ei anna kaebajale õiguslikku alust lugeda kaebus esitatud tähtaegselt. Põhjusel, et vastustaja on tõendanud vaideotsuse kättetoimetamise kaebajale 20.09.2012 ning vaideotsuse kättetoimetamine on toimunud õiguspäraselt, puudub kaebajal kaebetähtaja ennistamise alus (kaebaja seisukohtade p 2.4). Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole põhjendanud oma arusaamatut väidet, et vaidlusalune vaideotsus tuleb lugeda Germes Gold OÜ-le kättetoimetatuks arvates vastustaja vastuses märgitud elektronkirja kaebaja lepingulisele esindajale saatmise momendist. Vastustaja selgitab, et vastustaja toimetas kaebajale vaideotsuse kätte
lg 6 kohaselt ning isegi juhul, kui pidada võimalikuks, et kaebajal olid mõjuvad põhjused vaideotsuse vastuvõtmata jätmiseks, siis hiljemalt 26.10.2012 mil kaebaja volitatud esindaja sai teada vaideotsuse edastamisest ja kättetoimetamisest kaebajale, pidi ka kaebajale olema nimetatud teave teada lähtuvalt asjaolust, et volitatav tegutseb volitaja eest ja nimel ning huvides (TsÜS § 120 lg 2, § 123, § 127 lg 1). Antud juhul nähtub tõenditest, et kaebaja volitatud esindajal puudus huvi võimalikult lihtsalt ja kiirelt vaideotsuse kättesaamiseks (14.01.
lg-s 1 nimetatud viisil oma haldusakti maksukohustuslasele kätte toimetada, ning maksuhaldur valis vaideotsuse osas selliseks kättetoimetamisviisiks posti teel edastamise.
lg 6 sätestab, et juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil lihtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires või 30 päeva välismaale saatmisest. Juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Vaideotsuse vaidlustamisviitest nähtuvalt saadetakse vaideotsus posti teel väljastusteatega Germes Gold OÜ-le ja otsuse koopia elektrooniliselt Põhja MTK-le. .Oma vastuses maksuhaldur tsiteerib Riigikohtu halduskolleegiumi otsustes nr 3-3-1-10-04 ja nr 33-1-37-03 toodud kassatsioonikohtu seisukohti, mis aga tulenevad teistsugustest faktilistest alustest ning on käesolevas haldusasjas asjassepuutumatud. Maksuhalduri väidetel toimetati kaebaja vaide osas tehtud vaideotsus väljastusteatega tähtkirjaga kaebajale kätte 20.09.2012, mil AS Eesti Post poolt jäeti kaebaja juriidilisele aadressile teade postisaadetise saabumise kohta. Vastustaja väide on väär, sest kaebajat ei ole tegelikkuses teavitatud postisaadetise saabumisest ning AS Eesti Post ei ole jätnud kaebaja juriidilisele aadressile vastavasisulist teadet 20.09.2012. Vaidlusalune haldusakt ei ole kunagi jõudnud kaebaja registrijärgsele aadressile ning kaebajale ei loodud mõistlikku võimalust sellega tutvumiseks, nagu ekslikult väidab vastustaja. Germes Gold OÜ soovib rõhutada, et ta on oma registrijärgsel aadressil korraldanud posti vastuvõtmise nõutava hoolsusega ning teave vaideotsuse võimaliku saabumise kohta jäi kaebajal saamata temast mittesõltuvate ja temale teadmata asjaolude tõttu.
lg 2 kohaselt on määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslase poolt maksuhalduril tõendamiskoormus nende tõendite osas, mida valdab ainult maksuhaldur. Seega peab käesoleval juhul maksuhaldur tõendama, et kaebaja postkasti jäeti ka tegelikult teade postisaadetise RR216576913EE saabumise kohta, mitte ei pea kaebaja tõendama negatiivset faktiväidet, et temale ei olnud postiteenuse osutaja poolt jäetud teadet vaidlusaluse tähtkirja saabumise kohta. Kaebajal ei ole võimalik tõendada temal mittelasuva tõendamiskoormise tõttu postiteenuse osutaja eksimust vms põhjust, mille tulemusena teadet tema postkasti ei jäetud, samuti ei saa kaebaja kanda riisikot, et avaliku võimu poolt valitud viisil (posti teel saatmine) haldusakti kättetoimetamist korraldav isik haldusakti
ettenähtud korras kaebajale tegelikkuses kätte ei toimeta ning kaebaja kannab sellest tingituna ebasoodsaid tagajärgi oma põhiseaduslike õiguste minetamise näol. Kaebaja on taotlenud ASlt Eesti Post selgitusi, mis asjaoludel ja kes sellise teate kaebaja postkasti jättis või pidi jätma, ent postiteenuse osutaja ei ole pidanud võimalikuks avaldada kaebajale sellekohaseid andmeid. Seejuures alust postiteenuse osutaja usaldusväärsuses kahtlemiseks annab juba asjaolu, et kaebaja sai järgmisel päeval samal viisil edastatud maksuhalduri korralduse kätte 24.09.2012, nagu seda tunnistab oma vastuses ka vastustaja, AS-i Eesti Post teeninduskeskuses Pallasti tn 28, analoogselt kõigi kaebajale varasemalt ja hilisemalt edastatud postisaadetistega. Eraldi soovib kaebaja rõhutada, et antud maksuhalduri saadetist vastu võttes palus kaebaja täiendavalt postiteenuse osutajal esitada kõik Germes Gold OÜ-le vastaval kuupäeval AS-i Eesti Post teeninduskeskuses asukohaga Pallasti 28, Tallinn, hoiustatavad saadetised, ent vaidlusalust postisaadetist RR216576913EE väljastatavate hulgas ei olnud. Puudub igasugune mõistlik põhjus, miks peaks kaebaja, saades näiteks järjestikuselt kaks
septembril 2012 üht ümbrikut ehk maksuhalduri korraldust postisaadetise RR215529571EE näol vastu võttes (mille kohta on tõendid kohtule esitatud) samaaegselt keelduma teise ümbriku (postisaadetise RR216576913EE ehk maksuhalduri vaideotsuse) vastuvõtmisest.
