Obsah (6)

§ 59§ 96§ 45§ 95§ 11§ 12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juunil 2012. a, Tallinnas Haldusasja number 3-12-876 Haldusasi A.F.i kaeb

) § 96 sätestatud korras vastutusotsuse koostamise kaudu. Korraldusega kohustati A.F.i andma OÜ Koskel majandustegevusega seonduvat teavet, täites korraldusega kaasas oleva maksukohustuslase kirjalike ütluste protokolli ning tagastades selle allkirjastatult maksuhaldurile hiljemalt ühe nädala jooksul korralduse ja selle lisa kättesaamisest.

1. A.F. esitas 27.04.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 29.03.2012 korralduse nr. 13-7/135-8 tühistamise nõudes. KAEBAJA VÄITED
2. Maksukorralduse seaduse § 96 alusel ei ole võimalik alustada sissenõudmise menetlust. Antud paragrahv sätestab vaid üldalused vastutusotsuse koostamiseks, kuid ei sätesta alust sissenõudmise menetluse alustamiseks.
3. Korraldust teabe andmiseks ei saa samastada haldusmenetluse alustamise haldusaktiga, kuna tegemist on erinevate aktidega, mis reguleerivad erinevaid haldusmenetluse aspekte.
4. Vastustaja ei ole korralduses selgitanud, mille alusel ta asus seisukohale, et kaebaja võiks vastutada OÜ Koskel kohustuste täitmise eest. Kuna puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja peaks vastutama OÜ Koskel kohustuste täitmise eest, siis on vaidlusalune korraldus tühine.
5. Kaebajale esitatud küsimused on põhjendamatud, alusetud, ebatäpsed, ebaselged, kohati meelevaldsed ja kaebaja põhiõigusi rikkuvad.
6. Halduskohtumenetlus haldusasjas 3-10-1122, mille pooleks on OÜ Koskel, ei ole käesoleval ajal veel lõpule viidud. Menetluslik õigus kaebajaga seotud sissenõudmismenetluse alustamiseks võib tekkida vastustajal alles seejärel, kui haldusasjas nr 3-10-1122 tuvastatakse kohtulahendiga maksuotsuse õigsus. Vastustaja ei või haldusorganina alustada haldusmenetlust ajaliselt varem, kui maksukorralduse seadus seda võimaldab.
7. Vastustaja on kohustatud haldusaktis ära näitama haldusakti koostamise aluse ning kaebajal on õigus teada saada seaduslikku alust, mille alusel vastustaja vaidlusaluse korralduse koostas. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 2
8. Maksuhaldur alustas vaidlusaluse korraldusega sissenõudmise menetlust

§ 59lg 2 p 1, § 60 lg 1 ja § 62 lg 1 alusel.

Korralduses viidatakse

§ 96

põhjusel, et kaebajale oleks mõistetav millist liiki maksumenetlust kaebaja suhtes läbi viiakse. Samuti ei sätesta

eraldi õiguslikku alust mille alusel maksuhaldur peab sissenõudmise menetlust alustama. Eelnevast tulenevalt tuleb käesolevas olukorras aluseks võtta HMS § 35, mis reguleerib menetluse algust. Käesoleval juhul on korraldus esimeseks menetlustoiminguks millega algatati haldusmenetlus ehk sissenõudmise menetlus. Sissenõudmise menetluse eesmärgiks on välja selgitada, kas A.F. vastutab OÜ Koskel maksuvõlgade täitmise eest. 13. Kaebaja seisukoht, et tema suhtes saab sissenõudmise menetlust alustada alles siis, kui OÜ Koskel 17.03.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/7137-24 vaidlus on lõppenud ja kohtuotsused jõustunud, on ebaõige. Enne sissenõudmise läbiviimist maksukohustuslase enda suhtes, ei ole võimalik maksuhalduril teha vastutusotsust maksuvõla sissenõudmiseks kaebajalt. Samas puuduvad igasugused takistused sissenõudmise menetluse läbiviimiseks, et välja selgitada, kas kaebaja on maksuvõla täitmise eest vastutav või mitte. Vastutusotsuse tegemise eelduseks

kohaselt ei ole maksuotsuse jõustumine. OÜ Koskel maksuvõlg seisuga 29.03.2012 oli 385 907,17 eurot. 17.03.2010 maksuotsuse kohaselt on OÜ Koskel kohustatud maksuhaldurile tasuma 342 309,20 eurot. Nimetatud asjaolu viitab sellele, et OÜ Koskel ei ole maksevõimeline ning esineb põhjendatud kahtlus, et OÜ Koskel ei suuda pärast kohtuvaidluste lõppemist oma maksukohustust täita. Sellise kahtluse korral on tulenevalt

§-st 10 maksuhalduri kohustuseks alustada sissenõudmise menetlust, et välja selgitada, kas seaduslikud esindajad vastutavad maksukohustuslase kohustuste täitmise eest või mitte.

