nimetatud väljamaksete kohta Perioodil 30.04.2012 kuni 03.05.2013 on võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks teostatud väljamakseid summas 1 634,48 eurot, millest: -Swedbank AS teenus- ja hooldustasu ja deebetsaldo intress 51, 78 eurot -Heikki Ojamaa ajutise halduri tasu 921,30 eurot -Maksu- ja Tolliamet maksud 661,40 eurot.
lg 1 p –s 2 nimetatud nõuetega rahuldamisele WAM E OÜ nõue summas 439 802,80 eurot.
) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.
lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus
lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu ajaolu. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldaja õigusi, mis
Kohus leiab, et lõpparuanne vastab
Kohus nõustub lõpparuandes toodud pankrotihalduri hinnanguga, mille kohaselt AM maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on muu asjaolu
Konkreetselt on AM maksejõuetuse tekkimise põhjuseks liiga kergekäeline suhtumine kohustuste võtmisse ja nende täitmisse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekuta anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Lõike 2 järgi nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 kohaselt, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. 06.05.2013 on võlgniku endine võlausaldaja WAM E OÜ edastanud pankrotihaldurile teate oma nõuete loovutamisest HT. 21.05.2013 edastas HT Harju Maakohtule teate nõude loovutamise kohta ja võlausaldaja avalduse seoses pankrotihalduri lõpparuandega võlgniku pankrotimenetluses. Teate kohaselt on WAM E OÜ loovutanud HT kõik oma nõuded AM vastu. Loovutatud nõueteks on Swedbank AS-lt omandatud nõue osas, mis jäi rahuldamata pandi arvel summas 439 802,80 eurot, samuti Danske Bank A/S Eesti filiaalilt omandatud nõue summas 31 955,82 eurot. Avalduse kohaselt HT palub võlgniku pankrotimenetluse lõpetamise määruses märkida WAM E OÜ-le kuulunud nõuete omanikuks HT (isikukood XXX). 4
kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on jäänud raha saamata järgmiselt: FM R OÜ 1 937,46 eurot; TE OÜ 1 274,98 eurot; AS SEB Liising 7 486,56 eurot (tingimuslik nõue); AS SEB Liising 42 875,35 eurot (tingimuslik nõue); AS DNB Liising 71 591,06 eurot (tingimuslik nõue); FM R OÜ 1 352,92 eurot; HT 31 955,82 eurot (tingimuslik nõue); HT 439 802,80 eurot.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Toomas Saarma tuleb vabastada AM (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Haldur on viinud läbi kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud ning taotleb tasu määramist arvestades pankrotimenetluse jooksul laekunud raha 138 004,20 eurot. Haldur palub määrata pankrotihalduri tasuks 10 000 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 3 300 eurot, kokku 13 300 eurot. Ilma sotsiaalmaksuta moodustab halduri tasu 7,25% pankrotimenetluses laekunud rahast. Võlgnik pankrotihalduri tasule vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, pankrotihalduri aruandega ja võlausaldajate 04.04.2013 toimunud üldkoosoleku protokolliga, leiab, et pankrotihalduri taotlus tasu määramise kohta on mõistlik ja põhjendatud. Arvestades eeltoodut tuleb määrata halduri tasuks 10 000 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 3 300 eurot, kokku 13 300 eurot.
lg 1 kohaselt lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
lg 3 alusel kontrollib kohus jaotusettepaneku ja lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetluses tehtud kulutused kokku 51,78 eurot (Swedbank AS teenus- ja hooldustasud, deebetsaldo intress) on põhjendatud ja vajalikud. Vastavalt halduri taotlusele kinnitab kohus pankrotimenetluses tehtud kulud 51,78 eurot. AK (pankrotis) esitas Harju Maakohtule 29.03.2012 võlgniku kohustustest vabastamise avalduse.
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt.
lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud.
lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 5 Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt
Kohus leiab, et tuleb algatada võlgnik Aleksei Kozlovi kohustustest vabastamise menetlus. Asja materjalidest nähtuvalt võlausaldajate 04.04.2013 üldkoosolekul tegi pankrotihaldur ettepaneku nimetada võlgniku usaldusisikuks HT, kes on esitanud asjakohase kirjaliku nõusoleku võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks. Tulenevalt sellest nimetab kohus AM usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel HT (isikukood XXX). Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud
lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.