lg 3 tulenevalt vaadatakse vaie läbi 30 päeva jooksul, arvates selle vastuvõtmisest vaiet läbivaatava haldusorgani poolt. Käesoleval juhul on maksuhaldur vaide saanud 13.08.2012, ent õigusvastaselt viivitanud vaideotsuse tegemisega kuni 18.09.2012.
lg 3 sätestatud tähtaeg vaideotsuse tegemiseks tuleneb õigusselguse ja õiguspärase ootuse põhimõttest, et maksukohustuslasel oleks võimalus maksuhalduri kui avaliku võimu organi käitumist ette näha ja selle kaudu oma käitumist reguleerida. Kaebajal ei olnud seega enam mingit õiguslikku alust eeldada, et maksuhaldur võib pärast selleks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist teha millalgi vaideotsuse ja selle postiga kaebajale saata, asudes seejärel tuginema asjaolule, justkui peaks kaebaja kandma riisikot, et ta ei olnud postitöötajale kättesaadav või mistahes muul põhjusel mittetähtaegselt lähetatud saadetis kaebajani ei jõudnud. Maksuhalduri poolse õigusrikkumise tõttu vaideotsuse tegemisel ei saa kaebaja jääda õiguskaitseta. HKMS § 47 lg 2 kohaselt kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. HKMS § 47 lg 3 näeb ette, et kui nõuet kohtueelses menetluses lahendav haldusorgan viivitab lahendi tegemisega õigusvastaselt, tuleb kaebus esitada ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvates. Kui sellist tähtaega ei ole sätestatud, võib kaebuse esitada kahe aasta jooksul kohtueelses menetluses nõude esitamisest arvates. Seega on Germes Gold OÜ kaebus esitatud tähtaegselt. Kohtusse ei saa pöörduda haldusaktiga seonduvate asjaolude väljaselgitamiseta. Vaidlust ei ole selles, et Tallinna Halduskohtu menetlusse võetud kaebus on esitatud maksuotsuse suhtes, mis on õigeaegselt vaidemenetluses vaidlustatud. Haldusakti teatavakstegemise ja selle kättetoimetamise eesmärgiks on eelkõige see, et isik saaks kindlalt teada haldusakti andmisest ja et tal avaneks koormava haldusakti puhul võimalus end kohe kaitsta. Juhul, kui kohus leiab, et vaideotsuse kättetoimetamine kaebajale oli vigane, on see kaebaja hinnangul kaebetähtaja ennistamise aluseks. Kaebaja lepinguline esindaja ei ole taotlenud kaebaja nimel ei Germes Gold OÜ-le kättetoimetatavate maksuhalduri haldusaktide vastuvõtmist ega temaga sel põhjusel suhtlemist elektronposti vahendusel, ka ei ole maksuhaldur lepingulisele esindajale vaideotsust kunagi edastatud. Eeltoodut tunnistab ka maksuhaldur. Vastustaja ei ole põhjendanud oma arusaamatut väidet, et vaidlusalune vaideotsus tuleb lugeda Germes Gold OÜ-le kättetoimetatuks arvates vastustaja vastuses märgitud elektronkirja kaebaja lepingulisele esindajale saatmise momendist. Haldusorgani õigusvastane tegevusetus ei saa üldjuhul viia kaebetähtaja kulgema hakkamiseni, sest HKMS § 9 lg 3 seab selle sõltuvusse just vaideotsuse teatavaks tegemisest. Siiski tuleneb menetluse üldpõhimõtetest, et vaide esitaja ei saa lõputult oodata vaideotsuse saabumist, vaid peab ka ise tundma huvi vaide lahendamise vastu ning pöörduma halduskohtusse mõistliku aja jooksul (nt kohustamiskaebusega) pärast seda, kui on ilmne, et tema vaie on jäetud läbi vaatamata. (RKHKo 3-3-1-22-08). Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et kui isik on ise haldusakti välja nõudnud, siis on tal aega selle vaidlustamiseks 30 päeva alates haldusakti saamisest, samuti nagu tavapäraselt teatavaks tehtud haldusakti puhul (RKHKm 3-3-1-23-07). Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt leidnud, et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, võib isikule muul viisil olla üheselt selgunud, et on olemas mingi teda puudutav haldusakt. Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Kui ta on mõistliku aja jooksul astunud vajalikke samme akti saamiseks, võib see osutuda mõjuvaks põhjuseks kohtusse pöördumise tähtaja ennistamisel Neis asjades ei ole kolleegium väljendanud seisukohta, et haldusakti väljanõudmine ja kaebuse esitamine peaksid mahtuma üldise 30-päevase kaebetähtaja sisse. Vastupidi, kolleegium on rõhutanud, et haldusakt tuleb välja nõuda mõistliku aja jooksul ning et sellisel juhul võib kaebetähtaeg ennistamisele kuuluda. Kui haldusakti väljanõudmine ja selle vaidlustamine toimuks 30 päeva jooksul, siis puuduks vajadus tähtaja ennistamise järele. Teatavaks tegemata haldusakti puhul on isik teistsuguses olukorras võrreldes isikuga, kellele haldusakt teatavaks tehakse. Esimene peab eelnevalt selgusele jõudma haldusakti olemasolus ning siis selle välja nõudma. Seetõttu ei saa sellise isiku suhtes rakendada üldist 30-päevast kaebetähtaega. Teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada kõigepealt aega, mis kulub isikul pärast haldusaktist teadasaamist haldusakti väljanõudmiseks vajalike toimingute tegemiseks. Sellele järgneb aeg, mil haldusorgan isikule haldusakti esitab. Pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist tuleb isikul pöörduda kohtusse. Kolleegium leidis, et viimane ajavahemik - aeg pärast haldusakti saamist kohtusse pöördumiseks peab olema samuti 30päevane, nagu on tavapärane kaebetähtaeg. Seega tuleb kohtul teatavaks tegemata haldusakti puhul kontrollida seda, kas isiku poolt haldusakti väljanõudmine on toimunud mõistliku aja jooksul ning kas pärast haldusakti teatavakstegemist on isik kohtusse pöördunud 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. Nagu vastustaja vastuses on märgitud, sai kaebaja vaideotsuse kätte allkirja vastu 30.10.2012 (seega võttis koheselt tarvitusele vajalikud sammud haldusakti kättesaamiseks) ja esitas kaebuse 29.12.2013 selleks ettenähtud 30 päeva jooksul. Seega on üheselt selge, et kaebaja tegevus vaidlusaluse vaideotsuse väljanõudmisel ja kaebuse esitamisel halduskohtusse on toimunud ajalistes piirides, mis tagab tema kaebusele kohtuliku õiguskaitse. Kaebaja palub jätta Maksu- ja Tolliameti taotlus menetluse lõpetamiseks haldusasjas nr 3-12-2509 rahuldamata. Alternatiivselt palub kaebaja juhul, kui kohus loeb kaebuse esitatuks tähtaega rikkudes, ennistada tähtaeg kaebuse esitamiseks Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskuse 12.07.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/425243 tühistamiseks. KOHTU SEISUKOHT Kohus, vaadanud läbi vastustaja taotluses toodud seisukohad ning esitatud tõendid ning kaebaja esitatud vastuväited ja tõendid, asub seisukohale, et vastustaja taotlus lugeda kaebus esitatuks tähtaja rikkumisega ning kaebetähtaja ennistamata jätmiseks ja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg 1 võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Maksukorralduse seaduse (
) § 54 lg 2 kohaselt saadetakse juriidilisele isikule või asutusele dokument registrisse kantud aadressil. Isikule või asutusele, keda ei ole registrisse kantud, saadetakse dokument tema poolt maksuhaldurile teatatud aadressil.
lg 6 ütleb, et juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil lihtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud 5 päeva selle saatmisest Eesti piires või 30 päeva välismaale saatmisest. Juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Riigikohtu halduskolleegium oma 19.12.2007 kohtumääruses asjas nr 3-3-1-75-07, viidates varasematele lahenditele, on märkinud, et „/…/HMS § 26 lg 3 kohaselt loetakse dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud. Kolleegium on varem märkinud, et juriidilisele isikule dokumendi tähitult saatmisel tuleb dokument lugeda kättetoimetatuks selle üleandmise hetkest. Kui dokumenti ei ole postiasutusel võimalik üle anda, siis tuleb lugeda dokument kättetoimetatuks tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest. Mõistlik on eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiastutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.05.2003 määrus haldusasjas nr 3-3-1-37-03, p 11; 03.03.2004 määrus haldusasjas nr 3-3-1-10-04, p 14)./…/“. Käesoleval juhul on vastustaja vaideotsuse postiasutusele üle andnud 18.09.2012 ning AS Eesti Post on väljastusteate jätnud kaebaja postkasti 20.09.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.