1. Vastustaja nõustub, et kõik küsimused ei ole päris täpsed, nt jääb küsimuse 18 juures tõesti arusaamatuks, mis perioodi kohta soovitakse kaebajalt infot saada. Neid arusaamatusi oleks saanud vältida läbi selle, et kaebaja oleks täpsustavate küsimustega pöördunud maksuhalduri poole või leppinud kokku aja, et omapoolsed seletused anda suuliselt maksuhalduri juures. Samas ei saa kuidagi nõustuda sellega, et küsimused oleksid põhjendamata või ennatlikud. Maksuhaldur on oma korralduses selgitanud, et eesmärk on välja selgitada, kas OÜ Koskel juhatuse liikmed vastutavad OÜ Koskel maksuvõla tekkimise eest või mitte. Sellest tulenevalt küsimused, mis on seotud juhatuse liikmete tegevusega, tööülesannetega OÜ-s Koskel on igati asjakohased ja põhjendatud. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kaebaja on pidanud vaidlustatud korraldust õigusvastaseks põhjusel, et korralduses on menetluse alustamine kaebaja väitel vääralt motiveeritud

§-ga

1. Seega tuleb kohtul leida vastus küsimusele, millise normi alusel on maksuhalduril õigus alustada kaebaja kui OÜ Koskel endise juhatuse liikme vastutuse eelduste olemasolu väljaselgitamiseks menetlust. Kuna vastav menetlus võib lõppeda maksuvõla sissenõudmisega kaebajalt, OÜ Koskel juhatuse liikmelt, nimetab kohus vastavat menetlust edaspidi sissenõudmise menetluseks (I). Poolte vahel on vaidlus ka selle üle, kas maksuhalduril oli üldse õigus kaebaja suhtes sissenõudmise menetlust alustada olukorras, kus OÜ Koskel on maksuvõla kohtus vaidlustanud, mistõttu teeb kohus kindlaks sissenõudmise menetluse alustamise eeldused (II). Ühtlasi vaidlustab kaebaja korralduse lisana kaebajale esitatud küsimusi, mistõttu peab kohus võtma seisukoha ka selles, kas vaidlustatud korralduses esitatud küsimused on põhjendamatud, alusetud, ebatäpsed, ebaselged, kohati meelevaldsed ja kaebaja põhiõigusi rikkuvad, nagu seda väidab kaebaja või mitte (III). Viimaks lahendab kohus menetluskulude jaotuse küsimuse (IV). I 3
2. Vaidlusaluses PMTK 29.03.2012 korralduses nr 13-7/135-8 on märgitud, et PMTK kogub korraldusega OÜ Koskel maksuvõla sissenõudmiseks teavet ja tõendeid ning on alustanud sellega sissenõudmise menetlust (

§ 96

alusel), mille eesmärgiks on selgitada välja, kas OÜ Koskel endiste juhatuse liikmete V. T. ja A.F.i tegevuses esineb juhatuse liikme vastutuse koosseis ning kas OÜ Koskel maksuvõla sissenõudmine nimetatud isikutelt on võimalik

§s 96 sätestatud korras vastutusotsuse koostamise kaudu.

§ 96

lg 1 sätestab: „Maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse.“ 17. Kohus nõustub kaebajaga selles, et kuigi korralduses on muuhulgas viidatud ka

§-le 96, ei ole nimetatud säte eraldiseisvalt sissenõudmise menetluse alustamise õiguslikuks aluseks. Sellega on nõustunud ka vastustaja seletuses kohtule, selgitades, et korralduses viidatakse

§-le 96 põhjusel, et kaebajale oleks mõistetav, millist liiki maksumenetlust kaebaja suhtes läbi viiakse. Asjaolu, et kaebaja suhtes soovitakse läbi viia sissenõudmise menetlust, mis võib lõppeda vastutusotsuse tegemisega, on vaieldamatult kaebaja jaoks oluline teave, mille esitamine maksuhalduri poolt ei saa kaebaja õigusi kuidagi riivata. Pigem võiks kaebaja õigusi riivata vastava teabe esitamata jätmine ning teabe kogumine ilma, et kaebajat teavitataks teabe kogumise eesmärgist. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et

§-st 96 ega teistest eeltooduga seonduvatest sätetest ei tulene selget korda ega alust vastutusmenetluse alustamiseks. Sellest ei saa aga järeldada, nagu puuduks maksuhalduril üldse õigus OÜ Koskel endistelt juhatuse liikmetelt maksuvõla sissenõudmiseks teabe ning tõendite kogumiseks. Ei tohi unustada, et maksuhaldurile annavad üldise õigusliku aluse mistahes menetluses nii teabe kui ka tõendite kogumiseks

§-d 59, 60 ja 62. Neile on maksuhaldur vaidlustatud korralduses ka viidanud. 18.

§ 45

sätestab, et maksumenetluses kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut, kui käesolevas seaduses, maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 lg 1 p 3 kohaselt algab haldusmenetlus haldusakti või toimingu sooritamiseks haldusorgani initsiatiivil haldusmenetluses menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisega. Seega saab PMTK 29.03.2012 korralduse nr 13-7/135-8 andmisega lugeda sissenõudmise menetluse kaebaja suhtes alanuks. II

1. Maksukorralduse seaduse § 96 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 tuleneb, et juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel on järgmised: 1) juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; 2) rikutud on kohustust tagada Maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
2. oktoobri
3. a otsust asjas nr. 3-3-1-41-05, p 12). Vastutusotsust ei saa juhatuse liikme suhtes teha äriseadustiku § 187 lg 2 alusel; juhul, kui maksuvõlg on tekkinud enne kehtiva Maksukorralduse seaduse jõustumist, s.o enne
4. juulit 2002 (Ibid, p 12); samuti juhul, kui äriühing on registrist kustutatud ja tema õigusvõime lõppenud (Riigikohtu halduskolleegiumi
5. detsembri
6. a otsus asjas nr. 3-3-1-75-09, p 11).

§ 96

lg 5 sätestab, et kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja (§ 98) jooksul. Käesoleva seaduse §-des 38–40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist käesoleva seaduse § 130 lõike 1 punktis 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot.

§ 96

lg 6 kohaselt 4 ei tehta vastutusotsust, kui maksuvõlga ei ole tekkinud; maksuvõla sissenõudmine on aegunud või maksuvõlg on kustutatud. Kohus on seisukohal, et sissenõudmise menetluse alustamist võiks pidada eesmärgipäratuks juhul, kui menetluse alustamisel esineks mõni vastutusotsuse tegemist ilmselgelt välistav asjaolu. Kohtule sellist asjaolu käesolevas haldusasjas ei nähtu ning sellele ei ole viidanud ka kaebaja. 20. Samas nähtub käesoleva haldusasja asjaoludest, et PMTK 17.03.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/7137-24 kohustati OÜ-d Koskel tasuma käibemaksu summas 5 355 975 krooni

§ 95

lg 5 kohaselt 30 kalendripäeva jooksul maksuotsuse saamise päevale järgnevast päevast arvates ning vaidlus puudub selle üle, et OÜ Koskel ei ole maksuotsuses näidatud kohustust seni täitnud. OÜ Koskel vaidlustas PMTK 17.03.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/7137-24 haldusasjas nr 3-10-1122 ning Tallinna Halduskohus jättis 20.03.2012 otsusega OÜ Koskel kaebuse rahuldamata. Kuigi OÜ Koskel esitas Tallinna Halduskohtu otsusele 18.04.2012 apellatsioonkaebuse ning vaidlus maksuotsuse seaduslikkuse üle on seega pooleli, on OÜ-le Koskel koostatud maksuotsus seni kehtiv, mistõttu ei ole ära langenud OÜ Koskel kohustus maksuvõla tasumiseks. Olukorras, kus OÜ Koskel on jätnud kahe aasta jooksul täitmata võrdlemisi suure maksukohustuse, võib vastutusmenetluse alustamist pidada põhjendatuks, sest tõenäosus, et maksukohuslane ei ole suuteline oma maksukohustust hiljem täitma, on suur. Seega, kuni ei ole ära langenud OÜ Koskel PMTK 17.03.2010 maksuotsusest nr 12.2-3/7137-24 tulenev kohustus maksusumma tasumiseks ning ei esine ilmselgelt ka vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid, puudusid maksuhalduril takistused kaebaja suhtes vastutusmenetluse läbiviimiseks sõltumata sellest, et haldusasjas nr 3-10-1122 ei ole jõustunud lõplikku kohtulahendit. 21. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et kuivõrd vaidlustatud korraldusega on üksnes alustatud vastutusmenetlust, mille käigus selgitatakse välja, kas kaebaja kui endine OÜ Koskel juhatuse liige vastutab OÜ-l Koskel tekkinud maksuvõla eest, on asjakohatu kaebaja arvamus, nagu oleks vastustaja pidanud juba vaidlustatud korralduses selgitama, miks võiks kaebaja vastutada OÜ Koskel maksukohustuse täitmise eest. Maksuhalduril ei ole võimalik motiveerida haldusakti asjaoludega, mis on alles uurimise esemeks. Vaidlust ei ole samas selle üle, et kaebaja ei ole suvaline isik, kellel OÜ-ga Koskel poleks kunagi mingit puutumust olnud, vaid OÜ Koskel endine juhatuse liige perioodil 30.03.2001 kuni 30.01.2007. Seega on kaebaja

§ 96

lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 tulenevalt isikuks, kes võib vastavate eelduste olemasolul vastutada äriühingu tasumata maksuvõla eest. III 22. Kaebaja on leidnud, et PMTK 29.03.2012 korralduse nr 13-7/135-8 lisas esitatud küsimused on põhjendamatud, alusetud, ebatäpsed, ebaselged, kohati meelevaldsed ja kaebaja põhiõigusi rikkuvad. Kuigi maksuhaldur ei ole iga konkreetse küsimuse puhul eraldi põhjendanud, miks vastav küsimus on esitatud ning mida sellega soovitakse välja selgitada, puudus selleks vajadus, kuna küsimusi koos PMTK 29.03.2012 korraldusega nr 13-7/135-8 lugedes on küsimuste esitamise mõte ilmne – selgitada välja, kas OÜ Koskel endised juhatuse liikmed A.F. ja V. T. vastutavad OÜ Koskel maksuvõla tekkimise eest. Seetõttu on kaebaja väide küsimuste ebaselge eesmärgi kohta otsitud. Ei saa eeldada seda, et maksuhaldur peaks iga küsimuse esitamist eraldi põhjendama. Maksumenetluses kehtib uurimispõhimõte.

§ 11

lg 2 kohaselt otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega.

§ 12

annab maksuhaldurile volituse 5 kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, teostades kaalutlusõigust volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve. Eeltoodud põhimõtted kehtivad ka sissenõudmise menetluses kaebajale küsimuste esitamisel. Küsimused peavad olema menetluse huvides vajalikud ega tohi põhjendamatult riivata kaebaja õigust eraelule. Kohtule ei nähtu, et ükski maksuhalduri esitatud küsimus riivaks põhjendamatult kaebaja eraelu sfääri. Küsimuste iseloomust nähtub selgelt, et kõik küsimused on otseselt seotud kaebaja tööülesannete ja pädevusega OÜ Koskel juhtimisel. Kaebaja väide, nagu ei oleks teatud küsimuste puhul selge ajavahemik, mille kohta küsimus on esitatud, on küll õige, kuid arvestades korralduse eesmärki, otsitud. Kuna vaidlustatud korralduse eesmärgiks oli välja selgitada, kas OÜ Koskel endiste juhatuse liikmete V. T.i ja A.F.i tegevuses esineb juhatuse liikme vastutuse koosseis seoses OÜ Koskel tasumata maksuvõlaga, ei saanud kaebaja mõistlikult eeldada, et küsimusi esitatakse ajaperioodi kohta, mil kaebaja juhatuse liikmeks ei olnud või mil OÜ-l Koskel maksuotsuses nimetatud maksuvõlga ei tekkinud. Asjaolu, et vastustaja on küsimuse nr. 18 puhul tunnistanud, et ajaperioodi märkimata jätmise tõttu võis küsimus jääda kaebajale arusaamatuks, ei tähenda, et kohus peaks korralduse vastava küsimuse esitamise osas tühistama. Kuigi kohus eeldab, et mõistlikult arutlevale isikule peaks korralduse põhjal küsitav ajaperiood arusaadav olema, ei võtnud küsimuses ajaperioodi märkimata jätmine kaebajalt võimalust anda vastus just selle ajaperioodi kohta, mille kohta oli kaebajal informatsioon olemas ning märkida, et muu ajaperioodi kohta kaebajal informatsioon puudub. Ühtlasi oli kaebajal võimalik pöörduda küsimuste täpsustamiseks maksuhalduri poole. Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks seda teinud. IV 23. Eeltoodud kaalutlustel jääb kaebus rahuldamata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Tiina Pappel kohtunik 6